ja jooga õpetused. Hinduism on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi pühakiri kannab nimetust Veedad. Loodususunid jagunevad erinevatesse rühmadesse. Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge. Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks. Animalism usk loomadesse. Totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele; Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord.
Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele Inimesed paikseks.Usk muutus animismi asemele usk teispoolsusesse kunstiobjektiks said sümbolid, "vahendava" taieste loomine. N: ornament kui müstilist või kaitsvat tähendust omav märk. Teispoolsuse vahendajad hõimukultuuris samaanid (kasutasid maske). Esivanemate kultusest tõukus üldistatud esivanemate kujutise loomine. N: karu, kotkas tootemi kujul Selle aja kuulsaim ehitis Stonehendge'i kromlehh. 3000 e.m.a 4.MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR I kõrgperiood IVIII saj. Ekr, Sumeri linnriigid kiilkiri. Ja II aastatuhat akaadi hõimud vallutasid sumeri alad ja võtsid kultuuri. Igal linnal oli oma jumal. Kehastas loodusjõude. Levinud templid e. tsikuraadid. Funktsioon polnud ainult religioosne. Tehti losse kindlusi ja templeid põhiliselt
Teoloogia-arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust Religioonisotsioloogia- ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõusu üle. Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus Kultuuriuniversaalid- sotsiaalsed nähtused mis esinevad kõikides kultuurides Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele. Kust religioon tuleb?
mittetotemistlik ühiskond seda siiski olla (näiteks bumanid, kellel kehtisid söögikeelud kehaosadele). Samas ei ole eri grupeerimisviisid üksteist välistavad. Seos söögikeeldude ja eksogaamiareeglite vahel ei ole mitte põhjuslik, vaid metafoorne (sünonüümsus sõnade 'sööma' ja 'seksima' vahel), kusjuures see metafoor kehtib mõlematpidi. Mõnel pool jagatakse tootem kolmeks - söödavaks, austatavaks ja emblemaatiliseks osaks. Tootemi mittesöödavaid osi (nokk, suled, hambad), võib inimene endale võtta, sest need 'on tema omad', sest ainult need eristavad tootemit temast. Seega emblemaatiliselt kinnitatakse oma suhet loomaga, söömine on aga märgiks tõelisest konsubstantsiaalsusest. Söögikeeld põhineb selle eitamisel. Loomade toomisel kultuuri (kas siis kirjeldades või võttes üle nokki-hambaid) kasutab inimene loomade erinevusi kui embleeme, et vabaneda enda ühetaolisusest
vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. ,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid" Loodususundid Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas ning Siberis Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks Animalism usk loomadesse; Totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa . Kasutatud allikad http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/usundid www.mgm.ee/geo/UHGA/ppt/Religioonjatsivilisatsioonid.ppt http://www.nyingma-buddhism.com/index.php?option=com_mtree&task http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95igeusk http://miksike.ee/docs/referaadid2005/maailma_usundid_terjeaniott.htm http://www.syg.edu
Siberis / animistlikud põlisusundid / Austraalia põliselanike püha mägi- Uluru 32 LOODUSUSUNDID · animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge · animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks · animalism usk loomadesse; · totemism eri hõimud peavad end mingi taime- või loomaliigi (tootemi) järglasteks või sugulasteks. · Tabu- tootemlooma või tootemtaime ei tohi tappa ega süüa . 33 Allikad · http://etv.err.ee/index.php?03309 Eesti Televisiooni saated maailma usunditest · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maai lma_usundid_terjeaniott.htm · www.wikipedia.org/wiki · http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/kristlus · Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006
majanduslik kauplemine. Inimesed tahavad saada võimalikult palju naudingut ja vähe kannatusi. Nad tahavad saada teistelt psühholoogilisi hüvesid, aga selle jaoks peavad nad pakkuma teistele seda, mida nad tahavad. 28. Sigmund Freud psühhoanalüüs. Marxi kõrval oluline sotsiaalteadlane. Üldine psühholoogiline teooria alateadvuse, isiksuse jne teooriad. Spekulatsioonid kultuuri päritolu ja ühiskonnaarengu kohta Oidipuse konflikt, isatapp, looma (tootemi) kui isa sümboli austaminereligioon. Teadvuse tasandid: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Isiksuse struktuur: ID, EGO, SUPER-EGO. Internaliseerimine protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimestele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest, ta täidab neid vabatahtlikult ja nende rikkumisel tunneb süütunnet. Lapsepõlve tähtsus inimese omaduste ja probleemide juured on lapsepõlves. 29
Neid on sajakaupa igapäevases ringluses, peaaegu kõik tuumakad ja tabavad. Vanasõnast vastu kõlav tarkus on vahel kaine, vahel kosutav ja sügav; vanasõna toon on tihti irooniline, meeleolu enamasti heatahtlik ja alati resigneeritud. Kunagi ei jutlusta vanasõna vastupanu, ikka alistumist. Muige või ohkega laseb ta isekail triumfeerida, teesklejail terve nahaga pääseda. (247) Vapp pole keskaja inimesele pelgalt genealoogiline harrastus. Vapikuju läheneb tema vaimu jaoks tootemi väärtusele. Lõvidest, liiliatest, ristidest said sümbolid, milles on pildina väljendatud tervet kompleksi uhkusest ja pürgimustest, kiindumusest ja solidaarsusest, markeerituna iseseisva, jagamatu asjana. (249) Van Eyckide kunstiga saavutas pühade asjade kujutamine maalil sellise üksikasjalikkuse ja naturalismi määra, mida rangelt kunstiajalooliselt nähtuna võib e alguseks nimetada, kuid mis kultuurilooliselt tähendab lõppu. Siin oli jõutud äärmise pingeni jumalikkuse maises
kerge kõrvale põigelda. Inimene pole subjekt, vaid "varaline isik", oma geneetilise pärandi, organitest koosneva füsioloogilise vara omanik. Absurdne oleks sellises olukorras mässata: "[k]es võiks mässata ja kelle vastu? Kas organitest koosnev vara normaliseeriva korra vastu? Ja kuidas? Kas surfitavate piltide abil?" küsib Kristeva (Krull 1998: 136). Et ummikust välja tulla, analüüsib Kristeva ametilt psühhoanalüütik uuesti üle Freudi "Tootemi ja tabu", kus too esitas "arhailise isamõrva"motiivi ja kirjeldas sellest tekkinud sümboolset lepingut. Pole tähtis, kas taoline isemõrv ka kunagi tegelikult toimus, sotsiaalsuse ja religiooni sünd on kaheldamatult seotud üleastumise motiiviga, leiab Krull; mäss oleks seega sisuliselt tagasipöördumine lepingu lähtepunkti, kus suhted muutuvad uuesti formuleeritavaks ja ühiskonda vaevanud probleemid ületatakse ühelt poolt seondub mässuga religioosne pühadus, teiselt
Teises oma tähtsamas teoses "Religioosse elu elementaarvormid", mis ilmus 1915 räägib ta religioonist kui ühiskonna elu olulisest sidustavast faktorist. Vastukaaluks 19. sajandi evolutsionistlik-psühholoogilistele religioonikäsitlustele, kus religioon põhines individuaalsel kogemusel enesest ja ümbritsevast maailmast, on Durkheimile religiooni olemus kollektiivne. Ta käsitleb seal üksik asjalikult rituaali kogemus ja väidab, et nt tootemi kummardamine alles loob religiooni, mitte vastupidi, ja ühine osalemine rituaalis loob ühiskonna. Rituaal on tegutsemisviis, mille funktsiooniks nende gruppide teatud mentaalseid seisundeid ergutada, ülal hoida ja taasluua. Kuigi Durkheim keskendus selles teoses üksnes religioossetele ühiskondadele, mõjutasid tema ideed hilisemaid (nt Goody), kes laiendas rituaali funktsioone ka ilmalikele ühiskondadele. Rituaali asemel kasutatakse siin pigem sõna tseremoonia,
tunne, religioon on tekkinud, et rahuldada kindlustunnet, et luua kindlust, tekitada tunne, et nad kontrollivad olukorda. Usk, et inimeste tegevus suudab mõjutada üleloomulikke jõude tegutsema inimestele soovitud viisil. Maagia on universaalne igas ühiskonnas. Bronislaw Malinowski. - Totemistlik hüpotees oluline on grupimõõde. Üleloomulikud esivanemad, tootemid. Inimesed on tootemi välja mõelnud, seda esivanemat on vaja, et tekitada inimestevahelisi sidemeid. Tootem loob religioosse grupi. Inimene ei taha üksi olla ja religioon loob sotsiaalseid sidemeid. Emil Durkheim Religioossete kujutelmade varieerumine, mis seda tingib - inimeste kujutlusvõime millised on üleloomulikud olendid, milline on teispoolsus
Religioossed uskumused · Animism usk looduse hingestatusesse. Nt Allikvere ohvripuu, Udmurdi ohvripaik. Looduses asuvad objektid omavad hinge. Nendega tuleb suhelda ja nendele tuleb tuua ohvreid. Ka lapsed teatud vanuseni, et kõik mitteinimlikud objektid on inimlike omadustega. · Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma või taimeliigiga. Igal grupil oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. · Teism usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Eristatakse polüteismi (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) ja monoteism (Kristlus, Islam, tavaliselt üks suur jumal) Religiooni universaalsus Sotsioloogiat huvitab religiooni universaalsus · Kultuuriuniversaalid sotsiaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides · Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale
üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust. Religioonisotsioloogia ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle. Tegeleb pigem religiooni väliste aspektidega, nt kui palju on usklikke inimesi jne. Religioossed uskumused: Animism usk looduse hingestatusesse. Loodusrahvaste religioon. Kõige primitiivsem religioon. Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma- või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Toteism tänapäeval: Teism usk teispoolsuses elavatese jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism (Antiik- Kreeka ja Rooma usundid) palju jumalaid, kes on enamvähem võrdsed üksteisega. Monoteisim (Kristlus, Islam) üks ainujumal. Religiooni universaalsus: 39
Teises oma tähtsamas teoses "Religioosse elu elementaarvormid", mis ilmus 1915 räägib ta religioonist kui ühiskonna elu olulisest sidustavast faktorist. Vastukaaluks 19sajandi evolutsionistlik-psühholoogilistele religioonikäsitlustele, kus religioon põhines individuaalsel kogemusel enesest ja ümbritsevast maailmast, on Durkheimile religiooni olemus kollektiivne. Ta käsitleb seal üksik asjalikult rituaali kogemus ja väidab, et , nt tootemi kummardamine, alles loob religiooni, mitte vastupidi, ja ühine osalemine rituaalis loob ühiskonna. Rituaal on tegutsemisviis, mille funktsiooniks nende gruppide teatud mentaalseid seisundeid ergutada, ülal hoida ja taasluua. Kuigi Durkheim keskendus selles teoses üksnes religioossetele ühiskondadele, mõjutasid tema ideed hilisemaid (nt Goody), kes laiendas rituaali funktsioone ka ilmalikele ühiskondadele. Rituaali asemel kasutatakse siin pigem sõna tseremoonia,
annaabi.ee 
