Paljasseemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimed paljunevad peamiselt suguliselt. Nende suguline põlvkond (1n gametofüüt) on taandarenenud. Lehtede, käbide, tüve ja juurtega taim on sporofüüt (2n). Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid asuvad käbides. Isaskäbide tolmukottides arenevad isassuguorganid õhupõitega tolmuterad. Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. Igas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks spermiumiks (1n). Emaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget.
Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede või nende muudendite abil. Katteseemnetaimede üldtunnused: Õie olemasolu ning sellest tulenevalt seemnete arenemine sigimikus. Putuktolmlemine. Kaheliviljastamine (Õitsemine ja viljastamine). Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Taimekoed, juhtkude). Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas). Õistaimede kaheliviljastamine. Kaheliviljastamine on nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele.
mis ei lase uutel munarakkudel küpseda IV Mittesuguline paljunemine Vegetatiivse paljunemise liigid Otsepooldumine bakteritel Mitoos ainuraksetel Pungumine ainuõõssetel, käsnadel, pärmseentel Õistaimedel sibula, mugula, risoomi, lehe jms abil Eoseline paljunemine Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel V Suguline paljunemine Kaheliviljastumine Toimub õistaimedel. Tolmuteras on kaks seemnerakku (n), üks seemnerakk ühineb munarakuga (n), sellest tekib idu (2n), teine seemnerakk ühineb keskrakuga (2n), sellest tekib toiduvaru ehk endosperm (3n). Neitsisünnitamine- ehk partenogenees, emasorganism saab järglasi ilma isasorganismita Sugulise paljunemise erinevus mittesugulise paljunemisega Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline VI Ontogenees
Moodustub rüüsvili, MUSTIKAS, KARUSMARI, õunviljalised I II III SEEMNEALGE VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust. ÕIE MUUTUMINE PÄRAST VILJASTAMIST VILI Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid. Vili koosneb viljakestast ja seemnest. Vilja ülesanne on seemnete kaitse ja sageli ka levitamine. Vilja teke Kui tolmlemine on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad
· putuktolmlemine*; · Kaheliviljastamine* (Vt Õitsemine ja viljastamine); · Trahheede, sõeltorude ja saaterakkude olemasolu (Vt Taimekoed, juhtkude); · Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* väga lühiajaline; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Kaheliviljastamineon nähtus, kus üks tolmuteras olnud sperm ühineb munarakuga, pannes aluse idu- ja tulevase organismi tekkele ning teine sperm ühineb lootekoti keskrakuga (teis-tuumaga), pannes aluse toitekoe tekkele (Vt Õis). Putuktolmlemine - tolmlemisviis, mille puhul putukad kannavad ühe taime õietolmu teise taime emakale. Putuktolmlejate õied on enamasti värvikirevad ja lõhnavad. Kõik katteseemnetaimed pole putuktolmlejad. Sigimik - emaka alumine osa, milles paiknevad seemnealgmed ja millest peale viljastamist kujuneb vili.
arenevad isassuguorganid õhupõitega tolmuterad. Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. Igas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks spermiumiks
-suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolmnemist tolmukad kas lühemad või erinev valmimisaeg. Õistaimedel kahelviljastumine: tolmuteras generatiivne ja vegetatiivne rakk- vegetatiivsest rakust kasvab tolmutoru, generatiivne rakk mööda tolmutoru emakasse, hakkab jagunema (2 spermiks) 1 üineb munarakugaidu, 2 lootekotirakugaendsperm e toitekude nendest moodustub seeme. Seeme koosneb idust ja endospermist 2 idulehelisel koor idu küljest kergelt lahti, 1 idulehelisel ei tule Rakutsükkel Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel-
MIDA VANAL AJAL SÖÖDI-tuutujäätis, sidruni-, pirni- ja õunajook. VANA AJA SÕIDUKITEST-vitstest nukuvankritd nukkudel, tramm, buss, rong, autosid vähe KELLEKS LAPSED VANAL AJAL TAHTSID SAADA- tüd, õp. arst, müüja.emaks. poisid bussi- trammi, vedurijuhiks, kangelasteks. Üks tahtis saada kirjanikuks. PAHAST POISIST VANAL AJAL- Ats, kes kiusas tüdrukuid ja väikseid poisse. Isa polnud ja ema oli joodik. Vb sellepärast oligi paha. IMELIKUD MÕTTED VANAL AJAL.- äkki on tolmuteras väike maailm, ja mina astun ta katki. Äkki on meie maailm tolmutera ja mingi hiiglane astub sellele. MIDA VANAL AJAL KLAASIKILDUDEGA TEHTI.vaadati läbi nende, kollane (rõõmus), punane ähvardav, sinine- nutt kippus peale, roheline-.ilus VEEL KILDUTEST JA ÜHEST VANAST LOOST NENDEGA SEOSED. taldrikute killud, äkki elas kunagi kuningatüdruk ja oli ka loss. VANA AJA PÕLLEDEST JA ERITI PÕLLETASKUTEST.-põlled olid tumedad ja pandi kleidi peale, et kleit mustaks ei läheks.
seda lihtsalt klaadina Aga vahel on omistatud ka ülem- taksoni nimetust: ülemselts, ülemklass jne. Õistaimi (nagu ka teisi taimerühmi) on aegade jooksul käsitletud erinevate tasemetena ja erinevate nimede all. Sõltuvalt uurijate seisukohtadest võib ka praegu taksonoomiline rang (tase) erineda 32. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) Õie ehitus: 3 + 4 = tolmukas, 5 + 6 + 7 = emakas, 1 + 2 = õiekate Kaheliviljastamine 33. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Traditsiooniliselt jaotatakse õistaimed üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks.
4. Nimetage kolm peamist kudede tüüpi, mis moodustuvad tipumeristeemidest Juhtkude, põhikude ja kattekude 5. Nimetage peamised embrüogeneesi etapid preglobulaarne globulaarne üleminekuvorm südamekujuline vorm torpeedo - embrüo 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Kui tolmutera satub emakasuudmele, toimub viljastamine. Tolmuterast kasvab tolmutoru ja tipp avaneb. Tolmuteras jaguneb generatiivne rakk kaheks: 1. viljastab munaraku (moodustub embüro). 2. viljastab lootekoti tsentraalraku tuuma, moodustub endosperm (toitekude). 7. Mis on kallus? Kallus on diferentseerumata rakkude mass. Kallus on haavakude, tekib, kui taime vigastada. See võib aluse anda erinevatele rakutüüpidele 8. Kirjeldage võrse tipumeristeemi ehitust. See on koonusekujuline ja koosneb raku kihtidest. Pealt katab tuunika (antiklinaarne
Juurestik tugev, sõltub kasvupinnasest. Juurestik nõrk Okkad pikad, kahekaupa, Okkad lühikesed, ühekaupa, vahetuvad 2-3 aasta järel. vahetuvad 5-7 aasta järel. 26 Käbid väikesed, püramiidjad Käbid piklikud, suuremad männist. Paljunemine Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vaheleIgas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks spermiumiksEmaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk ja toitekudeTolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumineÜks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib. Viljastunud munarakust areneb seemeSeemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse
taksonoomia , koostöö tulemusena on avaldatud kolm pidevalt täienevat versiooni katteseemnetaimede fülogeneetilisest klassifitseerimissüsteemist: APG I (1998), APG II (2003) ning APG III (2009). 31. Katteseemnetaimed: tunnused, õie ehitus, suguline paljunemine Sünapomorfid e ainult sellele rühmale iseloomulikud tunnused on: • õied – tolmukate ehitus ja suletud viljalehed (emakas) • isasgametofüüt koosneb vaid kolmest rakust tolmuteras, ühest tekib tolmutoru • emasgametofüüt 8-tuumaline lootekott seemnealgmes • kaheliviljastumine – tekib sügoot ja endosperm • floeem – sõeltorud ja saaterakud • ksüleem – trahheiidid ja trahheed (vahel puuduvad) 32. Üheidulehelised, kaheidulehelised, päriskaheidulehelised Üheidulehelisedveerand õistaimi, hästi eristunud monofüleetiline rühm, mida toetavad sünapomorfid on: - üksik iduleht
· torpeedostaadiumis ilmuvad ka meristeemid võrse ja juurte tippudesse. Preglobulaarne embüro globulaarne embrüo südamekujuline embrüo (hakkavad tekkima lehtede algmed ehk idulehtede algmed ja pannakse paika iseloomulikud koetüübid) torpeedokujuline embrüo (idulehtede väljakasvud on pikad ja hulkraksed) täiskasvanud embrüo (seemnes olemas väike taim) 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Tolmuteras tekib 2 spermiumi, millest 1 viljastab kindlasti munaraku tekib dipolidne embrüo ehk loode; 2. spermium ühineb teistuumaga ehk sulab kokku lootekoti osaga ehk lootekoti tsentraalrakuga (2 tuuma) triploidne rakk endosperm 7. Mis on kallus? Kallus diferentseerumata rakkude mass. Võetakse mingi taime osa (nt juure tükk või tolmukas) ja kasvatatakse seda agaril rakkude jagunemine diferentseerumata rakkude mass. Muutes kasvuainete hulka ja omavahelisi proportsioone agaris saab
hanemalts), nimetatakse seda lihtsaks õiekatteks. Tolmukad on isassugurakke moodustavad lehed, mikrosporofüllid. Tolmukad koonsevad tolmukaniidist ja ühest, harva mitmest tolmukapeast. Tolmukapea koosneb tavaliselt kahest tolmukaktoist, mis on omakorda kahepesalised. (tolmukakott = mikrosporangium) Tolmuterad pole mitte sugurakud, vaid isasgametofüüdid (isased eellehe analoogid), kus alles tekivad sugurakud. Sugurakud tekivad alles tolmuteras, seal kujunevad 2 rakku, mis osalevad õistaimede kaheliviljastamisel- 1 viljastab munaraku, millest areneb idu ja teine teistuuma, millest tekib enrosperm. Emakad on emassugurakke moodustavad lehed, need moodustavad viljalehed e megasporofüllid. Emakas koosneb sigimikust, kus paiknevad seemnealgmed, emakakaelast ja emakasuudmest. Sigimik on viljastamise järel kõige olulisem vilja moodustaja, kuid selles võivad osaleda ka teised õie osad
(sinilill, ülane, kask, hanemalts), nimetatakse seda lihtsaks õiekatteks. - Tolmukad on isassugurakke moodustavad lehed, mikrosporofüllid. Tolmukad koosnevad tolmukaniidist ja ühest, harva mitmest tolmukapeast. Tolmukapea koosneb tavaliselt kahest tolmukotist, mis on omakorda kahepesalised. (Tolmukott=mikrosporangium) (Tolmuterad pole mitte sugurakud, vaid isasgametofüüdid (isased eellehe analoogid), kus alles tekivad sugurakud. Sugurakud tekivad alles tolmuteras, seal kujunevad kaks rakku, mis osalevad õistaimede kaheliviljastamisel - üks viljastab munaraku, millest areneb idu ja teine teistuuma, millest tekib endosperm.) - Emakad on emassugurakke moodustavad lehed, need moodustavad viljalehed e. megasporofüllid. Emakas koosneb sigimikust, kus paiknevad seemnealgmed, emakakaelast ja emakasuudmest. Sigimik on viljastamise järel kõige olulisem vilja moodustaja, kuid selles võivad osaleda ka teised õie osad. (kile joonisega sigimiku
mõttes ainult tupp- või kroonlehed) (sinilill, ülane, kask, hanemalts), nimetatakse seda lihtsaks õiekatteks. Tolmukad on isassugurakke moodustavad lehed, mikrosporofüllid. Tolmukad koosnevad tolmukaniidist ja ühest, harva mitmest tolmukapeast. Tolmukapea koosneb tavaliselt kahest tolmukotist, mis on omakorda kahepesalised. (Tolmukott=mikrosporangium) (Tolmuterad pole mitte sugurakud, vaid isasgametofüüdid (isased eellehe analoogid), kus alles tekivad sugurakud. Sugurakud tekivad alles tolmuteras, seal kujunevad kaks rakku, mis osalevad õistaimede kaheliviljastamisel - üks viljastab munaraku, millest areneb idu ja teine teistuuma, millest tekib endosperm.) Emakad on emassugurakke moodustavad lehed, need moodustavad viljalehed e. megasporofüllid. Emakas koosneb sigimikust, kus paiknevad seemnealgmed, emakakaelast ja emakasuudmest. Sigimik on viljastamise järel kõige olulisem vilja moodustaja, kuid selles võivad osaleda ka teised õie osad. (kile joonisega sigimiku
annaabi.ee 
