State Finished Completed on Wednesday, 20 March 2013, 7:00 PM Time taken 8 mins 11 secs Grade 28.50 out of a maximum of 30.00 (95%) Question 1 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Mis on töötlemisvaru? Select one: a. Töötlusvaru on vaid puhastöötlemist kindlustav materjali kiht b. Töötlemisvaru on toorikult eemaldatav materjali osa, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast (valu- ja stantsimiskalded, hammaste vahed, mittevalatavad avad jm) c. Töötlusvaru on toorikult eemaldatav materjali osa, mis on vajalik detaili täpsuse ja pinna kvaliteedi tagamiseks Feedback The correct answer is: Töötlusvaru on toorikult eemaldatav materjali osa, mis on vajalik detaili täpsuse ja pinna kvaliteedi tagamiseks Question 2 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question
c. Seadmed, rakistus ja häälestus on detailidel ühesugune d. Sarnastel detailidel on sama tehnoloogiline marsruut 2 : 3,00 Paigalduseks nimetatakse: : a. Baseerimist ja kinnitamist b. Kinnitamist ja töötlemist c. Paigaldamist ja kinnitamist d. Kinnitamist ja paigaldamist 3 : 3,00 Mis on töötluslisa? : a. Materjali osa, mis listakse toorikule peale töötlemist b. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis saadakse tehnoloogilise protsessi mõõteanalüüsist c. Toorikult eemaldatav materjali osa, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast 4 : 3,00 Milleks kasutatakse rakiseid? : a. Koostatavate detailide-sõlmede paigaldamiseks ja kinnitamiseks b. Koostatavate detailide-sõlmede asendite täpseks fikseerimiseks üksteise suhtes c. Tööriistade täpseks kinnitamiseks ja paigaldamiseks 5
Metalli raiumine. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemise operatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli või soonemeisli ja vasara abil. Metalli käsitsiraiumine on väga töömahukas ja raske operatsioon. Seepärast on hädavajalik püüda seda maksimaalselt mehaniseerida. Raiumise mehaniseerimine on raiumise asendamine abrasiivtööriistaga töötlemisega ja meisli asendamine pneumaatilise või elektrilise raiumisvasaraga. Raiumise ajal on suur tähtsus lukksepa keha õigel asendil: kruustangide juures tuleb seista
Koostas: Reppy 21.11.2012 Lõiketöötlemine 1. Lõiketöötluse protsess: Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. 2. Teriklõikur ja selle osad Lõikeprotsessist võtavad osa järgmised pinnad. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon
hoidvat saagi suunatakse väljasirutatud nimetissõrmega kuni sisselõikumiseni metalli. Ruudukujulise ristlõikega materjali lõigatakse nagu ümarmaterjali, ainult erinevusega, et lõikamise alguses hoitakse saelehe endapoolset otsa natuke kõrgemal. Vastavalt sisselõikamisele vähendatakse järk - järgult kallet, kuni saetee on jõudnud tooriku vastasservale. Siis aga lõigatakse juba rõhtasendis. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemisoperatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli ja vasara abil. Meisel on kõvast ja sitkest tööriistaterasest valmistatud kiilukujuline lõikeriist, mille lõikenurk on vahemikus 35-70°, sõltuvalt töödeldava metalli omadusest. Meiseldamisel hoitakse meislit vasku käega (joon. 1), nii et pöial ja esimene sõrm ei suruks meisli keha liiga kõvasti, meisli laubale lüüakse aga raskema (300-500 g) vasaraga. Tavaliselt meiseldakse kas alasil või kruustangide vahel. Joon
1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu
Katoodse katte puhul on kaitsev metall kaitstavast vähemaktiivsem. Nikkel kaitseb terast seni, kuni kaitsekiht on terve. Kui nikeldatud pinda mehaaniliselt vigastada, korrodeerub teras kiiremini kui tavaliselt. Metallide metallkattega katmise moodused on järgmised: galvaaniline menetlus, termomehaaniline menetlus, sulametalli pinnale pihustamine ja sulametalli sisse kastmine. 35. Metallide lõiketöötlus Seisneb eelnevatel töötlemisviisidel (sepistamine, valamine jm) saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Lõikeprotsesside liigitus (liigitatakse tööriista geomeetriliste parameetrite ja protsessi kinemaatika põhjal): 1) Nugalõikamine kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Materjal puruneb lõikeserva läheduses, kus pinged on kõige suuremad. Lisaks jõusuunalisele lõikeliikumisele võib nuga saada ka lõikeserva sihilise sirgjoonelise võipöörleva liikumise.
Operatsiooni koostamine o Operatsiooni struktuur (siirete ja läbimite järjekord) o Määratakse tehnoloogiline varustus (instrumendid, rakised) o Määratakse töötlusvarud, vahe ja operatsioonimõõtmed o Arvutatakse või valitakse töötlemisrežiimid ja ajanormid o Vormistatakse vajalik dokumentatsioon (operatsiooni kaardid) Töötlemislisa ja töötlemisvaru o Töötlemislisa on toorikult eemaldatav materjali kiht, mis on tingitud tooriku valmistamise tehnoloogiast o Töötlemisvaru on toorikult eemaldatav materjali kiht, mis on vajalik detaili täpsuse ja pinnakvaliteedi tagamiseks. Tehakse vahet töötlemisvaruga siirdele ja üldise töötlemisvaruga. 4. Soonte töötlemine Lõikeriista asetus tooriku teljest o Lõikeriista paigalduse viga võib olla ±0.1mm. Tööriista vale paigaldus toob
Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 8. Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasustest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse terituse vahel). Tööriista materjal on suuteline säilitama oma lõikeomadused ainult lõiketsooni teatud temperatuurini.
freesi edasinihkumine mm freesi ühe täispöörde ajal. Ettenihe freesi pöörde kohta võrdub ühe hamba kohta tuleva ettenihke ja freesi hammaste arvu korrutisega. Ettenihe minutis (mm /min) - töölaua (koos töödeldava detailiga) või freesi edasinihkumine mm ühe minuti jooksul. Ettenihe minutis võrdub ühe pöörde kohta tuleva ettenihke ja freesi pöörlemissageduse korrutisega. Freesi iga hammas lõikab toorikult komakujulise ristlõikega metallikihi. Freesitaval toorikul eristatakse töödeldavat pinda ja lõikepinda. Kõigi freesimisviiside puhul eristatakse lõikesügavust ja freesimislaiust. Lõikesügavus- See on töödeldud ja töödeldava pinna vaheline kaugus. Freesimislaius - See on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius. Harilikult tähistatakse lõikesügavust tähega t, freesimislaiust aga tähega B. Materjali kihti, mis freesimisel lõigatakse toorikult maha, nimetatakse
Samuti on seletuskirjas ära toodud arvutused, millest lähtuvalt valts sai konstrueeritud. Valtsi konstruktsioonilisi arvutusi tehes lähtusin käe poolt rakendatavast jõust vändale. Selle kaudu arvutasin minimaalse vändavõlli ristlõike läbimõõdu. Lähtuvalt hammasrataste momentidest sai välja rehkendatud ka valtsirulle toetavad võllide ristlõigete läbimõõdud. Valtsirullid said kontrollitud hõõrdele. Arvutuste kohaselt pöörleks alumine valtsirull toorikult tuleneva surve jõul ka ise, kuid töökindluse huvides ühendasin selle ka hammasülekandega käsiajami külge. Ove Hillep 3. Väikevaltsid ja valtsimine Lehtmaterjali ristlõike läbimõõdu muutmiseks mõeldud valts http://www.motorera.com/dictionary/pics/s/sheet_roller.jpg http://i2.iofferphoto.com/img/item/952/757/17/2b05_1.JPG Lisaks veel proffesor Ajaotsa poolt toodud pildid:
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel
A tüüpi tsentriavasid kasutatakse siis, kui pärast tooriku treimist vajadus tsentriava järele puudub. B - tüüpi tsentriavasid kasutatakse ka tooriku edasisel töötlemisel. R - tüüpi tsentriavasid kasutatakse täpsete detailide töötlemisel. Selliste tsentriavade korral on tooriku ja tsentri pinnad kindlas ringkontaktis ka teatud nurgaasetuse puhul. Lõikeprotsessi põhimõisted. Töötlusvaru: Töötlusvaruks (üldiseks) nimetatakse metallikihti, mis tuleb toorikult tingimata eemaldada lõplikult töödeldud detaili saamiseks. Paljusid detaile töödeldakse järjest mitmetel pinkidel, igaühel eraldatakse vaid osa üldisest töötlusvarust. Treipingis eemaldatavat metallikihti nimetatakse treimise töötlusvaruks.
Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse terituse vahel). Tööriista materjal on suuteline säilitama oma lõikeomadused ainult lõiketsooni teatud temperatuurini.
Abitagapindon pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus ( o c ) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon,
Kaarkeevitus räbustis, millega kaassneb meterjali kalestumine. Plasmakeevitus. (Joonis: Lõikur; lõikeserv; Laast; toorik; v) 2. Gaasikeevitus 2) Lõiketöötlemise üldmõisted, protsessi 3. Elektrokontaktkeevitus täpsus Survekeevitus: Seisneb toorikult laastu eraldumises vajaliku kuju, 1. Külmkeevitus mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. 2. Ultrahelikeevitus Tootlikus ja toote kvaliteet olenevad lõikuri 3. Hõrdekeevitus vastupidavuses, tänu uutele tööristaterastele ja 2) Elektroodkeevitus ülekõvadele tehismaterjalidele kvaliteet on
Gaasikorrosiooni korral kattub metallipind enamasti korrosioonisaaduste kihiga, mis ei lase oksüdeerijat metalli pinnale ja korrosioon aeglustub. Kaitsetoime on ainult nendel kihtidel, mis katavad metalli ühtlaselt ja tihedalt. Gaasikorrosiooni kaitseks kasutatakse: 1. legeerimist 2. kaitsepindmist 3. kaitsegaasikeskkondade loomist 27. Lõiketöötlemine Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine) saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. Kuna suurem osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlusel, siis moodustab selle töömaht 45-60% nende valmistamise kogu töömahust. 28. Laastutekkeprotsess Plastse metalli lõikamisel eralduva laastu tekkeprotsess on lihtsustatult järgmine (joonis 18) Joonis 18. Kihilise laastu moodustumine
32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka? Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 35. Mida peab arvestama võlli treimisel? Lõikereziim (lõikesügavus t, ettenihe f, lõikekiirus v) 36. Mis on tehnoloogi põhiprobleem? t, f ja v kombinatsiooni määramine 37. Mis on lõikereziimi elementideks? lõikesügavus t näitab kihi paksust, mida vaadeldaval läbimil toorikult eemaldatakse ettenihe f iseloomustab lõikeriista liikumist, mis on vajalik lõikeprotsessi pidevuse tagamiseks lõikekiirus v iseloomustab teriku suurima kiirusega liikumist tooriku suhtes; 38. Nimeta olulisemad lõikereziimi valikut piiravad tingimused? Olulisemad on: - teriku ettevalitud püsivusaeg; - nõuded töödeldud pinna karedusele; - tööpingi võimsus; - lõikeriista, selle lõikeplaadi ja pingi tugevus 39. Mis lõikereziimi parameetrid valitakse üldjuhul kogemuslikult?
Abitagapindon pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Pealõikeservon teriku esi- ja peatagapinna Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus (зависимость стойкости резца oт cкорости резания)
leiab vormstantsimine kasutamist põhiliselt sari- ja massvalmistamisel. Stantsiste täpsus ja pinnakvaliteet ületavad märgatavalt sepiste oma, mis vähendab täiendava mehaanilise töötlemise mahukust ning sellega kaasnevat metallikaudu laastuna. Vormstantsimisel kasutatakse reeglina suurem võimsusega seadmeid(vasaraid, presse) kui sepistamisel. Põhjuseks on metalli voolamine kogu mahus stantsimisel, samal ajal kui sepistamisel deformeeritakse toorikult osade kaupa, s.t. piiratud mahus. Siiski on olemas stantsimismeetodid, kus tooriku deformeerimine toimub jark-järgult, piiratud mahus rotatsioonstantsimine, radiaalstantsimine, rõngvaltsimine, rotatsioonvenitamine. Vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasumist leiab kuumvormstantsimine. 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine.
mille raadius võrdub koonuse moodustaja pikkusega. Sektori tipu juures olev nurk 360 R leitakse = L R- koonuse alusringjoone raadius mm. L- koonuse moodustaja pikkus mm. joon. 73 2.5. Metalli raiumine, õgvendamine ja painutamine. 2.5.1. Metalli raiumine. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemise operatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli või soonemeisli ja vasara abil. Metalli käsitsiraiumine on väga töömahukas ja raske operatsioon. Seepärast on hädavajalik püüda seda maksimaalselt mehaniseerida. Raiumise mehaniseerimine on raiumise asendamine abrasiivtööriistaga töötlemisega ja meisli asendamine pneumaatilise või elektrilise raiumisvasaraga. Raiumise ajal on suur tähtsus lukksepa keha õigel asendil: kruustangide juures tuleb
5. Lõiketöötlemine omadusel põleda hapnikujoas ja sellega kaasneval soojuse eraldumisel. Raua põlemisel eraldub soojus 2.5.1. Lõikeprotsessi üldpõhimõtted reaktsiooni järgi: 2Fe+2O2 Fe3O4 + soojus Metallide lõiketöötlus seisneb eelneva töötlemisega (valamine, sepistamine jm.) saadud toorikult (pool- Reaktsioon algab temperatuuril alates 870°C. tootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, Pärast metalli kuumutamist gaasileegiga kuni sütti- mõõtmed ja pinnakvaliteet. Kuna suurem osa masi- mistemperatuurini juhitakse lõikekohale hapniku- naosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed