·Hannese sümpaatia ja TAALI armastus ·Hannese tantsupartner ·Lapsepõlve sõbranna ·Lapsepõlve sõbranna algkoolist saati ·Sünnitas Hannesele lapse Tondioja Oti Reedik ·Sulane Suureõue talu Saadu talu PERENAINE PEREMEES SUUREÕUE JAAN PERENAINE SAADU AADU PERENAINE ·Peremees ·Peremees Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgus tubli ja töökas noormees.
tüdruk. Niidal ja Hannesel oli suvesuhe, kuid see jahtus kui Hannes oli pikka aega merel ja Niida talvel koolis. Saadu Taali: Hannesest veidi noorem tüdruk naabertalust, kes suhtleb Hannesega vaid tantsuplatsil. Aja möödudes saavad nad lähedasteks ja nii muuseas ilmus Taali kõrvale pisipõnn, kes Hannesele algul teadmata tema verd on. Taali ei tekita sellest lapsest suurt ära ja ei avalda ka lapse isa. Taali oli kui hall hiireke, kes elas taustal kuigi mängis suurt rolli. Tondioja Liida: Algul Hannese suur austaja Pöides, kes avaldab Hannesele oma suure soovi, et Hannes tuleks Tondiojale. Liida oskab enda soove teatavaks teha ja kui vaja poetab mõne pisaragi. Üldjuhul saab, mida tahab oma pisaratega. Raamatu tegevus toimub Saaremaal Lümanda vallas ühes rannakülas, kus meri on peamine tulu- ja eluallikas. Kui meri on lahke, siis on ka värske kala hõlpsasti laual ja jääb veel üle, et maha müüagi.
teada üle küla. Sassi suhted külaga olid väga head. Eriti head olid aga suhted Hannesega. Kohati isegi paremad kui viimasel oma vendadega. Kui Hannest pussitati näitas Sass oma sõbramehe ustavust ning maksis selle eest kätte. Kalda Sass oskas enda tõekspidamisi kaitsta, ning see meeldisgi tema juures mulle kõige rohkem. Samuti nõustun ka tema põhimõttega, mis omakorda langes kokku Hannese omaga, et õnneks pole vaja suuri rikkusi. Õnnelik võib olla ka ilma selleta. Tondioja pererahvas, kes oli pärit sisemaalt, ei mõistnud tihti Hannese tõekspidamisi. Eriti ei mõistnud neid Liida ja tema ema Luise. Kuna Liida oli Tondioja ainuke laps, siis arvata oli, et ta on ärahellitatud. Hiljem see ka ilmnesgi ning tagatipuks oli tal ka samasugune iseloom nagu Luisel. Muudkui hädaldasid ainult. Neis kahest aga erines täiesti Liida isa. Tema suhtus tülidesse rahulikult ning tahtis alati jääda erapooletuks ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja
vahel ootamata." kuid tõene. Surm viib maise osa, aga vaimne osa elab edasi. Veel võtab põrguisand elu ootamatult. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Põnev 2) Kaasahaarav 3) Hariv 4) Lummav 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Kas Taali ja Hannes said veel lapsi? 2) Kui kaua elas veel Turja Laas? 3) Kas Tondioja Liida abielus uuesti? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Väga põnev ning kaasahaarav raamat. 2) Elu rannakülas ei ole midagi nii roosiline, kui algul tunduda võib. 3) Kui oled rannakülast pärit, on väga raske kohaneda maaeluga. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta August Mälk (4.oktoober 1900 Kipi-Koovi küla, Lümanda vald, Saaremaa- 19.detsember 1987 Huddinge haigla, Flemingsberg, Hiddinge vald, Stockholmi asula, Rootsi) oli eesti romaani- ja
Teised mehed tema peres algul laitsid selle mõtte maha, kuid hiljem aitasid isegi paati kokku klopsida. Ta unistus oli see paat kuna sellest oleks pere toidulaua jaoks palju abi olnud. · Hannes hoolis oma perest. Eriti on seda näha sellest, kui Klausi lesk saadab Hannesele telegrammi teatega, et Turja Laasil on halvem olla, ta pool keha on halvatud. Hannes jättis kõik oma senised toimetused sinna paika, hoolimata Tondioja pere arvamisest ja läks koju isale appi. Hannest oli sinna väga vaja, sest kõik mehed olid kadunud- Arno oli merel, Klaus surnud ja Hannes oli Tondioja talu peremees, lisaks sellele läks Luise sealt minema, kuna arvas, et seal on liiga kehva elamine nii oma lapsele kui endale. Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et
ehitada mootorpaat. Teised mehed tema peres algul laitsid selle mõtte maha, kuid hiljem aitasid isegi paati kokku klopsida. Ta unistus oli see paat kuna sellest oleks pere toidulaua jaoks palju abi olnud. · Hannes hoolis oma perest. Eriti on seda näha sellest, kui Klausi lesk saadab Hannesele telegrammi teatega, et Turja Laasil on halvem olla, ta pool keha on halvatud. Hannes jättis kõik oma senised toimetused sinna paika, hoolimata Tondioja pere arvamisest ja läks koju isale appi. Hannest oli sinna väga vaja, sest kõik mehed olid kadunud- Arno oli merel, Klaus surnud ja Hannes oli Tondioja talu peremees, lisaks sellele läks Luise sealt minema, kuna arvas, et seal on liiga kehva elamine nii oma lapsele kui endale.
2) Mis olid Hannese vendade nimed? 3) Kui vana on Hannes raamatu alguses? 4) Kellega Hannes abiellus? 5) Kellega Hannes lapse sai? 6) Mis olid nende kahe talu nimed, kus Hannes elas? 7) Kas Hannese vend, kes läks maailma avastama, kirjutas tihti? 8) Kumb suri enne, kas Hannese ema või isa? 9) Mis oli Hannese õe nimi? 10) Kellega Hannese teine vend abiellus? Vastused. 1. Niida. 2. Arno ja Klaus. 3. 16. 4. Liida. 5. Taaliga. 6. Turja ja Tondioja. 7. Ei. 8. Ema. 9. Marie. 10. Luisega.
kuna tolle isa lihtsalt keelas neil kohtumise. Kuigi suurim põhjus selleks oli see, et mees neiu juures käis ning nad sellega vahele jäid. Liida oli ära üks ära hellitatud naisterahvas, kellega Hannes kohtus ühel peol. Samuti oli ka naise ema üks õel inimene. Nad abiellusid, kuid sellele suhtele sai saatuslikuk mehe isa haigestumine nimelt jäi ta halvatuks. Hannes pidi minema tallu tolle eest hoolitsema, kuid Liida ei suutnud temaga seal üle paari päeva olla ning läks tagasi Tondioja tallu. Hiljem ei tahtnud ka Hannes sinna põldude ja metsade sisse tagasi. See näitab ka mehe suurt kiindumust ja hoolivust oma pere suhtes. Enne Liidat oli Hannes armunud Taalisse, kellega tal oli väga palju ühist. Naine oli töökas, veidi tagasihoidlik ja üldse hea inimene. Paar sai ka lapse, millest mees sai alles lõpus teada, kuigi ta kahtlustas juba ammu, et see on tema oma. Lõpuks nad ka abiellusid, ning hakkasid koos oma võsukest kasvatama
ellusuhtumisega. Klausi väljavalitu ei meeldinud ka Klausi isale. Varsti oli Hannesel vaja minna sõjaväkke. Hannes valis endale loomulikult mereväe. Minuarust oli see õige valik, kuna kui on ikka kogemused merel siis tuleb merevägi kasuks. Sõjaväes sai ta endale sisemaalt sõbra, kes kutsus teda omale külla. Hannesele ei meeldinud enam kodus, kuna seal elas Klausi väljavalitu, siis otsustaski ta minna. Seal kohtas ta Tondioja Liidat, kes viskas talle kohe silma. Liida oli minuarust natukene uhke tüdruk kes oli väga armukade. Lõpuks Hannes otsustaski Liidaga abielluda. Pulma tulid Hannese sõbrad ja ta isa ja vend Klaus. Pulmad olid uhked ja isegi Hannese isa kelle tervis oli kehvaks jäänud oli pulmas. Nii saigi rannakalurist järsku põllumees. Minu arvates ei sobinud põllumehe amet Hannesele, sest ta oli ikkagi koguaeg merel olnud. Abielu sujus alguses hästi, kuid Hannes hakkas mere järele igatsust
teiste vajaduste eest. Ta ei tahtnud kunagi kellegile tüliks olla ning ta ei kurtnud kunagi millegi üle. Pereisa- Jutukas, elutark mees. Tal oli palju kogemusi kuna temagi oli omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Klaus- Ei olnud küll nii töökas kui Hannes aga oli abiks igapäevatöödel. 5. KAS TEOSE KÄIGUS MUUTUB PEATEGELANE HALVEMAKS VÕI PAREMAKS ( MIKS JA KUIDAS, PÕHJENDA). Peategelane muutub paremaks, sest ta jätab Tondioja Liida maha, et minna oma lapse ja armastatud Taali juurde. 6. KAS JA MIDA TAHAB AUTOR ANTUD TEOSEGA ÕELDA? Mina arvan, et autor tahab selle teosega näidata, kui põõrdeline võib elu käik olla. Nii palju kurbust ja rõõmu segamini. See tähendab siis, et kunagi ei või teada mis meid ees ootab. Aga kui teha õigeid valikuid siis võib ka meie endi elu lõppeda õnnelikult. Paraku alati see siiski nii ei ole. 7
sirgumas. Töödega sai juba väga ilusti hakkama ja jõudu oli tal ka omajagu. Hoidis väga oma ema ja hiljem isa, kui ema enam ei olnud. Väga hakkaja ja töökas, kelle üle isa ja ema uhked olid. Niida rikkast perest tüdruk. Kasvas ja käis algkoolis koos Hannesega. Iseloomult pisut isekas, aga väljanägemiselt ilus. Taali vaesest perest tüdruk, aga töökas ja hooliv. Kõrvaltegelased- Arno, Klaus, Luise, Liida, Tondioja peremees ja perenaine, Kalda Sass, Suureõue Jaan, Marie, Saadu Aadu. 6. Teoses rõhutakse palju sellele, et inimesed elaksid oma võimete piires. Tuleb osata hakkama saada vähesega kui on vähe ja osata olla kokkuhoidlik tulevikuks, kui on rohkem. Ja et olla õnnelik, selleks pole vaja suurt uhket maja ega palju maad, vaid piisab ka sellest kui pere on ühtehoidev ja sõbralik. 7. Raamat meeldis, oli selline tõepärane jutustus lihtsate inimeste muredest ja rõõmudest.
Nende kahe vahele tekitab aga piiri erinev jõukusklass. Niida isa ei luba poisil tüdrukuga tegemist teha. Tüdruk on ärahellitatud ning linnaelu ja haridus muudavad teda veelgi. Saadu Taali on Hannese teine armastus, kellega muutus poiss aina lähedamaks tantsuplatsil. Suhte arenedes saavad nad endale lapse, kelle päritolust ei olnud esialgu keegi teadlik, ka Hannes mitte. Taali iseloom sarnaneb Hannese omale, samuti ei pelga ka tema tööd. Tondioja Liida on Hannese kolmas armastus, kellega abiellumine osutub aga mehele tõsiseks veaks. Nimelt kuulub Liida maarahva hulka koos oma perega (ema- Luise ja isa) ning nad ei mõista Hannese tõekspidamisi. Rikkusega ärahellitatud naispere vaid hädaldab. Liida isa on aga erinev ülejäänudest, tema üritab tülides jääda erapooletuks ning vaikselt ilma suure kärata need lahendada. Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus inimeste rahakoti
Niida oli saanud endale uue peigmehe. See kurvastas Hannest väga, sest Niida oli talle reisil olles pikki ning tunderohkeid kirju saatnud. Peale seda seika hakkas Hannes tihedamalt läbi käima Saadu Taaliga, kes oli samuti Hannese lapsepõlvesõber, kuid kes oli jäänud Niida pärast märkamatuks. Peagi tabas neidki armastus ning Hannes sai üle Niida põhjustatud nukrusest. Peale seda läks Hannes paariks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta Tondioja külast oma tuttavalt Liidalt kutse Tondiojale elama minna. Hannes kahtles selles väga. Tondiojal olid viljakad mullad, palju metsa ning ka nälja üle ei oleks pidanud kurtma. Samas polnud seal merd. Merd, mida Hannes nii väga armastas. Arvan, et üheks kahtluse põhjuseks oli ka see, et ta ei armastanud Liidat. Tema tõeliseks armastuseks oli hoopis Saadu Taali, kes oli läinud Viljandimaale teenijaks, sest kodus oli kitsas käes
Kuigi suurim põhjus keeluks oli see, et mees neiu juures käis ning nad vahele jäid. Järgmiseks naiseks oli Liida, üks ära hellitatud naisterahvas, kellega Hannes kohtus ühel peol. Nad abiellusid, kuid sellele suhtele sai saatuslikuks mehe isa haigestumine nimelt jäi ta halvatuks. Hannes pidi minema tallu tema eest hoolitsema, kuid Liida ei suutnud temaga seal üle paari päeva olla ning läks tagasi Tondioja tallu. Hiljem ei tahtnud ka Hannes sinna põldude ja metsade keskele tagasi ning läks tagasi kodukohta. Enne Liidat oli Hannes armunud Taalisse, kellega tal oli väga palju ühist. Naine oli töökas, veidi tagasihoidlik ja üldse hea inimene. Paar sai ka lapse, kellest mees sai alles lõpus teada, kuigi ta kahtlustas juba ammu, et see on tema oma. Lõpuks nad ka abiellusid ning hakkasid koos oma võsukest kasvatama.
Sassi suhted külaga olid väga head. Eriti head olid aga suhted Hannesega. Kohati isegi paremad kui viimasel oma vendadega. Kui Hannest pussitati näitas Sass oma sõbramehe ustavust ning maksis selle eest kätte. Kalda Sass oskas enda tõekspidamisi kaitsta, ning see meeldisgi tema juures mulle kõige rohkem. Samuti nõustun ka tema põhimõttega, mis omakorda langes kokku Hannese omaga, et õnneks pole vaja suuri rikkusi. Õnnelik võib olla ka ilma selleta. Tondioja pererahvas, kes oli pärit sisemaalt, ei mõistnud tihti Hannese tõekspidamisi. Eriti ei mõistnud neid Liida ja tema ema Luise. Kuna Liida oli 8 Tondioja ainuke laps, siis arvata oli, et ta on ärahellitatud. Hiljem see ka ilmnesgi ning tagatipuks oli tal ka samasugune iseloom nagu Luisel. Muudkui hädaldasid ainult. Neis kahest aga erines täiesti Liida isa. Tema suhtus tülidesse rahulikult