midagi müümata. Skeem 2 on kulud esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele ja kulukohtadele. Koostatakse käibekulumeetodil - ei vastastata aruandeperioodi müügitulule (käibelaekumile) perioodi kõiki kulutusi, vaid realiseeritud toodetele langevad kulutused, s.o. ainult perioodi käibe saamiseks tehtud kulutused. Eelised: 1) kulutuste tooteliikidejärgne arvestus võimaldab leida kasumi tooteliikide kaupa, 2) kulude ja tulemuste seos on selge ja ülevaatlik, 3) toimub kulutuste tekkepõhjuslik rühmitamine ettevõtte funktsionaalsete tegevusvaldkondade kaupa, 4) käibekulumeetod on väga sobiv seeriatootmisega tootmisettevõtetele, 5) hõlbustub kasumi- ja kahjumiarvestuse rahvusvaheline võrreldavus. Bilanss, kasumiaruanne 5 Triin Muulmann
Liigendamine Iga organisatsioon klassifitseerib ja grupeerib töötegevused omal viisil. Ajalooliselt üks levinumaid viise töötegevuste grupeerimiseks on olnud funktsionaalne liigendamine (erinevatesse osakondadesse grupeerimine – raamatupidamis-, tootmis-, personaliosakond jne). Peamine kasu sellisel grupeerimisel on säästlikkuse saavutamine, paigutades sarnased erialad ja ühiste oskuste, teadmiste ja orientatsiooniga inimesed ühte üksusesse. Töötegevused võib liigendada ka tooteliikide järgi, mida organisatsioon toodab, samuti on tuntud geograafiline liigendamine ja protsessi või kliendi järgi liigendamine. Suured organisatsioonid ühendavad sageli enamiku või kõik liigendamise vormid. Teine suund on selles, et jäika funktsionaalset liigendamist täiendatakse kasutades risti-funktsionaalseid meeskondi, mis ületavad traditsioonilisi liigendamise liine. Paljudes organisatsioonides asendatakse jäigad liigendusüksused erinevate erialade
Mõõdikud koos sihtväärtustega on eelarvestamise käigus kontrollarvudeks, millest lähtutakse. Tulemuslikkuse mõõtmiseks on soovitav välja tuua alljärgnev info: 1. Vaatluse all olevate allüksuse ressursivajadused. (müüdavate toodete arv) 2. Allüksuse või vastutusüksuse vajalik panus eesmärgi täitmiseks (N. partiide arv paika panna) 3. Lõpptoodangu või teenuste mõõdikud. (N. valmistoodete arv erinevate tooteliikide lõikes) 4. Mõõdikute sihtväärtused, mille järgi hinnatakse tulemuste saavutamist(N. müüdavate toodete arv ?, müügitulu ?) 5. Mõõdikute tõhususe hindamiseks võib tegelike tulemustega võrdlemiseks . (N. müügi suhe ostjatelt laekumata summadega, mitu % on laekunud, kulukeskustes võib olla kululiikide lõikes hälbed). 30. Tasakaalus tulemuskaart ja selle neli perspektiivi Tasakaalus tulemuskaardi abil saab suunata organisatsiooni liikmete energia, teadmised, kogemused ja
rahalised ja mitterahalised väärtused. Mõõdikud koos sihtväärtustega muutuvad eelarvestamise käigus kontrollaruandeks, millest lähtutakse. Tulemusklikkuse mõõtmiseks soovitatakse esitada järgmine info: 1. Vaatluse all olevate allüksuse ressursivajadused. (müüdavate toodete arv) 2. Allüksuse või vastutusüksuse vajalik panus eesmärgi täitmiseks (N. partiide arv paika panna) 3. Lõpptoodangu või teenuste mõõdikud. (N. valmistoodete arv erinevate tooteliikide lõikes) 4. Mõõdikute sihtväärtused, mille järgi hinnatakse tulemuste saavutamist(N. müüdavate toodete arv ?, müügitulu ?) 5. Mõõdikute tõhususe hindamiseks võib tegelike tulemustega võrdlemiseks . (N. müügi suhe ostjatelt laekumata summadega, mitu % on laekunud, kulukeskustes võib olla kululiikide lõikes hälbed). 1. Müügikäibe rentaablus (müügikäibe ärikasumisiduvus on traditsiooniline, laialdaselt kasutatav ettevõtte (all)üksuste tegevuse tõhususe näitaja.
Hotell võib organiseerida majapidamis-, vastuvõtu-, hooldus-, broneerimis- ja müügi-, personali- ja raamatupidamisosakonna. Ametikohtade grupeerimist saab kasutada igat tüüpi organisatsioonides, kuigi funktsioonid erinevad vastavalt organisatsiooni eesmärkidele ja tegevusele. Peamine kasu sellisel grupeerimisel on säästlikkuse saavutamine, paigutades sarnased erialad ja ühiste oskuste, teadmiste ja orientatsiooniga inimesed ühte üksusesse. Töötegevused võib liigendada ka tooteliikide järgi, mida organisatsioon toodab, samuti on tuntud geograafiline liigendamine ja protsessi või kliendi järgi liigendamine. Suured organisatsioonid ühendavad sageli enamiku või kõik liigendamise vormid. Et paremini keskenduda klientide vajadustele ja paremini vastata muutustele nendes vajadustes, on paljud organisatsioonid rakendanud liigendamise klientide järgi. Teine suund on selles, et jäika funktsionaalset liigendamist täiendatakse kasutades risti-
Konkurendi too(de)te omadused ja kvaliteet. Konkurendi maine. Nii ettevõtte füüsiline väljanägemine kui ka ettevõtte reputatsioon ümbruskonnas. Kas kliendid on neile lojaalsed? Konkurendi asukoht. Kas tema asukohal on eeliseid või puudusi? Kas klientidel on mugav juurdepääs asukohale? (Siin tuleks arvestada kaugust klientidest, liiklusolukorda, parkimisvõimalusi ja nähtavust.) Kas konkurent pakub mingit garantiid või tagatist? Toodete puhul on oluline arvestada ka pakutavate tooteliikide täiuslikkust ja konkurentide kaubamärgi tuntust. Lisaks oleks hea ära märkida ja analüüsida ka kõike seda, mis on vähegi teada konkurentide igapäeva tegevuse kohta -- tootmisprotsessi, juhtkonna, tarnijate, strateegiate, finantsressursside tugevuse jmt kohta. 2. 5. 3 Võrdlus konkurentidega Ükski analüüs ei oma mõtet, kui seda ei viida järeldusteks. Seetõttu tuleks kirja panna ka võrdlus konkurentidega: Mida teevad konkurendid paremini?
4. Tuuakse ära põhivarade soetusmaksumusest mahaarvatavad summad, mis iseloomustavad sisefinantseerimise võimet. Sobiv kasutamiseks lihtsa toomisaarvestusega ja väikeste tootmisväliste kuludega firmadele. Realiseerimis-käibekulumeetodi oluliseks tunnuseks on, et käibelaekumine (müügitulu) vastab ainult selle käibe saavutamiseks tehtud kulutustele ja funktsionaalselt liigendatud tootmis-käibekulud. Eelised 1. Tooteliikide liigendamisega on võimalik leida kasum tooteliikide (üksiktoote) lõikes. 2. Tulude ja kulude vaheline seos on ülevaatlik. 3. Ettevõtte tegevusvaldkondade lõikes toimub kulude tekkepõhine rühmitamine. 4. Sobib seeriatootmisega tegelevale ettevõttele. RAHAVOOGUDE EHK RAHAKÄIBE ARUNNE Tulenevalt rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest ja Eesti raamatupidamise seadusest on rahavood kolmas oluline finantsaruanne, mis näitab ettevõtte aruandeperioodil
Konkurendi too(de)te omadused ja kvaliteet. Konkurendi maine. Nii ettevõtte füüsiline väljanägemine kui ka ettevõtte reputatsioon ümbruskonnas. Kas kliendid on neile lojaalsed? Konkurendi asukoht. Kas tema asukohal on eeliseid või puudusi? Kas klientidel on mugav juurdepääs asukohale? (Siin tuleks arvestada kaugust klientidest, liiklusolukorda, parkimisvõimalusi ja nähtavust.) Kas konkurent pakub mingit garantiid või tagatist? Toodete puhul on oluline arvestada ka pakutavate tooteliikide täiuslikkust ja konkurentide kaubamärgi tuntust. Lisaks oleks hea ära märkida ja analüüsida ka kõike seda, mis on vähegi teada konkurentide igapäeva tegevuse kohta -- tootmisprotsessi, juhtkonna, tarnijate, strateegiate, finantsressursside tugevuse jmt kohta. 2. 5. 3 Võrdlus konkurentidega 18 Ükski analüüs ei oma mõtet, kui seda ei viida järeldusteks. Seetõttu tuleks kirja panna ka
kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Töö spetsialiseerimine suurendab säästlikkust ja tootlikkust. • liigendamin Liigendamine (Departmentalization) Iga organisatsioon klassifitseerib ja grupeerib töötegevused omal viisil. Üks levinumaid viise töötegevuste grupeerimiseks on olnud funktsionaalne liigendamine – klassika. Töötegevused võib liigendada ka tooteliikide järgi, mida organisatsioon toodab, samuti on tuntud geograafiline liigendamine ja protsessi või kliendi järgi liigendamine. • käsuliin on katkematu võimuliin, mis kulgeb kõige kõrgemalt organisatsiooni tasandilt kõige madalamale tasandile ja näitab, kes kellele aru annab. See aitab töötajatel kindlaks määrata, kelle poole pöörduda, kui neil on probleeme ja samuti, kelle ees nad on vastutavad. • kontrolliulatus
Ettevõtte tootmisstruktuuriks nimetatakse tema tootmisallüksuste koosseisu ja tootmisseoseid nende vahel. Tootmisstruktuur ei kujuta endast midagi püsivalt määratletut, vaid seda tuleb muuta vastavalt valmistatava toodangu hulga ja nomenklatuuri muutumisele ning tootmise tehnilisele ja organisatsioonilisele täiustamisele. Põhilist mõju tootmise struktuurile avaldavad: 1) toodangu ning selle valmistamise tehnoloogia iseloom; 2) tootmismaht; 3) eri tooteliikide valmistamise ulatus; 4) ettevõtte spetsialiseerimisaste; 5) koopereerimine teiste tootjatega. 8.1.6. Spetsialiseerimine ja koopereerimine Tööjaotuse all mõistetakse inimeste (tootmisallüksuste) tegevuse piiritlemist ühise töö protsessis, töökooperatsiooni all aga inimeste (tootmisallüksuste) koostööd ühes või mitmes omavahel seotud tööprotsessis. Tööjaotus eeldab üksiktöötajate (tootmisallüksuste) spetsialiseerimist mingi osatöö (detaili, masinasõlme)
selleks määratud või saatja poolt määratust madalamal tasemel. 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine 215 Alljärgnevalt on toodud lubatud kõrgeimad temperatuuritasemed külmutatult veetavate toodete ja tooteliikide lõikes: • jäätis -20 °C • külmutatud või sügavkülmutatud kala, kalatooted ja kõik muud sügavkülmutatud toiduained -18°C • külmutatud toiduained -12 °C