Vari ja valgus Varju ja valgust Varju pole Vari puudub on kasutatud kasutatud väga vähe Ruumilisus Ruumilisust väga Ruumilisust on Ruumilisust on vähe rohkem kasutatud kõverjoontega väga esile toodud. Suured Toonimuutust pole Hajuvad Toonimuutus pole värvipinnad(joone palju, aga toonid pintslitõmbed. sujuv. d, pintslitõmbed) muutuvad Värvipinnad on Kriipsutades sujuvalt. värvivaesed. tehtud. Ebamäärased Konkreetsed pintslitõmbed jooned. Paul Cezanne ja Vincent van Gogh võrdlus Paul Cezanne kasutab soojemaid toone, kui Vincent van Gogh
2) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) (Wilhelm, Schlegel, Humboldt) LOE KA Oma Keel 1/2005 Mati Erelt: Keeletüpoloogiast (pdf Moodle'is) Prosoodia: Pikkus, ehk kvantiteet väljahääldamise aeg millisekundites Rõhk kõneüksus, mida rõhutatakse Pearõhk Toon keeleüksuse (nt silbi) kõrgus võrreldes teiste silpidega Intonatsioon toonimuutus lause tasandil Morfeem väikseim tähendusega üksus (käändelõpp, mitmuse lõpp jne) 19. saj klassikalise morfoloogilise tüpoloogia keelte jaotus selle alusel, kui palju morfoloogilisi elemente sõnaga liitub: Analüütilised vähe või üldse mitte Sünteetilised palju Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
Oluline, kui see eristab töhendust. Rõhk sõna mingi osa rõhutamine võrreldes sama sõna teiste osadega, kas hääle tugevusega, helikõrgusega või rõhutatuna artikuleerimisega. Nt silbi rõhutamine. Kinnistunud pearõhk keeles on rõhk kindlal kohal sõnades. Nt eesti keeles on kinnistunud pearõhk sõna alguses 1. silbil. Toon mingi üksuse heli kõrgus suhtes ümbrusega, näiteks sama sõna teiste silpidega. Intonatsioon toonimuutus lause tasandil. Protokeel algkeel, keel, millest teised keeled arenenud on. Substraat keelekontaktis surnud keel. Nt galli keel prantsuse keele tekkimise protsessis. Adstraat keelekontaktis mõjutav keel. Nt ladina keel prantsuse keele tekkimise protsessis. Superstraat keelekontaktis tekkiv uus keel. Nt prantsuse keel prantsuse keele tekkimise protsessis. Kvantiteedikeel keel, milles eristatakse hääliku pikkuseid. Foneetika keele struktuuri tasand, mis tegeleb häälikutega
sõna või kõneüksuse teiste osadega (nt.silpidega) kas helikõrguse, hääle tugevuse või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (eestik. 1. Silp) Prnts.k ei ole pearõhk kinnistunud, kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on keeleteaduses mingi üksuse nt.silbi heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt. Sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt. WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Kategooriline taju. Eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid: Lühikese-pika häälikute vastandus jt. Erinev foneemide hulk, nt. Vokaalid: eestik. 9; soome8; itaalia7; poola6; tsehhi5; Kiri on nähtavate või teisiti tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. Kirjasüsteemide liigid: -foneetiline kirjaviis- foneemile vastab täht nt. Eesti inglise kreeka ladina slaavi,
Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse
keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada.
30. Toon, toonikeeled
Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega.
Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina)
31. Intonatsioon - Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil
32. Fonoloogiliste kategooriate kategoriaalne taju
33. Suprasegmentaalid - segmendiülesed hääldusvahendid (
kõneüksuse teiste osadega (nt silpidega) kas helikõrgusega, hääle tugevusega või rõhutatuma artikuleerimisega. Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Vt nt ka Pärtel Lippuse kursust http://www.e- ope.ee_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ Kiri. Kirjasüsteemid. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutataud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid:
värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis sümboliseerib värvide vastandpoolusi, lõppu ja algust. Teosega ,,Valge ruut valgel taustal" (1918) jõudis ta abstraktsuse viimase piirini. Sellel maalil eraldab ,,ruudu vormi" ,,lõuendi ruumist" üksnes kerge valge toonimuutus. Maal ise on üksnes vihje maalile: ,,Suprematism on värvisemafor piiramatuses. ... Tungisin valgesse.... Jõudsin objekti puudumise valgesse maailma, milles avaldub paljastatud eimiski," kirjutas Malevits. POSTPOP JA HÜPERREALISM Popkunsti klassikute ,,jahedus" ei sobinud enam hästi kümnendivahetuse atmosfääri. See-eest levis nii USA-s kui Euroopas massiline järelvägi, kes olid omaks võtnud tsivilisatsiooniproduktide kasutamise kunstiainena, samuti häppeningide idee,
silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. On keeli, milles toon eristab tähendust. Eesti keele seisukohalt on toon oluline intinatsiooni defineerimises tooni muutus lausetasandil. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Vt nt ka Pärtel Lippuse kursust http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ Loeng 4 - II. osa Kiri. Kirjasüsteemid. Kirja sekundaarsus kõne suhte kiri on kõnega võrreldes väga noor ja ebatähtis keele aregus seisukohalt. Kirjaoskus maailmas maailmas on vähemalt 1 billion kirjaoskamatut inimest
elustuvad valgel taustal. Malevitši tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos „Must ruut valgel taustal“ (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis sümboliseerib värvide vastandpoolusi, lõppu ja algust. Teosega „Valge ruut valgel taustal“ (1918) jõudis ta abstraktsuse viimase piirini. Sellel maalil eraldab „ruudu vormi“ „lõuendi ruumist“ üksnes kerge valge toonimuutus. Maal ise on üksnes vihje maalile: „Suprematism on värvisemafor piiramatuses. ... Tungisin valgesse.... Jõudsin objekti puudumise valgesse maailma, milles avaldub paljastatud eimiski,“ kirjutas Malevitš. 7. De Stjil (Mondrian), Bauhaus (Gropius, Mies van der Rohe), Le Corbusier PIET MONDRIAN JA „DE STIJL“ On raske ülehinnata Kandinsky praktilisi ja teoreetilisi otsinguid, mis viisid objekti lõpliku likvideerimiseni ja „puhta maalikunsti“ tekkeni
elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis sümboliseerib värvide vastandpoolusi, lõppu ja algust. Teosega ,,Valge ruut valgel taustal" (1918) jõudis ta abstraktsuse viimase piirini. Sellel maalil eraldab ,,ruudu vormi" ,,lõuendi ruumist" üksnes kerge valge toonimuutus. Maal ise on üksnes vihje maalile: ,,Suprematism on värvisemafor piiramatuses. ... Tungisin valgesse.... Jõudsin objekti puudumise valgesse maailma, milles avaldub paljastatud eimiski," kirjutas Malevits. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 76-85. Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 84-89. Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 160-168. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
värvid kollane, punane, sinine, pruun, roheline ja must elustuvad valgel taustal. Malevitsi tööd ei ole signeeritud ega dateeritud. Tema lähenemise radikaalsuse kinnituseks on teos ,,Must ruut valgel taustal" (1913). Ruudukujulises valges ruumis paikneb must ruut, mis sümboliseerib värvide vastandpoolusi, lõppu ja algust. Teosega ,,Valge ruut valgel taustal" (1918) jõudis ta abstraktsuse viimase piirini. Sellel maalil eraldab ,,ruudu vormi" ,,lõuendi ruumist" üksnes kerge valge toonimuutus. Maal ise on üksnes vihje maalile: ,,Suprematism on värvisemafor piiramatuses. ... Tungisin valgesse.... Jõudsin objekti puudumise valgesse maailma, milles avaldub paljastatud eimiski," kirjutas Malevits. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 76-85. Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 84-89. Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 160-168. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL