TEATEVÕISTLUSED KROOTUSEL veebruar 2000. a. I TEATEVÕISTLUS Vahendid: minikorvpall, 3 rõngast, mis asuvad võrkpalli 3m joontel ja keskjoonel Võistleja jookseb pall käes rõngaste vahel slaalomit tehes igasse rõngasse kaks põrgatust, jookseb ümber pöördetähise ja kordab tagasiteel antud tegevust. Pall antakse järgmisele võistlejale käest kätte ümber starditähise. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: puust võimlemiskepp, võimlemisrõngas, 4 topispalli, mis asuvad stardist 4,5m, 9m, 13,5m, 18m kaugusel, 2 pöördetähist Võistleja nr.1 stardiasend: võimlemiskepp käes, selle ots rõnga sees, rõngas peab puudutama stardijoont. Võistleja liigub rõngast enda ees ajades slaalomina topispallide vahelt ümber pöördetähise ja sama tegevusega tagasi seni, kuni rõngas puudutab stardijoont ja annab kepi ümber starditähise järgmisele võistlejale, kes kordab sama tegevust. III TEATEVÕISTLUS
Nn ,,jooks ühel jalal" · Jooks: Jõutreening: · Jooks erineva pikkusega lõikudel · Jooks rütmimuutustega, erineva · Nn ,,harjutused sagedusele" sammupikkusega · Topispalli visked üles, kuulivise · Jooks abivahendeid kasutades ette (kumm, speedy, mansetid) · Harjutused trenazööridel · Madalstardid (elektrooniline erinevatele lihasrühmadele ajavõtt, video) · Harjutused tõstekangiga ,,kiire Hüpped: jõud" ·
painduvus. Painduvuse arendamiseks kasutatakse venitusharjutusi, mis oma olemuselt on ballastilised või staatilised. Ballastilised venitusharjutused on vibutused, hooliigutused ja suure ulatusega ning jõuga sooritatavad painutusharjutused. Mis on vajalik kiiruse arendamiseks ? · Intensiivsus: 80105% (105% s.o. ülikiired, N: alla mäge, tuult) · Kestvus 110 sek: (N: 1 sek. topispalli visked)Kui läheb pikemaks on juba kiiruslik vastupidavus. Max. kiirusega joostes kuni 80 m d lõigud arendavad kiirust ja sellest pikemad arendavad kiiruslikku vastupidavust. · Spetsiifilisus · Ärritajate vahelduvus: Igasugused hüppeharjutused on kasulikud arendamiseks. Nii kui kuskil liigestes, kõõlustes tunda annab võta koormust hüpetes vähemaks. Kord hüppa poole jõuga, kord täisjõuga. Et saavutada paremat tulemust.
12 Sõna kiituseks... Ei need kiired, nobedad näpud küll nälga ei näe vms. ALGAB TEATEVÕISTLUS TOPISPLLIDEGA Korraldus: Selleks palun isal või emal lapsel käest kinni võtta ja rivistuda käsikäes oma rühma lipuvärvide juurde. NB! Esimene õpetaja igast rühmast tõstab oma rühma lipu ja hoolitseb selle eest, et tema taga on kolonnis laps-isa, esialgu käest kinni hoides ja teine õpetaja annab igale eesolevale paarile ühe topispalli. Lapse ülesanne on: veeretada topispall otsesuunas liikudes kuni märgistuseni; lapsevanem kõnnib, jookseb lapse kõrval kuni märgistatud sihtmärgini ja võtab lapselt topispalli ning tõstab ühe käega kõrgele õhku. Käsikäes koos lapsega joostakse tagasi ja antakse topispall järgmisele perepaarile, ise joostes rivi lõppu koos lapsega jne. 13 14 SÕNA: Aitäh kõigile! Ma palun hetkeks osavõtjatel istuda (rahulik taustamusika). NB
- Võrkpall - Akrobaatika Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Vahendid: Jooks: - Jooks erineva pikkusega lõikudel - Jooks rütmimuutustega, erineva sammupikkusega - Jooks abivahendeid kasutades (kumm, speedy, mansetid) - Madalstardid (elektrooniline ajavõtt, video) Hüpped: - Kordushüpped (paigalt kolmik, viisik) - Hüpped kiirusele, paigalt kümnik ajale - Nn ,,jooks ühel jalal" Jõutreening: - Nn ,,harjutused sagedusele" - Topispalli visked üles, kuulivise ette - Harjutused trenazööridel erinevatele lihasrühmadele - Harjutused tõstekangiga ,,kiire jõud" Mäng: - Võrkpall - Akrobaatika Nov-dets nädalate näidisplaanid Esmaspäev - Soojendus - Venitusharjutused - 5x20m pakkudelt - 5x120m 90% max kiirusest - Jõuharjutused, hüpped - Lõdvestus - Venitusharjutused 3 Teisipäev
kaugele. Parimad sportlased maanduvad äratõukepakust kuni 9m kaugusele. Sportlase eripära · Kaugushüppajad on suurepärased sprinterid nii 100m kui 200m distantsidel. Rahvusvahelisel tasemel on meeste keskmine pikkus 185cm ja kaal 78kg, naiste puhul 177cm ja 59kg. (Tuntuim näide on Carl Lewis). · Treening hõlmab 20-40m ja pikemate distantside sprindijookse staadionirajal, muutustega sammude sageduses ja pikkuses. Hüpped, hüppenööriga hüppamine, topispalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on hädavajalikud. 8 Treening Hüppamine Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni. Pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Koormuse suurendamine Atleedid töötavad treeningus suurema koormusega võrreldes võistlustingimustega. Näiteks 100m sprinterid jooksevad 200m korduseid
• KEERUKUJU. Jälgida mängujuhti, mitu sõrme üles tõstab, nii mitme inimesega moodustada kujud. • „Klass, joonele kogu!“ „Klass, paariks, loe!“ - tennisepallidega üle keha massaaž. 11. Ringtreening põhiliikumisoskus(t)e .... arendamiseks. 1) Planking. Tugevdab käte ja õlavöötme lihaste jõudu. 2) Seinajooks. 3) Kõhulihased - selili asend, pall jalgade peal/hantel jalgade vahel, põlved painutatud. 4) Topispalli viskamine üle pea vastu seina. Tugevdab käte, õlavöötme, rinnalihaste jõudu. 5) Hüppamine üle pingi edasi-tagasi. Tugevdab hüppevõimet. 6) Põlvetõstejooks 12. Peapeal seis – juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused ja tehnika. Tee kael soojaks. Ei pea jääma pea peale seisma, proovivad küünarnukkidel. Jälgi, et oleks võrdhaarne kolmnurk. 13. Takistussrada ühe kehalise võime ..... arendamiseks. - osavus JÄLGI, ET SEISAD SEAL, KUS ON KÕIGE OHTLIKUM!!
Jooks põlve-ja sääretõstejooks, jalatõstega ette, selg ees, üle takistuste, kiirjooks 30m, süstikjooks 2x10m, üle takistuste, vastupidavusjooks, teatejooksud, pendelteatejooks, 200m jooks mõõdukas tempos. Hüppamine kaugus-ja kõrgushüpe otsehoolt, hüplemine külg ees kahel jalal üle takistuse, käärihüplemine, kükist hüpe üles, sügavushüpe, harkiristi hüplemine, 30-40 hüplemist, hüplemised hüpitsaga. Pall viskamine kõrvale, püüdmine, üles käteplaks ja püüdmine, topispalli viskamine üle nööri, kaugusvisked paigalt ja jooksult. Söötmine rinnalt, põrkesööt, visked korvi. Rahvastepall. Ronimine varbseinal üles ja alla vahelduvsammuga, lisaülesannetega erinevas tempos, nöörredelil, kaldredelilt varbseinale. Roomamine toengpõlvituses tõugates palli peaga, põlvega. Roomamine pingil, pingi alt. Pugemine tunnelis erineval viisil ja vahenditega, läbi oma hoitud rõnga. Tasakaal kõnd joonel, võimlemispingil, harj
jääb aeglaseks) b. Seisa jalad pisut laiemalt kui puusad. Paariline seisab 56 meetrit kaugemal selja taga. c. Pall käes jalgade vahelt poolkükist plahvatuslik vise kaarega selja taha d. Eesmärk on visata topispall või kuul võimalikult kaugele jalgade jõudu kasutades. Käed viia lõdvalt üle pea. e. Partner püüab topispalli põrkega ja viskab tagasi vastavalt korduste arvule, pärast vahetus. 53. Küljeltküljele kõrged hüpped a. Kast (nt 50x50x50 cm). b. Seisa kastist vasakule ja aseta parem jalg kastile. c. Tõuka kastilt parema jalaga üles nii kõrgele kui võimalik. Käed eest üles, et hoogu anda. d. Maandu vasaku jalaga teisele poole kastile
tõmbe ja stabiilsuse. 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA: · kaugushüppajad on suurepärased sprinterid nii 100m kui 200m distantsidel. Rahvusvahelisel tasemel on meeste keskmine pikkus 185cm ja kaal 78kg, naiste puhul 177cm ja 59kg. · Treening hõlmab 20-40m ja pikemate distantside sprindijookse staadionirajal, muutustega sammude sageduses ja pikkuses. Hüpped, hüppenööriga hüppamine, topispalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on hädavajalikud. Kaugushüpe nõuab mitmekülgset treeningut. Kaugushüppajatel on nädalas 2-3 hüppetrenni, pakule lähenemist ja läbijooksu korratakse 6-8 korda. Plahvatuslikud liigutused, trepil üles- alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlased arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu.
joonis 1 http://bit.ly/kae-jarinnalihased Seljalihased Seljalihaste treenimiseks on väga erinevaid harjutsi. Maas kõhuli lamades tuleb tõsta ülakeha maast lahti nii, et tunneks seljalihastes pinget. Võib ka ülaheha asemel tõsta jalgu (joonis 2). See treenib rohkem alaselga. Võib kasutada ka erinevaid lisaraskusi nt topispalli. joonis 2 http://bit.ly/seljalihased 20 Kõhulihased Kõhulihaseid treenib selili olekust istesse tõus. Võib tõsta end 90-kraadise nurga alla, ent võib tõsta ka ainult natuke, et pingesse läheksid vaid ülemised kõhulihased (joonis 3)
arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks. Üksikute sportlike võimete määramiseks kasutatavad testid: 1.maksimaalne jõud- kämbla dünamomeetria, selja dünam., kükkimine tõstekangiga turjal, rebimine, tõukamine. 2.plahvatuslikjõud- paigalt kaugus- ja kõrgushüpe, topispalli tõukamine rinnalt istudes, heited 3.jõuvastupidavus- rippes käte kõverdamine, eestoenglamangus surumine, ripe kangil kõverdatud kätega. 4.kiirus- 30m jooks püsti lähtest, lendlähtest. 5.vastupidavus- 1000m läbimine (P), 500m (T), Cooperi test, harjutuste sooritamine suutlikuseni, PACER`i jooks 6.töövõime- Harvardi steptest, PWC 170, velo- ja sõude ergoergomeetr, treamill 7
annaabi.ee 
