Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal 13.sajandi alguses vallutasid Saksa ja Taani feodaalid kogu Eesti ja Läti territooriumi, mis ajavahemikus 1347-1561 on tuntud Vana-Liivimaa nime all. Kohalikud rahvad jäid talupojaks ja langesid orjusse. Endiste keskuste kohale ehitati kivilinnused, mille ümber hakkasid tekkima linnad. Endised talupojad ja aadliseisusesse tõusnud eestlased ja lätlased, kes asusid linnadesse, omandasid alamsaksa keele. Eestis koondas kogu kultuuri enda kätte kirik ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Esimesed koolid asutati toomkirikute juurde, mungaordude kaudu pandi alus kloostrikoolidele. Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei olnud, õppekeeleks oli ladina keel. Õppeprogramm jagunes kahte tsüklisse: triivium, mis hõlmas grammatikat, retoorikat ja dialektikat. ...
KOOLIAJALUGU Sisukord Koolide tekkimine linnades...............................................LK 3 Esimesed toomkoolid.........................................................LK 3 Toomkoolide ülesanded ....................................................LK 3 Kloostrikoolid ...................................................................LK 3 Linnakoolide tekkimine 15-16.saj. ...................................LK 3,4 Katoliku kõrgema kooli asutamiskatsed .......................... LK 4 Koolde reformatsioonist Liivi sõjani .................................LK 4 Haridusolud Rootsi, Poola ja taani vahel..........................LK 5
mõtlemise õppimisele. Keskaja õpetajad pidasid vajalikuks organiseerida õppetöö suures ranguses, eriti esimesed sammud, et saavutada distsipliin, hävitada uhkus ja omandada ülim jumala järgimise ja austamise kogemus. Samas ei olnud keskaegne õpetus ainult sõnade õpetus, vaid kätkes meie mõistes kõike olulist: grammatika, retoorika, dialektika (trivium) ja aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika (quadrivium) Aja jooksul asuvad toomkoolide kõrvale ka kihelkonna- ehk raekoolid, mis tegutsevad kohalike koguduse kirikute juures. Sellised linnakoolid, kus õpetatakse ladinakeelset kirjutamist ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini. Katoliiklikud toomkoolid tegutsesid edukalt 16.saj II veerandini. Algselt ei mõjutanud
Kati Kukk 11.Klass 2011 KESKAJA HARIDUS JA KULTUUR EESTIS Katoliku hariduselu Keskaegne kool oli lahutamatule seotud kirikuga. Koolide peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Toomkoolide õppetöö toimus arvatavasti kõigi kolme toomkapitali juures- Tartus, Haapsalus ja Tallinnas. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides, on teada isegi üksikuid eestlastest üliõpilasi. Teadaolevaist eestlastest oli silmapaistvaim Johann Pulck. Katoliku hariduselu Kuna paljudele jäi kõrgem harides välismaal kättesaamatuks, tõusis päevakorda kohapeal kõrgema ladinakooli asutamine, kus ka talulapsed saaksid preestrikutseks valmistuda. Reformatsioonipalangu tõttu jäi asi katki.
Linnakodanikele rajati uut tüüpi kirjutamist- ja Lugemist ehk Gramatikakoole. Võrreldes kloostri- ja katedraali koolidega oli sealne õpetus elulähedasem ja vastas paremini tavliste ilmikute, eelkõige kaupmeeste vajadustele. Keskaja koolides oli kooliõpetuse vüi õppekava üldsuseks aluseks Seitse vaba kohti. Ülikoolid ja Õpetlased Kõrg - keskajal toimusid Euroopa haridus- ja teaduselus tähtsad muutused. Katedraali- või toomkoolide baasil moodustusid muutusid esimesed ülikoolid Bolognas, Pariisis Osepordis. Keskaja ülikool kirjutas endast kutseühingut ehk tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna õppejõude ja üliõpilasi. Ülikoolid rajati alati linnadesse. Keskaja ülikool oli jagatud nelja allüksusesse ehk teaduskonda Alusõpet tunti nn vabade kunstide teaduskonnas, mis oli ühtlasi kõige suurem. Alles seejärel tohtisid üliõpilased minna Õigus ja meditsiiniteaduskonda
astronoomia ja muusika (quadrivium).5 _________________________________________________________________________ 3 H.Rannap Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia Tln 2002 4 Peeter Põld ,,Eesti kooli ajaugu" 1992 lk 2-15 5 M.Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides II 2004 lk 36-40 4 Aja jooksul asuvad toomkoolide kõrvale ka kihelkonna- ehk raekoolid, mis tegutsevad kohalike koguduse kirikute juures. Sellised linnakoolid, kus õpetatakse ladinakeelset kirjutamist ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas 6 Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini, ehk teise mõõdupuuna võttes Liivi sõjani oli
Ordumungad muutusid omamoodi rahvaõpetajateks. 1 Läänemerel kasutati palju hollandi keelt (tollal nimetati seda rohkem flaami keeleks) ja sealt hakkas meile palju laensõnu üle tulema, eriti merenduse teemal. Samuti ei jäänud me puutumata tavaeuroopalikest mõjudest – saksa ja alamsaksa keelest. Keskaegne kool oli lahutamatult seotud keskaegse kirikuga. Toomkoolidest kõige pikaajalisemaks kujunes Tallinna Toomkool. Toomkoolide kõige põhilisem eesmärk oli kasvatada inimestest head ja haritud vaimulikud, ent haridust said ka tavalised linnalapsed. Need õppeasutused jagunesid kahte astmesse: trivium (grammatika, retoorika ja dialektika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Lihtsama rahva jaoks hakati koole rajama alates 15. sajandist Eesti linnades. Nendeks olid linnakoolid, mis harilikult koosnesid alamastmest, niinimetatud saksa koolist, ent võisid olla
oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid reliikviaid jms. 25. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Eestvedajaks oli von Plettenberg. 26. Toom- ja kloostrikoolid (katolik, luter) Nad tegutsesid katoliku kiriku rüpes. Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, aga arvatavasti toimus see Tartus, Haapsalus ja Tallinnas juba 13 saj keskpaigast alates. Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele. Alates 15 saj pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse. 27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare- Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. 28
19) Pärast Liivi sõda rahraarv langes 100000inemeseni. Eesti aladel elasid eestlased, sakslased, venelased, rootslased. l. 42 20) Vaimuelu 21) Keskajal ühendas kogu Euroopat katoliiklus ja ladina keel ning sellel pöhnes kultuurielu. Ladina keelt kasutati kirikutes, kloostreis, ülikoolides, kauplemisel, diplomaatias jne. 22) Vana-Liivimaa piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolid, millest kõige kauem tootas Tallinna Toomkool Keskaeg Toomkoolide eesmärgiks oli tagada haritud vaimulike kuid õpetati ka linnarahva lapsi Esimeses kooliastmes õpetati matikat, retoorikat ja dialektikat, teises aga aritmeetikat, geomeetriat, muusikat ja astronoomiat 15 saj hakati rajama lihtrahva jaoks linnakoole, mis koosnesid alamastmest või olid ka ülemastmega. # Talupoegadest olid koolis käinud väga vahesed Maakohtades olid kultuurivahendajaks kihelkonnapreestrid ja randmungad
pojad said alghariduse. Rajati ka ametikoole, kus õpetati arvutamist ja raamatupidamist. Seal toimus osa õppetööst tavaliselt emakeeles. Euroopa esimesed ülikoolid tekkisid 12.s nt Inglismaal (Oxford), Prantsusmaal (Pariisis, teoloogia), Itaalias (Bologne õigusteadus) (Salernos oli juba 10.s arstide kool, millest sai üks tähtsamaid arstiteaduse keskuseid.) . Kõrgkeskajal tekkis linnaelanikel vajadus hariduse järele. Ülikoolid rajati toomkoolide baasil. Eesmärgiks oli haritud vaimulikud ja juristid. Ülikoolid tuginesid kirikule, linnale ja valitsejale. Ülikoolid olid autonoomsed (õppurit ei tohtinud füüsiliselt karistada). Juhtideks olid rektor ja kantsler. Õppejõud doktor, professeor, magister, üliõpilased olid mehed, al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartsesr, õllepruulimise õigus. Toimus ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudiad. Õpetati grammatikat, retoorikat,
Pidi vaatama vaimulikke, viima läbi visitatsioone ja vaatama Sinodi tööd. Jheringu vistatsioonid on kõik säilinud, Lupeqius tegi neid ka aga tema omi pole säilinud. Loodud konsistooriumisse tulevad kõik kohtuasjad( vaimulike)s t rüütelkonnal polnud mingit võimalust kaasa rääkida kirikuasjadele-> protestiti konsistooriumi koosseisus: 6 praosti+ toomkiriku õp(toompraost), toomkooli lektor, hiljem liidetakse nende töösse ka teisi toomkoolide õpetajaid. Igapäevane kirikuelu juhtimine, vaimulike tüliasjad ja visitatsioonide korraldamine. Vaimulike ametisse määramine st ilma konsistooriumita ei saa ükski vaimulik tööle hakata.Rangem eesti k kontroll. Jering ürit läbi viia kirikuseadust. Peagi hakatakse jeringu võimu piirama kui keskvõim otsustas, et provintsid pole emamaaga võrdsed. Jeringu puhul oluline et loob konsistooriumi. Samui annab välja korraldusi, katekismusi ja usuõetusi, töötab välja
annaabi.ee 
