Toni Morrison Armas (Beloved) (0)

Inimene on   ppiv
�
  olend . Seet ttu
�
 on nii lapse kui lapsevanemaga, nii kodus, 
koolis kui  hiskonnas
�
 toimuv pidev elukestev  pe.
�
  Minu Eesti portaalist j i
�  
silma, et k ige
�
 rohkem paneb eestlasi muretsema see, kuidas lapsi h sti
�
 
kasvatada ning teise k lje
�
 pealt, kuidas kasvatada vanemaid, kes kasvataksid 
oma lapsi h sti.
�
Eelk ige
�
 m tlevad
�
 eestlased hea kasvatuse all seda, et laps oleks elus edukas 
ja k ituks
�
 vastavalt  hiskonna
�
 normidele. Nii v ib
�
 siinkohal  ra
�  tuua m ned
�
 
t� pilisemad
�
 n ited:
�
 Kuidas kasvatada oma lastest eluga toimetulejaid? Mida 
teha selleks, et t sta
�
 lapsevanemate vastutust laste kasvatamisel ? Kuidas teha 
nii, et Eesti lapsed oleksid t� kad,
�
 kohusetundlikud, viisakad?
Hariduse ja hariduse v� rtustamise
�
 juures on talguliste arvates v ga
�
 t htsal
�
 
kohal   petaja
�
 ja tema tehtava t�  tunnustamine. Meie oleme seisukohal, et
�
 
petajad
�
 peavad ka ise ennast tunnustama , sest muidu ei tee seda ka teised.
Muret teeb inimestele laste v  hene
�
 huvi kooli vastu. P� t
� i v lja
�
 pakkuda 
ideid, kuidas muuta kool inimestele atraktiivsemaks.  ks
�
 v  imalus
�
 oli seda 
teha l bi
�
 vanemate, teisalt   l
�
bi
�
 kaasakiskuva ja positiivse  hkkonna
�
 ning 
tegevuse nii lasteaias kui koolis.
Palju murelikku toodi esile seoses v  hese
�
 v i
�  hoopis puuduva koost � g
� a 
haridusvaldkonnas eneses , aga ka omavalitsuste ja riigiga. Meie kogemused 
tlevad,
�
 et koost�  saab toimuda ainult m
�
lema
�
  osapoole v rdsel
�
 soovil ning 
m lemad
�
 peavad saama sellest positiivseid elamusi.
Eesti hariduss steemi
�
 parandamiseks panid talgulised suure r hu
�
 v iksematele
�
 
piirkondadele ja nende koolidele l bi
�
 kohalike elanike. Nimelt on inimestel 
huvi rakendada kogu piirkond t� le
�
 (kohalikud firmad, raamatukogud, 
kultuuriseltsid, huvitavate tegevusaladega ja hobidega inimesed), et muuta 
kohalikus koolis lastele antav haridus huvitavaks ja oma kodukoha traditsioone 
ausse t stvaks.
�
 Selline  petamise
�
 viis oleks suureks stiimuliks j� d
� a  ppima
�
 
oma kodukohta, mitte tormata suurlinnadesse p nevat
�
 elu otsima .
V ga
�
 mitmel korral toodi v lja
�
 ka lugemishuvi v  henemine
�
 ja pakuti ka selle 
tekitamiseks v lja
�
 mitmeid ideid. Arvame, et lugemine peaks olema inimese elus 
v ga
�
 t htsal
�
 kohal. See on v imalus
�
 saada uusi kogemusi ja teadmisi k ige
�
 
kiiremal ja k ttesaadavamal
�
 viisil. K ik
�
 meie lapsed ja tuttavad p nnid
�
 on 
nneks
�
 nakatunud lugemispisikuga ning nende elus on raamatud v ga
�
 t htsal
�
 
kohal. Me oleme selle  le
�
  uhked . On see ju alus ka edukaks orienteerumiseks  
Internetimaailmas, kuhu neil kunagi sukelduda tuleb.
Elukestvast  ppest
�
 r� k
� ides kasutasid talgulised oma arutelude alusena noorte 
inimeste probleeme ja muresid. Elukestev  pe
�
 peaks oma olemuselt haarama k ik
�
 
vanusegrupid. Leiame, et elukestvat  pet
�
 p rsib
�
 k ige
�
 enam meeletu 
v istlemine
�
  teistega , tahe olla teistest parem. Aga kui laps p� a
� b k igest
�
 
v est
�
 ja saab ikka halva hinde, siis kaob motivatsioon   ppida
�
 ja seda kogu 
eluks.
Oluliseks, aga kahetsusv� rselt
�
 v heseks
�
 peeti koost� d.
�
 Kooliv list
�
 
koost� d
�  aitab efektiivsemaks muuta huvigruppide kaasamine. Selgus, et on 
palju neid, kes vabatahtlikuna on n us
�
 koolit� s
�  kaasa l� ma
�
 ( tudengid , 
vanemad, vanavanemad). Vajalik oleks tihedam infovahetus erinevate 
institutsioonide vahel ja andmebaaside loomine, et vajadusi ja v imalusi
�
 kokku 
viia. Huviringides osalemine peaks olema v  imalik
�
 igal lapsel, kes seda soovib.
Mistahes v  givald
�
  hiskonnas,
�
 eriti aga haridusasutuses peaks olema rangelt  
v listatud.
�
 Talguliste ja meie arvates saaks kooliv givalda
�
 ja   kiusamist
�
 
v  ltida /v
�
hendada,
�
 muutes koolis steemi
�
 laste jaoks huvitavamaks ja loovamaks, 
et oleks rohkem praktilist t� d
�  ning suhtlemist ja v hem
�
 faktikeskset 
tuupimist.  pilased
�
 on siis rohkem motiveeritud  ppima,
�
 nad saavad t  helepanu ,
�
 
nendega arvestatakse. Oluline on ka   petaja
�
 roll   pilaste
�
 suunamisel,  petaja
�
 
positiivne suhtumine lapsesse.
Lugedes talguliste m  tteid
�
 hariduse kohta, tekkis mulje, et enamus talgulisi ei 
olnud  petajad.
�
 Seda seet ttu,
�
 et enamus v ljapakutud
�
 lahendusi on seotud 
petajatega,
�
  petaja
�
 tegevustega, sooviga, et  petajad
�
 muudaks hariduse 
omandamise atraktiivsemaks. Oma kogemuse p hjal
�
 usume, et  petajad
�
 teevad v ga
�
 
palju ja v ga
�  head t� d
�  ning oleks vaja just kogukonna ja k rgemal
�
 seisvate 
organite toetavat k tt.
�
 Samas peaksid ka  petajad
�
 olema aktiivsemad ja mitte 
laskma endale p he
�
 istuda ja oma t� d
�  alahinnata.
Elukestva  ppe
�
 puhul on v ga
�
 palju juttu noortest ja nende suunamisest 
hariduse juurde, kuid kuhu j� vad
�
 vanemad inimesed. Ei olnud  heski
�
 (meie 
loetud) idees  ra
�
 toodud vanemate inimeste suunamist hariduse juurde. Kuidas 
meelitada neid  ppima
�
 midagi uut v i
�  t iendama
�
 varem  pitut?
�
 Ja kuidas leida 
neile v imalus
�
 panustada laste, koolilaste ja oma kogukonna haridusse? K llap
�
 
see on meie Eesti elu  ppetund,
�
 mille  ra
�
p
� pimine on alles algamas.
Kokkuv ttes
�
 oli Minu Eesti kindlasti paljusid inimesi haridusprobleemide  le
�
 
m  tlema
�
 innustav. Ja k llap
�
 j  rgneb
�
 probleemide s nastamisele
�
 ja ideede 
v ljm
�
tlemisele
�
 ka tegusaid ettev tmisi!
�