võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre.ut.ee · EKI ja ES kogud · Murdesõnaraamatud · Murdeatlased ja kaardid, nt Saareste ja Toomse Transkriptsioon: · IPA · SUT · Lihtsustatud transkriptsioon diakriitilised märgid on ära jäetud. Morfoloogilise märgenduse jaoks on see hea. Näidatakse ka väldet. · Jeffersoni transkriptsioon seda on vaja, kui uuritakse murret lause tasandil. Kui pikad on pausid, mida rõhutatakse. Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad
endale tähelepanu, jutustab isiklikest edusammudest ja saavutustest · Edvistaja taotleb soosingut, kuid püüab igati välja näidata, et ei meeskonnatöö ega lahendatav probleem teda ei huvita, käitub edvistavalt · Domineerija püüab saavutada kontrolli meeskonnaliikmete üle, surub iseenda ideid peale (Ibid). 6 Toomse, R.(2011) toob oma noortele juhtidele suunatud artiklis" Tunne ja usalda oma meeskonda" välja järgmise mõtte: ,,Hea juht tunneb oma inimesi, nende omadusi, tugevusi ja nõrkusi vastavalt sellele tuleb ka jaotada ülesandeid. Hea juht ei koosta ühtegi plaani üksinduses, vaid viib eelkõige läbi konstruktiivseid ajurünnakuid strateegia loomiseks." 1. 4 Meeskonna töö soodustamine Meeskonnatöö arendamiseks on vajalikud 4 valdkonda: eesmärgid ehk seisundid või tulemused,
203 Turu ülikoolis on tegelnud jätkuvalt eesti murretega emeriitprofessor Kalevi Wiik. Viimastel aastatel on ta avaldanud uurimused lõunaeesti keelelise algupära käsitlemisest (1998), põhja- ja lõunaeesti murrete piirist (1999b) ja lõunaeesti murdepiiridest (1999a). Samas ülikoolis töötav Ulla Palomäki on uurinud võrdlevalt soome ja eesti murrete häälikumuutusi (nt Palomäki 2002). Soome ja üldkeeleteaduse osakond andis välja omaette raamatuna Mihkel Toomse käsikirjalise suurtöö ,,Lõuna-Eesti murded" 111 murdekaarti (Toomse 1998). Ka Karl Pajusalu doktoritöö Mulgi verbimorfoloogia varieerumisest (1996) on valminud ja kaitstud Turu ülikoolis. Uppsala ülikooli doktoritööna on valminud Tiina Södermani uurimus kirderannikumurde leksikaalsetest karakteristikutest (1996). Praegu teoksil olevad suured murdeprojektid Eesti murrete sõnaraamat. EKI poolt koostatav ja publitseeritav ,,Eesti
Materjali töötlemine ja säilitamine Eestis soome-ugri foneetiline transkriptsioon; Materjalid on kättesaadavad kogumikus “Eesti murded” ja murdekorpuses www.murre.ut.ee (alates 90ndatest);. Korpuses on Võru ja Setu eraldi võetud. Korpuses on tekstid kättesaadavad nii foneetilises kui lihtsustatud transkriptsioonis; EKI ja ES kogud; Murdesõnaraamatud (praegu tehakse keelesaarte, Mulgi sõnastikku); Murdeatlased ja –kaardid, nt Saareste ja Toomse; Transkriptsioon IPA – rahvusvaheline; Soome-ugri foneetiline transkriptsioon. Hea kasutada, kuna kui uurida häälikunähtusi murretes, siis saab vokaalide kõrguse jne programmidega üle mõõta; 2 Lihtsustatud transkriptsioon – diakriitilised märgid on ära jäetud
11.Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika, Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Andrus Saareste ja murdeuurimine. (1892-1964) Murdesõnavara kogumine sõnaraamatu jaoks. 1914 Tartus murdekogumiskoosolek, EKSil aasta lõpuks 75 murdekogujat. 1920 jätkas Emakeele Selts. Saareste, Mägiste, Ariste, Raun, Toomse. Nägi, kuidas Lönnroti soome-rootsi sõnaraamat lõigati sõnasedeliteks, tegi murdesõnade kogumist alustades sama Wiedemanni sõnaraamatuga. Murdesõnavara kogumine teemade kaupa Murdearhiivi rajaja, murdegeograafilise meetodi (prantsuse keeleteadusest) juurutaja Eestis 1924 eesti keele professor, 1925 ES esimees. Eesti Keele peatoimetaja. Õppis Tartus, Helsingis, Genfis (romaani keeled, soome filoloogia jm.), lõpetas 1922 eestikeelse TÜ Saareste kolm peateost: väitekiri,
sotsiaalse kihistumise süsteemid, sotsiaalne mobiilsus, eliiditeooriad, kihistumise teoreetilised seisukohad, kihistumise konfliktiteooriad ja funktsionalistlik käsitlus. Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Milles seisneb meritokraatia põhiidee? Kuidas toimub kihtide taastootmine? Kuidas need kaks nähtust omavahel seotud on? (Kuidas meritokraatia seondub kihistumise taastootmisega?) Allikas: Toomse, M. (2007). Üldülevaade, lk 5-9, kogumikus Sotsiaalne ebavõrdus. Tallinn: Statistikaamet. http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/Xsotsiaalne+ebav %C3%B5rdsus&searchscope=1&SORT=D/Xsotsiaalne+ebav %C3%B5rdsus&searchscope=1&SORT=D&SUBKEY=sotsiaalne%20ebav %C3%B5rdsus/1,106,106,B/l856~b2264335&FF=Xsotsiaalne+ebav %C3%B5rdsus&searchscope=1&SORT=D&1,1,,1,0 [29.09.2010] 4. Kultuur, ühiskond, identiteedid Mõisted ja teoreetilised lähenemised
Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520--1739) adverbides ja muudes partiklites" (välja antud 2000). Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused "Georg Mülleri saksa laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981).
tüvi kukub seetõttu kergelt maha d) Valgemädanik muudab puidu heledaks, pehmeks ja kiuliseks; pruunmädanik hävitab puitu, mille tagajärel kukuvad tüved maha 4. Millised järgmistest seentest kasvavad mükoriisas kasega ehk kase all kasvavad seened? a) Kasepuravik, Kase-hammaslehik, Kasepilvik b) Kahkjas pilvik, Kasepuravik, Karvane riisikas c) Valge puravik, Karvane riisikas, Kasekäsn d) Must pässik, Valge puravik, Tuletael "Haavaga seotud seened"- Marys Toomse 1. Millist haavaga seotud seent kutsutakse inglise keeles "chicken of the woods"? a) Haavataelik b) Haava-tuletaelik c) Haavapuravik d) Vääveltorik 2. Milline riisikas on kergesti eristatav oma roosaka/lillaka värvi ja nähtavate triipude poolest? a) männiriisikas b) kuuseriisikas c) haavariisikas d) oliivriisikas 3. Kuidas teha vahet haavataelikul ja haava-tuletalikul? a) haavataelikud on alati suuremad b) haava-tuletaelikud on alati suuremad
Lõpetamata jäänud eesti vana kirjakeele sõnaraamat (628 + 107 lk, käsikirja koopia olemas TÜ vana kirjakeele uurimisrühmas). Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520--1739) adverbides ja muudes partiklites" (välja antud 2000). Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Professor Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). Professor Paul Ariste (prof 19441990) uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused "Georg Mülleri saksa laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981).
Vana kirjakeele andmeid kasutab etümoloogilistes artiklites. Käsitlus "Possessiivsufiksite rudimentidest eestis, eriti vana eesti kirjakeele (1520--1739) adverbides ja muudes partiklites" (välja antud 2000).Grammatikaalaseid artikleid: "Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest" (1936). Etümoloogia sõnaraamat on väljaantud, kui siiski poolik, ühtegi Mägiste etümoloogia sõnaraamatuga võrreldavat etümoloogia raamatut eestis ei ole. · Mihkel Toomse käsitlus 1739. a piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest (1939). · Paul Ariste uurinud ennekõike saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides, nt käsitlused "Georg Mülleri saksa laensõnad" (1940), "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981). (oluline)
Andres Saareste hulgaliselt uurimusi vanema kirjakeele kohta. Olulised artiklid: "Piibli keel ja rahvakeel" (1939), "Eesti keel XIIIXVI sajandil" (1937), "Eesti keel Rootsi-Poola ajal" (1940); üksikallikate kohta nt "400-a vanune keeleline leid Eestis" (1923), "Wanradt-Kõlli katekismuse keelest" (1930), "Agenda Parva (1622) keelest" (1938). Julius Mägiste andis välja põhjalikke käsitlusi vanade tekstide sõnavara ja grammatika kohta. Mihkel Toomse 1739 käistlus piibli vokaalide kvantiteedi märkimise traditsiooni kujunemisest. Paul Ariste uuris saksa ja vene laensõnu vana kirjakeele tekstides. "Saksa laensõnadest 16. sajandi eesti kirjakeeles" (1940), "Vene laensõnadest vanemas eesti kirjakeeles" (1958), "Saksa laensõnad Heinrich Stahli eesti keeles" (1963), "Alamsaksa laensõnu vanemas eesti kirjakeeles" (1981). Arnold Kask mõtestas kirjakeele ajalugu laiemas perspektiivis. Raamatud: "Eesti kirjakeele
annaabi.ee 
