Kibuvitsa rahvapärased nimed on orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Perekond kibuvits kuulub sugukonda roosõielised. Eluvorm on neil ühekojalised heitlehised, harvem igihaljad püstised või ronivad põõsad, kõrgus kuni 3 m. Õied on mõlemasugulised, viietised (tupplehti harva ka 4), rohkete tolmukatega suured õied. Õie läbimõõt sageli kuni 5, harva kuni 12 cm. Värvuselt sagedamini roosast tumepunaseni, harvem valged või kollased, lõhnavad tugevasti ja meeldivalt. Üksikult või kobarjate kuni pöörisjate, vahel sarikjate õisikutena. Kibuvitsa vili on tõrsik (koguvili), milles osapähklikesed asetsevad õõnsas lihakaks muutunud õiepõhjas. Värvuselt harilikult punane, harvem kuni must
kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale 87. ÕITE SUGU Kahesuguline ehk hermafrodiitne õis - õies on olemas emakad ja tolmukad Ühesuguline õis - õies on kas ainult tolmukad (isasõis) või ainult emakad (emasõis) Kahekojaline taim - sama taime peal olemas nii emakate kui tolmukatega õied Ühekojaline taim - ühel taimel olemas kas emakate või tolmuktega õied Kolmekojaline taim - mõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad ÕIEKATE - kas tupplehtedest ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühetaolistest, kroon- või tupplehetaolistest kattelehtedest (lihtne õiekate e. perigoon) koosnev tolmukaid ja emakaid ümbritsev õieosa KAHELI ÕIEKATE - olemas tupplehed (rohelised) ja kroonlehed (värvilised)
Apelsinipuid kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas, eriti USAs, Brasiilias, KeskAmeerikas, Vahemeremaadel, vähesel hulgal ka Gruusias. Apelsinipuu kasvab kas puuna või põõsana. Apelsinipuud on enamasti madalamad kui 5 meetrit. Leidub aga ka selliseid, mille latv küünib 20 meetri piirini. Igihaljad nahkjad lehed kannavad rootsu servades kitsaid tiibu. Oksi kaitsevad kuni 10 cm pikkused astlad. Kevadel puhkevad valged või roosakad rohkete kollaste tolmukatega õied. Vilja hakkavad apelsinipuud kandma varakult. Taimed taluvad kuni 5 kraadist külma. ta edeneb hästi nii liivastel kui ka väga rasketel savimuldadel. Vilja hakkab kandma juba kolmandal aastal. Viieaastaselt puult saadakse 14 kg apelsine ja rohkemgi, kaks korda vanemalt heasordiliselt puult aga võib (Gruusias) korjata 8001200 vilja. Apelsini mahlakas oranzid viljad apelsinid sisaldavad sidrunhapet (12%), lahustunud süsivesikuid (715%), suhkruid
10-30 cm kõrgusel varrel aprillis puhkev üksik allavaatav purpurroosa, sinkjate tolmukapeadega 2-3 cm pikkune õis meenutab järsult tagasikäändunud õielehtede tõttu veidi alpikanni õit. Harilik koerahammas sobib aias poolvarjulisse kasvukohta.. Liivane lehekõduga rikastatud parasniiske muld on talle parim. Sibulad ei taha suvel mulla läbikuivamist. Siberi koerahammas Koerahamba kujuga valkjas piklik sibul on 3-6 cm pikkune. Aprillis- mais kuni 30 cm pikkusel varrel puhkev kollaste tolmukatega roosakaslilla suur õis pikkusega kuni 5,5 cm meenutab poti alpikanni õit, sest avanemisel käänduvad selle õielehed järsult tagasi. Sibulast tekivad 2 rohelist lehte on punakaspruunide laikudega. Aias sobivad need taimed parasniiskesse mulda võimalikult jahedasse kohta, näiteks kiviktaimla põhjanõlvale. Annavad ka isekülvi.
Varre valmistamine. Ülejäänud savi rullisin taas tihedaks palliks kokku. Sellest pallist voolisin pallist pika ussi, millest keerutasin küünlajala tipus oleva õie keskele sobiva suurusega pesa küünlale, lisades iga kihi vahele taaskord lobri. Kui pesa valmis, võtsin tüki pehmemat savi ning sõela ning surusin savi läbi sõela suruma, et saada sobivaid südamikke lilledele. Ka üleval oleva küünlapesa ümbritsesin saadud tolmukatega. Kui see tehtud, andsin küünlajalale veel viimase lihvi, siludes veel mõningaid konarusi ning jätsin selle siis riiulile kuivama. Nädala pärast panin piisavalt kaua kuivanud küünlajala ahjueelpõletusele. Kui küünlajalg oli ära põletatud, otsustasin selle ära angoobida. 11 Selleks katsin kogu küünlajala angoobiga ära ning seejärel pesin svammi abil üleliigse
tsitruseliik. Apelsinipuid kasvatatakse lähistroopikas ja troopikas, eriti USA-s, Brasiilias, Kesk- Ameerikas, Vahemeremaadel, vähesel hulgal ka Gruusias. Apelsinipuu kasvab kas puuna või põõsana. Apelsinipuud on enamasti madalamad kui 5 meetrit. Leidub aga ka selliseid, mille latv küünib 20 meetri piirini. Igihaljad nahkjad lehed kannavad rootsu servades kitsaid tiibu. Oksi kaitsevad kuni 10 cm pikkused astlad. Kevadel puhkevad valged või roosakad rohkete kollaste tolmukatega õied. Vilja hakkavad apelsinipuud kandma varakult. Taimed taluvad kuni -5 kraadist külma. ta edeneb hästi nii liivastel kui ka väga rasketel savimuldadel. Vilja hakkab kandma juba kolmandal aastal. Viieaastaselt puult saadakse 14 kg apelsine ja rohkemgi, kaks korda vanemalt heasordiliselt puult aga võib (Gruusias) korjata 800-1200 vilja. Apelsini mahlakas oran?id viljad - apelsinid - sisaldavad sidrunhapet (1-2%), lahustunud süsivesikuid (7-15%), suhkruid (kuni
Võrsed pungad punased, ümarad Pungad vahelduvad hõlmised lihtlehed, 5-13m pikad, 9-11 hõlmaga, laimunajad, ümardunud laikiilja või sirge alusega. Lehed pealt kollakasrohelised, alt heledamad, mõlemalt küljelt karvased. Leheroots 2-5 cm pikk, karvane, Lehed näärmetäppidega. Sügisel lehed purpurpunased õied valged, 2-2,5 cm läbimõõdus, valkjaskollaste tolmukatega, 10-15 kaupa hõredates kännasõisikutes. Õisiku- ja Õied õieraod karvased. vili on õunvili, ellipsoidjas, valminult oranzpunane, tumedate täppidega, 1,5- 2 cm pikkune, kollaka viljalihaga, 3-5 Viljad luuseemnega. Viljad valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule õitseb mai lõpus- juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: Talub poolvarju, kuid õitseb täisvalguse käes valgus niiskus
KOOR, VÕRSED Tüvekoor pruunikas, vanas eas kestendav, noored võrsed rohelised, hiljem punakad. Okstel peened kuni 1,5 cm astlad. LEHED Vahelduvad hõlmised või lõhised liitlehed, munajad või rombjad, kuni 3,5 cm pikkused. 3 või 5 hõlmaga, hõlmad peaaegu terveservalised, tumerohelised, alumisel küljel roodude nurkades karvatutid. Leheroots 2-3 cm pikk. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis, õied valged, punaste tolmukatega, hõredates sarikõisikutes. Vili on õunvili, ellipsoidne või kerajas, valminult punane, 0,6-0,8 cm pikkune, roheka viljalihaga, 1 luuseemnega. Vili valmib septembris-oktoobris. Seemned väga paksu luukestaga. KASVU- Küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakamaid savikaid muldi. TINGIMUSED Poolvarjutaluv, kuid õitseb ainult täisvalguses. Paljuneb hästi vegetatiivselt.
unetus, puhutakse hammustused. Pidavat tekitama sõltuvust Üheksavägine Lääneeuroopas alju ei ole. Eestis on tavaline. Kasvab, ku teisi liike on vähem. Osaliselt liivlisel, kruusalpinnal. Eelistab päikest ja tuulevaju. Kahe aastane taim alguses kasvab pundar ja järgmine aasta kasvab kõrge taim. Teed juua köha jaoks, korjata õisi ( mitte segi ajada musta vägiheinaga mille tolmukad on punased /lillad) Lehti puruks k''rudes saab ravimihaavadele. Kroonlehed koos tolmukatega. Rögalahtistav toime, kogu taimeomab narkootilist ja rahustavat toimet. Harilik raudrohi levinud kõikjal. Palju inimmõjudega paikades. Õisikuid korja kui on õitsema puhkenud, ja ühkski õitest ei tohi olla muutunud hallks. Pärismeditsiinis nagi e kasutatagi. Seedehäirete vasti, ( 1:1:1 raudrohi,koirohi,köömned), verejooksu peatav,aga peab ettevaatlik ( trombioht),ninas/kopsus haavad siis aitab peatada. Muditudehti haavale pandud siis aitab hüübida
heleroheline lehtdekoratiivne lehed rohelised Lehtdekoratiivne roheline lehtdekoratiivne dekoratiivsed taime hallikasroheline, õied hallikasrohelised lehed ja sinised või violetsed õiekobarad dekoratiivsed eelkõige sinakasroheline, õied taime sinakasrohelised rohekaskollased lehed valged õied lillade roheline, õied valged tolmukatega dekoratiivne heleroheline, õied meeldivavärviline lehestik valkjaskollased ja kasvukuju õrnad sulgjad, üldkujult kolmnurksed liitlehed, valged õied hõretates roheline, valged õied väikestes sarikõisikutes lehed pealt tumerohelised, õied valged või rohekad, vili punane, kollane, Dekoratiivsed on
Viljade valmimisel värvub õiepõhi sageli eredaks, muutub lihakaks ja mahlakaks, mis soodustab viljade ja seemnete levitamist loomade poolt. Roosiõielised erinevad tulikalistest järgmiste unnuste poolest: hästi väljakujunenud hüpantium; abilehtede esinemine; vahel, eriti rohttaimedel, esineb välistupp; õied on alati aktinomorfsed, tsüklilised, viietise (harva neljatise) kaheli õiekatte ja ringina asetseva tolmukatega, mille arv on 2, 4 või enam korda kroonlehtede arvust suurem. Rohtsete roosiõieliste, nagu tulikalistegi hulgas peaaegu ei esine söödataimi, kuid mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud
välistupp. Viljade valmimisel värvub õiepõhi sageli eredaks, muutub lihakaks ja mahlakaks, mis soodustab viljade ja seemnete levitamist loomade poolt. Roosiõielised erinevad tulikalistest järgmiste unnuste poolest: hästi väljakujunenud hüpantium; abilehtede esinemine; vahel, eriti rohttaimedel, esineb välistupp; õied on alati aktinomorfsed, tsüklilised, viietise (harva neljatise) kaheli õiekatte ja ringina asetseva tolmukatega, mille arv on 2, 4 või enam korda kroonlehtede arvust suurem. Rohtsete roosiõieliste, nagu tulikalistegi hulgas peaaegu ei esine söödataimi, kuid mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud. Õiepõhi enamvähem lame, harva nõgus
välistupp. Viljade valmimisel värvub õiepõhi sageli eredaks, muutub lihakaks ja mahlakaks, mis soodustab viljade ja seemnete levitamist loomade poolt. Roosiõielised erinevad tulikalistest järgmiste unnuste poolest: hästi väljakujunenud hüpantium; abilehtede esinemine; vahel, eriti rohttaimedel, esineb välistupp; õied on alati aktinomorfsed, tsüklilised, viietise (harva neljatise) kaheli õiekatte ja ringina asetseva tolmukatega, mille arv on 2, 4 või enam korda kroonlehtede arvust suurem. Rohtsete roosiõieliste, nagu tulikalistegi hulgas peaaegu ei esine söödataimi, kuid mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud. Õiepõhi enamvähem lame, harva nõgus
annaabi.ee 
