). 2.4. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi. 2.5. Tööl olles tuleb järgida tuleohutuse nõudeid. 2.6. Õnnetusjuhtumi korral tuleb töö katkestada, vajadusel anda esmaabi ja teatada tööjuhile. 2.7. Isikud, kes ei järgi tööohutuse nõudeid ning sellega seoses põhjustasid kahjustusi inimestele ja rikkusid vara - võetakse vastutusele kehtiva seaduse järgi. 2. ÜLDNÕUDED PLAATIJALE 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ja seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3. Töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsitööriistad, tooted, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus. 2.4. Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada töötaja silmi. 2.5
9. Kahekomponendiline pihustamine. 10. Automaatpihustamine. 11. Valtsidega pealekandmine. 12. Valumasinaga pealekandmine. 13. Jugadega pealekandmine. 14. Trummelviimistlus. 15. Õhk- ja kamberkuivatus. 16. Nimeta erinevaid kuivatamise viise. 17. Konvektsioonkuivatid. 18. IR-kuivatid. 19. UV-kuivatid. 20. EB-kuivatid. 21. Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded. 22. Viimistlemisel esinevad defektid. 23. Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused. 24. Eriviimistlusviisid. 25. Tööohutusnõuded viimistlustöödel( enne tööd, töö ajal, pärast tööd). VASTUSED: 1. Käsitsi lakkimiseks kasutatakse õli-, nitro- ja mõningaid vaiklakke. Lakid kantakse pinnale pintsli, nitrolakke ka veel tampooni abil. Lakipintslid on laiad ja pika karvaga. Tampoonid valmistatakse vati või villtrikotaazi mähkimise teel marlisse või õhukesse linasesse lõuendisse. Veel võib viimistlusmaterjale peale kanda rulliga ja sissekastmise teel. 2
MAALRITÖÖDE OHUTUSTEHNIKA Juhendaja: Pärnu 2014 Maalrid ei tohi: · töötada seadmetel, mis pole korras, korrast ära tööriistadega, sisselülitamata ventilatsiooniga; · kasutada lahustina bensooli; · hoida lakke ja värve töökohal, mis ületab vahetuses vajaduse; · suitsetada töökohal ega läheneda lahtise tulega kergestisüttivatele vedelikele ja materjalidele; · hoida töökohal toiduaineid ja süüa töökohal; · hoida töökohal tühje laki- või värvipakendeid. Käte naha kaitsmiseks lakkide ja värvide eest tuleb määrida käenahka kaitsepastaga või panna kätte sõrmkindad. Maalritööd tehes tuleb puutuda kokku mitmesuguste värvidega, mis võivad avaldada toksilist või allergiat tekitavat toimet. Kindlasti ei tohiks värvida suletud akendega kinnises ruumis, sest orgaanilised lahu
käes. 32. 12. Balloone ja voolikuid ei tohi lasta kokku puutuda elektrijuhtmetega. 33. 13. Atsetüleeniballooni ventiil tuleb avada erivõtmega. Töötamise ajal peab see võti 34. asetsema ballooni ventiili spindlil. 35. 14. Kui pärast reduktori külge ühendamist pihkab atsetüleeniventiili topendist gaasi, tohib 36. karptihendi mutrit pingutada üksnes siis, kui ballooniventiil on suletud. 37. 15. Vahetult enne keevitamist ei tohi puhastada detaile kergsüttiva vedelikuga. 38. 16. Töötamisel tuleb täita tuleohutuse nõudeid vastavalt juhendile ,,Tuleohutusnõuded 39. tuletööde teostamisel". 40. 17. Keevitades ei tohi hoida voolikuid kaenla all või õlgadel ega suruda neid jalgadega 41. kokku. 42. 18. Süüdatud põletiga ei tohi töökohalt eemalduda ega käia mööda treppe, tellinguid vm. 43. 19. Töövaheajaks ja töö lõpetamisel tuleb leek kustutada. Selleks keeratakse kinni esmalt 44
korras ettenähtud. 1.2. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - puidutöötleja töö on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaiguseid - puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse, põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke. 2. ÜLDNÕUDED - Tööülesandeid tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. - Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. - Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud. - Tehases masinatel lubatakse töötada isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse. - Töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsi-tööriistad, tooted, detailid jms
eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda
2. ehitusjärgne koristus I etapp, mille eesmärgiks eemaldada pindadelt tolm, mis võib ventilatsiooni proovimisel sattuda ventilatsiooni kanalitesse 3. ehitusjärgne koristus II etapp, mille eesmärk on saavutada kliendi ootustele vastav puhtus Tööperioodi ajal koristatakse objekt igapäevaselt. Töö sujuvaks laabumiseks aitavad kaasa: Joonis 5. Kondeinerid erineva ehitusprahi kogumiseks ja ehitusümbruse korrashoid. Foto L.Padu • prügikastide kasutamine töökohas • pakke- ja ehitusjäätmete sorteerimine • suitsetamine ainult selleks ettenähtud kohas (väljaspool ehitust) • oma töökoha korra eest hoolitsemine • tolmuvabade koristusmeetodite kasutamine • töökoha eraldamine kasutuses olevatest ruumidest • varustamine olukorrale vajalike töövahenditega • ehitusmaterjalide õigeaegne toimetamine töökohale • ehitusmaterjalide kaitsmine tolmu ja niiskuse eest
Kuidas tuleks riskihindamist II OSA dokumenteerida? VAATA 5. ASTE 5. ASTE II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE 4 1. ASTE Millist teavet tuleks koguda? Selleks et hinnata töökohas esinevaid riske, on vaja teada järgmist: kus asub töökoht ja/või kus tööd tehakse; kes seal töötavad: erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele töötajatele, kes on tööohtude suhtes tavalisest tundlikumad, näiteks rasedad, noored töötajad ja puuetega inimesed. Unustada ei tohi ka osalise tööajaga töötajaid, alltöövõtjaid, külastajaid ega töötajaid, kes töötavad töökohast eemal (sealhulgas autojuhid, kliente külastavad töötajad jt);
Kuidas tuleks riskihindamist II OSA dokumenteerida? VAATA 5. ASTE 5. ASTE II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE 4 1. ASTE Millist teavet tuleks koguda? Selleks et hinnata töökohas esinevaid riske, on vaja teada järgmist: kus asub töökoht ja/või kus tööd tehakse; kes seal töötavad: erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele töötajatele, kes on tööohtude suhtes tavalisest tundlikumad, näiteks rasedad, noored töötajad ja puuetega inimesed. Unustada ei tohi ka osalise tööajaga töötajaid, alltöövõtjaid, külastajaid ega töötajaid, kes töötavad töökohast eemal (sealhulgas autojuhid, kliente külastavad töötajad jt);
Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ankur klüüsi. Seejärel võõra ankru vabastamine see on OHTLIK kuna kinnitatud pollarile. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel elektrilise instrumendiga. Vanemtüürimees ja mehaanik peavad tegema instruktaazi. Peab kasutama kaitseprille, kummitallaga jalanõusid, kummist kindaid. Ei tohi töötada vihma või lumesajuga.Plahvatusohtlikes ruumides peab kasutama 12V akulampi ja pimedas 12V kandelampi. • Soodisõlm, trossilühendamissõlm. • RSK-65 PILET 2 • Laevapere tegutsemine tulekolde avastamisel. Tulekahju kustutamine. Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada
Noortelaagri näidispõhimäärus 18 Taotlus noortelaagrile tegevusloa väljastamiseks 21 Noortelaagri tervisekaitse- ja noore terviseseisundi nõuded ning arstitõendi vorm 22 Toiduhügieeni üldeeskiri 31 Noortelaagritele esitatavad tuleohutusnõuded 38 Tuleohutuse üldnõuded 40 Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus 56 Hasartmängumaksu laekumistest toetuste taotlemise ja andmise kord 62 Toetuse taotlemisel esitatavad dokumendid 64 Noortelaagri eelarve 65
Väntvõll jätkab nüüd pöörlemist mitte välisjõu mõjul, vaid kolvilt kepsu kaudu ülekantud jõu toimel. Töötakti lõpul on gaaside temperatuur veel küllaltki kõrge -- 1000 ... 1100°C -- ja vastavalt sellele gaaside rõhk 3 . . . 5 kgf/cm2. Kolvi jõudmisel a. s. seisu avatakse väljalaskeklapp ja silindris valitseva ülerõhu toimel algab heitgaaside kure väljavool, mis märgib väljalasketakti algust. Kolvi järgneval liikumisel a. s. seisust ü. s. seisu aitab ta silind- rit puhastada heitgaasidest. Väljalasketakti lõpul on gaa- side rõhk silindris 1,1 . . . 1,2 kgf/cm2 ja temperatuur 700 ... ... 800 °C. Mida paremini silindrit puhastatakse heitgaasi- dest, seda rohkem mahub temasse järgneval sisselasketak- til küttesegu ning seda kiiremini see põleb. Nagu eeltoodust selgub, saadakse kogu töötsükli vältel kasulikku tööd ainult töötakti ajal. Sisselaske-, surve- ja väljalasketaktid on ettevalmistavad. Töötaktil väntvõlli
nende eestikeelsete vastetega. Suurt tähelepanu on pööratud kiirabitöö eetikale, tööstressile ja töös esinevatele ohtudele. Realistlikud näidisjuhtumid annavad ettekujutuse kiirabi töökeskkonnast, kuid ka õige ja ratsionaalse lahenduse keerukamatele situatsioonidele. Mahukas praktiliste oskuste peatükk annab teoreetilised alused töö professionaalseks sooritamiseks nii individuaalselt kui kiirabibrigaadi koosseisus. Õpikusse on kokku kogutud erialane teave ja töövõtted nii Euroopast kui Ameerikast, mille koostajad on sidunud Eestis kehtivate ravi- ja tegevusjuhiste, õigusaktide ja õpiku koostamise ajal eksisteerinud reaalsete võimalustega. Head õppimist! Raul Adlas toimetaja 3 SISUKORD Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks…………………….……………………………… 10 1. Sissejuhatus meditsiiniterminoloogiasse .................................................................................. 11 1.1
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
