· Piimatoodang lehma kohta 2) Kogukasum 3) Kulurentaablus 4) Käiberentaablus 12. Milline näitaja ja miks on parim ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel? Kogukasum näitab müügitulu, millest on maha arvestatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud. 13. Mille poolest erineb kattetulu meetod tootmisomahinna leidmisest? Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kattetulu leitakse iga põllumajanduskultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta, seejärel arvutatakse olenevalt kasvupinna suurusest ja loomade arvust kattetulu kogu ettevõttes. Kui kattetulu on positiivne, siis võib tootmine anda kasumit. Negatiivse kattetulu korral ei kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi. Kogukulud = muutuvkulud + masinatööd + püsikulud. Kogukulude alusel arvutatakse välja tootmise omahind toodangu kilogrammi kohta.
sõjajärgsel perioodil tabanud kriisinähtused, esineb ettevõtete kroonilist alakoormatust ning tööpuudust. Suured kasutamata tootmisvõimsused on tselluloosi- ja paberitööstuses, mööblitööstuses, tekstiilitööstuses, naha- ja jalatsitööstuses, ehitusmaterjalide tootmisel jm. On tugevnenud töötava rahva klassivõitlus monopolide püüde vastu suurendada kasumeid töötajate palkade allasurumise teel. Tabel3. Soome tähtsamale toodanguliikide aastase väljalaske maht, tööstustööliste arv ning nende võrdlus teiste Põhjamaade ja kogu maailma samade näitajatega (I960.—1962. a. andmetel) Soome majanduse iseloomustamiseks maailma majanduse taustal toome võrdluseks mõningaid toodangu näitajaid rahvusvahelises lõikes (tabel 3). Paberi, tselluloosi ja puidu tootmises kuulub Soomele silmapaistev koht maailmas, vase kaevandamises on maa aga esikohal Euroopas.
pöördsuurus so 7. omahind (C/P) 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9.kasum ühe töötaja kohta (m/T) 10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9 11.kasum maaühiku kohta (m/M) 12.Tootmiskulude rentaablus(m/C) 46:Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kattetulu metoodika tundmine on abiks sissetulekute planeerimisel ning teisest küljest aitab meeles pidada, milliste kulutustega peab kindlasti arvestama antud taimekasvatuskultuuri viljelemisel teatud saagitasemel või loomaliigi kasvatamisel. Kattetulu arvestused võimaldavad ettevõtjal enne oluliste otsuste tegemist kaaluda, millised toodanguliigid vajavad edasiarendamist, et ettevõtte suudaks üha tihenevas konkurentsis püsima jääda
·kohta täpsete andmete saamise olemasolevate varade väärtuste jääkide kohta. 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis Varude bilansikirjetele avatakse üks või mitu sünteetilist kontot. Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod Taimekasvatussaadused, Loomakasvatussaadused, Kõrvaltoodang. Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest,
seda teiste majandite sama liiki toodanguga, suhteline tasuvus aga määratakse teiste harude suhtes samas majandis. Kasutades kahekordset võrdlusmeetodit, on võimalik välja tuua diferentsiaaltulu. dij=r astmes v ij + r astmes s ij /2 kus r astmes v ij on j-nda toodanguliigi võrreldav 8diferentsiaal- )tulu i ndas majandis teiste majandite suhtes kus r astmes s ij on j- nda toodanguliigi suhteline (diferentsiaal- ) tulu i-ndas majandis teiste toodanguliikide suhtes. 50. Tootmise mitmekesistamine Eelmise aasta küsimused lisaks: 49:Tootmisvõimaluste raja esitusviisid (traditsiooniline ja lähtudes keskkonnast) See näit ühe toote max kogust mida konkreetne majandus onvõimeline tootma teiste kaupade teatud kindlate koguste olemasolul. Sisenditest loet olulisemaks tööjõudu L , ja kapitali K; Q=f(KL) kus Q-toodangu hulk.
1) tööviljakus, 2) vara- ehk fonditootlikkus, 3)haritava maa tootlikkus, 4)töömahukus, 5)varamahukus, 6)haritava maa mahukus, 7)tootmisomahind, 8)toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta, 9)kasum ühe töötaja kohta, 10)vara- ehk fondirentaablus, 11)kasum maaühiku kohta, 12)tootmiskulude rentaablus. 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kogutoodang on aasta jooksul toodetud toodangu väärtus turuhindades. Toodang võib olla toodetud müügiks, kasutamiseks ettevõtte siseselt või jääda varudeks. Kogutoodangu väärtus sisaldab ka antud toodanguliigiga seotud toetusi ja ühtset pindalatoetust. Muutuvkulud on antud toodanguliigi tootmiseks vajalikud kulud. Taimekasvatuses on muutuvkuludeks seemned, väetised, taimekaitsevahendid, tasu hooajatöölistele, põllutöömasinate renditasu jne
uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel. Konjunktuuri hinnatakse kahel põhimõttel: Selgitatakse tootmisharu eelised teiste harude või ettevõtetega võrreldes. Selgitatakse, milliseks on kujunenud olukord ühele või teisele tootmisharule või viljeldavale kultuurile konkreetseks aastaks võrreldes varasema perioodiga. 16 Majanduspraktikas hinnatakse eri toodanguliikide ja tootmisharude tasuvust tavaliselt võrdlusmeetodil, aluseks on kaubatoodangu rentaablus. Võrreldava ja suhtelise tasuvuse printsiip: uuritava toodanguliigi või tootmisharu rentaabluse näitaja allutatakse üheaegselt kahesugusele kõrvutamisele teiste taoliste näitajatega. Seejuures määratakse konkreetse toodanguliigi võrreldav tasuvus, kõrvutades seda teiste majandite sama liiki toodanguga, suhteline tasuvus määratakse teiste harude suhtes samas majandis
otstarbel; täpsete andmete saamise olemasolevate varade väärtuste jääkide kohta. 2. Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis. Varude bilansikirjetele avatakse üks või mitu sünteetilist kontot. Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod Taimekasvatussaadused, Loomakasvatussaadused, Kõrvaltoodang. Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest,
· Informatsiooni kogumine (millist infot ettevõttesisestest ja -välistest allikatest, nt ESA kogumik, Ettevõtete majandusnäitajad, Krediidiinfo jt) · Informatsiooni analüüs (kasutades mitmemõõtmelist võrdlust, kus peale tootlikkuse näitajate kasutusel ka teised näitajad) · Tootlikkuse tõstmise meetmete plaani koostamine Võrdlusanalüüsi kasutatavad võtted: · otsesed võrdlused (sh suhteline [ühe ettevõtte piires üle kõigi toodanguliikide] ja võrreldav [ühe sama toote jaoks üle kõigi ettevõtete] efektiivsus variatsiooninäitajate alusel) · paralleelridade alusel · indeksanalüüs ANALÜÜS tootlikkuse muutumise põhjuste (tegurite) ja nende mõju suuruse ning suuna väljaselgitamine Analüüsi meetodid: · kulude struktuuri (ehk millest koosnevad kogukulud) ja erikulu analüüs (mahukuse analüüs, pöördnäitaja tootlikkusele) · taseme ja dünaamika analüüs
lihakehade klassifitseerimissüsteemi alusel. Muidugi on siin veel palju ära teha, et kodumaine kvaliteetne talleliha jõuaks meie kauplustesse ja restoranidesse. Teada on, et praegu tarbitakse 2/3 toodetud lambalihastfarmisiseselt ja vaid 1/3 lihast kaubastatakse. Peaks teadma ka seda, et pikemas perspektiivis on võimalik lambaliha (talleliha) eksport. Näiteks Euroopa Liit tervikuna on talleliha osas vaid 85% enesevarustusega. Samal ajal teiste toodanguliikide juures on tegemist ületootmisega. Vill ja nahad Lisaks lambalihale saab lambalt ka villa ja nahku. Lambavill annab tööd paljudele inimestele Põhjamaades nii vajalike lambavillaste rõivaste (sokid, kindad, mütsid, kampsunid) valmistamiseks. Enamik toodetud lambavillast kasutatakse praegu käsitöölõngana villast toodete valmistamiseks. Arvame, et lambanahkadest ja lambavillast valmistatud tooteid (vestid, mütsid, kindad) võib tulevikus
kehtiva SEUROP lihakehade klassifitseerimissüsteemi alusel. Muidugi on siin veel palju ära teha, et kodumaine kvaliteetne talleliha jõuaks meie kauplustesse ja restoranidesse. Teada on, et praegu tarbitakse 2/3 toodetud lambalihast farmisiseselt ja vaid 1/3 lihast kaubastatakse. Peaks teadma ka seda, et pikemas perspektiivis on võimalik lambaliha (talleliha) eksport. Näiteks Euroopa Liit tervikuna on talleliha osas vaid 85% enesevarustusega. Samal ajal teiste toodanguliikide juures on tegemist ületootmisega. Eesti looduslikud tingimused on sobivad lammaste kasvatamiseks. 6 Meie territooriumil on sadu tuhandeid hektareid kasutamata võsastuvaid rohumaid. need alad on sobilikud lambakasvatusega tegelemiseks. Mahelambakasvatus aitab tõsta lambakasvatuse tulukust. 2007.a. oli Eestis 27932 (37,8% lammaste üldarvust Eestis) mahepõllumajanduslike reeglite järgi
ennast . Spetsialiseerimise vormid: *territoriaalne üh tööjaotuse süvenemine, ku tootmisharude ja kultuuride otstarbekohane paigutus võimaldab suurima efektiga ära kasut kohalikke loodusikke ja maj tingimusi *haruline *majandiline (ettevõttesisene) Majandi spetsialiseerimist võib kindlaks määrata: väärtuselises (rahalises) ja naturaal-esemelises vormis. Rahaliselt saab spetsialiseerumise taset kindlaks teha eri toodanguliikide osakaalu järgi kaubatoodangu kogumahus. Naturaal-esemelised näitajad selgitavad kas realiseeritava või kogutoodangu valmistamiseks kasut. ressursside /sööt, haritav maa, tööjõu) struktuuri, on aga vahel veel olulisemad kui väärtuselised näitajad. Spetsialiseerumist mõjutavad tegurid: Tootmise integreerivad tegurid- soodustavad pm ettevõtete ühtlustamist ja on suunatud erinevate
annaabi.ee 
