Keskkonnamürkide mõju võib olla Eestis vähemalt keskmise tähtsusega ohutegur. Keskkonnamürgid võivad teatud juhtudel vähendada must-toonekure toidubaasi ja see omakorda vähendab selles piirkonnas toituvate paaride produktiivsust. Elektriliinide tähtsust ohutegurina Eestis ei osata veel hinnata, kuid eeldatavasti see eksisteerib ning on keskmise tasemega. Eestis puuduvad usaldusväärsed andmed viimasel kümnendil elektriliinides hukkunud must-toonekurgede kohta. Liinides hukkumist on suhteliselt keeruline tõestada, kuna liinialused on sügiseti raskesti jälgitavad kõrge rohukasvu ja väikekiskjate aktiivse tegutsemise tõttu laipade hävitamisel. Peamisteks must-toonekure arvukust ja levikut piiravaks faktorik Euroopas on nimetatud metsade pindala ja mitmekesisuse vähenemist ning inimese põhjustatud häirimist. Eesti kohta tehtud uurimus kinnitab, et pesitsuspaiga valikut mõjutab oluliselt
suguvendade omi. Metsakurg on pesakoha valiku suhtes väga nõudlik. Tema armastab pesa ehitada kas siis haava või männi külgoksale- eks ikka seetõttu, et oma laiadel tiibadel oleks hea tulla ja minna. Pesa kohale peab kaitseks päikese eest jääma pesapuu latv. Puu ise peab olema üle saja aasta vana, et tema külgoks suudaks suurt ja võimast kurepesa kanda. (Olev Merivee) VALGE- TOONEKURG Eestis pesitsevaid valge- toonekurgede paare on umbes 3500. Valge- toonekurgede võimsad pesad asuvad puude, korstnate või elektripostide jne otsas. Oled sa mõelnud kui raske on posti otsa kinnitada okstest ehitist, mis peaks vastu tormidele? Valge- toonekurgedele ei paista see ettevõtmine kuigi keeruline olevat, seega ei tohiks neil nagu pesaprobleeme olla, ent ometi pole see päris nõnda. Häid pespaiku on ikka vähem kui tarvis. Seetõttu tekib pesade pärast tülisid ja päris ägedaid võitlusi. Juhtub sedagi, et vanalind vüi müni poegadest hukkub pesa
tamisel. Sama aasta, järjekordne looduskaitseaasta, juhtis tähelepanu põhimõttele - loodust tuleb hoida ka väljaspool kaitsealasid. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja seaIt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki loodus- kaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks
olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 50 km kauguselt. Teisalt on raadiosignaali leidmiseks vajalik spetsiaalne vastuvõtja ning linnu asukoha määramiseks suundantenn. Raadiosaatjaga linde on hõlpus leida näiteks käitumisvaatluste tegemiseks. Arvestada tuleb aga, et taoline märgistussüsteem nõuab suurt töömahtu, kuna saatja annab pidevalt signaali. On kasutatud näiteks kotkaste ja must-toonekurgede märgistamisel. Satelliitsaatjad võimaldavad vähendada oluliselt tööjõu kulu, sest andmed linnu asukoha kohta jõuavad otse oma arvutisse. Sobivad eelkõige rändeteede ja muude suuremate liikumiste väljaselgitamiseks. Samuti on võimalik seda seadet eelnevalt programmeerida, et signaalid saadetaks kindlatel aegadel. Selline võimalus vähendab oluliselt energiakulu. Satelliidid võivad töötada nii akutoitel kui ka päikesepatareidel. Varjulise eluviisiga lindude puhul kasutatakse
veekaitseala. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja sealt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle
toonekurel (9). (11) SATELIITJÄLGIMINE Märksa rohkem infot on võimalik aga saada linnule kinnitatud spetsiaalse seadme - raadio-, satelliit- või GPS saatja abil. Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g) ja levinud märgistusvahendid. Selle signaali on võimalik leida olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 - 50 km kauguselt (9). Pildil on näha saatjatega varustatud Eesti must-toonekurgede Jaagu ja Tooni ränded, neist üks ööbis Moldovas ja teine Bulgaarias (10). Satelliitsaatjad võimaldavad vähendada oluliselt tööjõu kulu, sest andmed linnu asukoha kohta saame otse oma arvutisse. Seade saadab signaali satelliidile ning satelliit omakorda Argos keskusesse, kus arvutatakse linnu asukohad. GPS-saatjad on satelliitsaatjate edasiarendus, kus laekuvad asukohapunktid on oluliselt täpsemad, st väikesesse karpi on peidetud GPS-seade. GPS-punktid
hävingust. See on Punase Raamatu põhimõte. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja sealt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele. Näiteks osalevad vaalade kaitsel väga paljud riigid, isegi need, kelle
Harva märkab seda kohe, enamasti toimuvad muutused mõne aasta pärast, mõne mõjuri kahju võib selguda alles aastakümne pärast. Seire strateegia: 1. Põhjalik lindude rändeaegse arvukuse loendus kolmel järjestikusel aastal üks kord kümnendis. 2. Haudelinnustiku loendused kolmeaastaste tsüklitena Matsalu looduskaitseala eri osades ja eri biotoopides. 3. Roostikus piisab ühest (kahe)kolme-aastasest loendustsüklist kümnendis. 4. Pesitsevate valge-toonekurgede ja hallhaigrute iga-aastane loendus. Lepingulised seiretööd: 5. Matsalu looduskaitseala valitseda olevatel soodel ja rabadel 1 loendus iga kümne aasta tagant. 6. Väike-laukhane seire igal aastal nii kevad- kui sügisrände ajal. 4 Kõik loendused viiakse läbi juba alates 1958. aastast kasutusel olnud metoodikaga, et andmed oleksid läbi aegade omavahel võrreldavad. Tähtsamad tulemused:
( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest? keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 39. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 40. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku
uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 37. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest? keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 38. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 39. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku
liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest? keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 39. Milliste liikide puhul peab uuest kaitsealuse liigi elupaigast teatama ühe ööpäeva jooksul ja kellele? Kotkaste, lendoravate ja must-toonekurgede pesapuu avastamisest tuleb teatada keskkonnateenistust. 40. Kus saab tagada kaitsealuse kasvukoha kaitset looduses erinevate tööde tegemisel. Miks lageraie on ohtlik kaitsealustele taimedele ja seentele? Kaitsealuse kasvukoha kaitse peab olema tagatud iga töö juures, mis tehakse nende asupaikade läheduses. Kõige tavalisemalt tehakse seda aga metsades, puude langetamsel. Lageraie on ohtlik, sest sellega muudetakse taimede ja seente looduslikku
Rahvusvaheline koostöö Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse. Kui meil pesitsevale valge-toonekurele peetaks intensiivset jahti tema rännetel talvitumispaikadesse ja sealt tagasi, ei kannaks vilja Eestis rakendatud abinõud seda liiki kaitsta. Vaid paljude maade koostöö tulemusena Endla Reintam, 2008/2009 84 tõuseb toonekurgede ja mitmete teistegi rändliikide arvukus meil ja mujal. Lisaks rändlindude kaitsele on veel rohkesti muidki looduskaitsealaseid probleeme, mille lahendamine nõuab vähemalt piirkondlikku koostööd. Rahvusvaheline koostöö on vajalik ka solidaarsuse märgiks teistele riikidele nende looduskaitselistes jõupingutustes ning aitab mõnikord mõjutada valitsusi rohkem tähelepanu pöörama looduskaitsele
seks, kas langetatakse puid jne. Harjutusalal tuleb säilitada harjutus- eelne olukord. Kui harjutuse ajal te- kitatakse kahju väljaspool riigikaitse- Joonis 11.1. Kaitseväelane koristustöödel maad asuvale metsale, siis tuleb kahju hüvitada. lispuude, rändrahnude, koobaste jt), Harjutuseks kasutatud maa-ala tu- kaitsealuste liikide (nt lendoravate, leb koristada: kotkaste, must-toonekurgede) ja vää- riselupaikade (ehk eriti liigirikaste 1) traadid, tähistuslindid kokku keri- alade) kohta ning kantakse selleko- da, kasutamata küttepuud riita laduda hane info kaitseväe topograafilisele või kaasa võtta; kaardile, vajaduse korral tähistatakse
annaabi.ee 
