Hävitavad metsa kahjureid, levitavad seemneid, puhastavad metsa 17. Kirjelda herilaste elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine ) Pesa: süljega niisustatud puidust, Perekoosseis: Ema, töölised, noored paarilised; Ema muneb, Töölised: toiduvad vastsed, koristavad, kaitsevad, Toit: Vastsed: Putukatega, Morssi, Mahla, Paljunemine, areng: Täismoondega, pulmalennul, Talvitumine: ainult emased, Kasulikkus: hävitavad putukad, tolmendavad taimi 18. Nimeta inimkaaslejaid putukaid, kus elavad ja millist kahju tekitavad. Jahumardikad, toakärbes Elavad koos inimestega, inimest ei söö kahju: hävitavad materjali,levitavad haigusi 19. Nimeta parasiitputukaid, millist kahju tekitavad? Kirbud, täid, parmud, toituvad inimesest, levitavad haigusi 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses ja inimesele, kasu ja kahju. Looduses: Kasu: Tolmendavad(mesilased, liblikad, herilased), levitavad seemneid(Sipelgad),
Istandused Puuvilja- ja marjaaed Taimed Puuviljaaed: · Õunapuud · Pirnipuud · Ploomipuud · kirsipuud Taimed Marjaaed: · Maasikataimed · Vaarikataimed · Karusmarja põõsad · Mustsõstra põõsad · Punasesõstra põõsad Putukad Puuvljaaed: · Õunamähkuri valmik, · Õunamühkur, · Mesilane, · Kimalane, · Lehetäid, · Lepatriinu, Putukad Marjaaed: · Vaarikamardikas, · Mesilane, · Nälkjas(tigu) Linnud · Varblane · Rasvatihane · Hallrästas · Laulurästas · Kuldnokk Loomad · Mutt · Mügri · Hiir · Siil · Vihmauss Antud kooslus tekib järgmistes tingimustes: · Mereline kliima · Soe ja niiske õhk (20-30 kraadi) · Sademete hulk u. 1000-2000 mm aastas · Palju valgust · Keskmine happelisus (3-4 pH) · Soolsus 30-40 promilli · Troopilised, ekvatoriaalsed või läh...
• Tuntud rahustina ja soolte tervise korrashoidjana • Hea vererõhu alandaja • Annoona puust kasutatakse kõike – lehed, viljad, seemned, juured ja koor • Lehed ja viljad nt. – Reguleerivad veresuhkru taset – Parandavad luude tervist – Spasmide vastane toime Lisaks • Taimejuurtel nugisevastaline toime • Seemneid kasutatakse parasiitide tõrjumiseks või putukamürgina • Annoona igihaljas puu, mis ei talu külma • Õisi tolmendavad väikesed putukad, nt. sipelgad ja mardikad Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus • http://en.wikipedia.org/wiki/Annona_ muricata • http://www.vikerkaaresild.org/et/nod e/5433/graviola-imelised-omadused • http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/ 102002364
Risoom on tugev, harunenud, mustjaspruun, rohkete narmastega, ulatuvad kuni 25 cm sügavusele Paljunemine: tuule abil, vegetatiivselt risoomiharude abil, juurevõsundite pungadest arenevate võsudega KOKKUVÕTTEKS : Ülasid noppides tuleb olla ettevaatlik, sest nad on mürgised ja kui kätele satub liiga palju erituvat mahla, võib nahale tekkida raskesti paranevaid ville ja haavu Ülaste õites ei leidu nektarit ning taimi tolmendavad peamiselt kahetiivalised, kes saavad oma töö eest tasuks veidi õietolmu. Jaanipäeva paiku veavad õlirikkaid seemneid laiali sipelgad Kasutatud materialid http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/vylane.htm http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/kylane.htm http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/mylane.htm Raamat „Eesti loodus“ 2005 lk 34 TÄNAN KUULAMAST ! Sandra Kaasik 30.10.12
TALVITUMINE KASULIKKUS Putukate tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES INIMESELE Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ... Rikuvad toitu, ... KAHJULIKKUS MESILASED Mesilaste tähtsus looduses: tolmeldavad taimi Mesilaste tähtsus inimesele: saab mett, suira, taruvaiku, mesilasema toitepiima, vaha, mesilasmürki, tolmendavad kultuurtaimi KIMALASED JA HERILASED KIMALASED HERILASED Pesa Pere koosseis, ülesanded Toit (täiskasva- nutel, vastsetel) Paljunemine ja areng Talvitumine Kasulikkus SIPELGAD Elupaik (pesa): Pere koosseis: Ema (arv, ülesanded): Töölised (arv, ülesanded): Noored tiivulised emased ja isased (ülesanded): Toit: Suhtlemine: Paljunemine ja areng: Talvitumine: Tähtsus looduses:
Puud ja põõsad Jaana Koplimaa Agnes Möldre Ea51 LEPP • Leppasid Eestis on kahte liiki: HALL LEPP SANGLEPP Hall lepp • Varjutaluv võsapuu • Kõrgus – 15-25m • Kasvab kiiresti, sageli mitmevõsaline • Eluiga – 50-70a • Kasvukoht- metsaservades, kuuse- segametsades ja endistel lagendikel • Leht – terava tipuga ja matt • Mullasuhtes pole nõudlik ja ise rikastab mulda. • Ei ole haljastuses palju kasutatav Õied Hall lepp õitseb märtsis või aprillis Emasõied Isasõied on on palju urvakujulise väiksemad d ja ja punakad rippuvad, käbikesed – punakaspru valmides on unid ...
Rändeteedel on piisavalt alasid kus puhata ja energiavarusi täiendada.Rändepõhjusteks on kartus külma,toidupuuduse ja sigimistingimuste ees.Orjenteerutakse tähtede,instinkti ja maastiku järgi.Väiksemad linnud lendavad kiiremini kui suuremad. 10.Linnud on püsisoojased kuna neil on hapnikuvarustus hea,neil on hästi arenenud kopsud ning vensoone veri arteriaalsest täielikult eraldatud.Keha katvad suled aitavad ka kehatemperatuuri hoida. 11.Tähtsus Looduses: Tolmendavad taimi (koolibri) Levitavad seemneid (pasknäär) Hävitavad kahjurputukaid (kuldnokk) On toiduks teistele loomadele (väiksed linnud) Piiravad näriliste arvukust (kullid) Inimesele: Liha (kana,hani) Munad(jaanalind,kana) Suled (paabulind) Sõnnik väetiseks (kana) Laulaved (kuldnokk) Levitavad haigusi (tuvi) Söövad marju (pasknäär) Hävitavad kodulinde(kull)
päraku kaudu, ühesuunaline seedesüsteem, on spetsialiseerunud piirkonnad, seedimine toimub seedekanali eri osades, toit liigub ühes suunas, toit ei pea lõplikult olema seeditud , et loom uuesti süüa saaks. Miks kõik loomad ei pea seedima? Nemad kasutavad toitu mis peremeesoraganism on juba seedinud ja imevad seda läbi kogu oma kehapinnaga Üks kasulik asi ja üks kahjulik asi, mida selgrootud taimedele põhjustada võivad. Kasulik: nt putukad tolmendavad taime ja sellega toimub neil vastastikune kasumi vahetus. Kahjulik: Ta võib seda taime kahjustada ja aeglaselt tappa, kasumit saab sellest ainult parassit. Miks on vaja (selgrootutel) hapnikku? Hingamiseks ja energia saamiseks. Teada, et gaasivahetus koosneb hapnikurikka õhu sisse hingamisest ja jääkainena süsihappegaasi-rikka õhu väljahingamisest. Milline peab olema korralikult töötava hingamiselundi pind? (Ehk teisisõnu - mis tingimustel pääseb hapnik keskkonnast organismi?)
Hävitavad kahjureid- lepatriinu, Levitavad seemneid- sipelgad, Puhastavad metsa igasugustest jääkidest- sitasitikad Toiduks lindudele- kärbsed, sääsed Kahju: Taimekahjurid- kooreüraskid, kapsaliblikad Kahjustavad loomi- põdrakärbsed, veisenahapiim 21. Milles seisneb putukate tähtsus inimesele (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: saab mett, vaha, siidi, taruvaiku, mürki, taruvaiku, toiduks, tolmendavad kultuurtaimi, Kahju: kahjustavad kultuurtaimi(kapsaliblikas), koduloomi (parmud), inimeste haigused(sääsk), rikuvad toitu (jahumardikas) ja muid materjale (koiliblikas, mööblitoonesepp), 22. Kirjelda mesilaspere elu. 1.elupaik- taru-kärg 2. Mesilaspere koosneb- 1 mesilasema, lesed e isased, töömesilased-sigimisvõimetud emased, 3. pereliikmete ülesanded-mesilasema muneb 2000 muna ööpäevas, isased- ema mesilase
" Eks see ,,neli aastat" on üsna umbkaudne, aga samas üsnagi võimalik. Praeguse aja massmesinduse keskuste käitumine, mesilastega manipuleerimine ja nende ära kasutamine on üsnagi robustne, pidev transportimine, põllumajanduse masstootmisest tuleneva bioloogilise mitmekesisuse puudumine on mesilastele ebaloomulik. Hiinas on mesilasi väga vähe ehk peaaegu ei olegi, inimesed ostavad õietolmu sisse ning tolmendavad puid, põõsaid ja lilli käsitsi. See on hea näide ja võiks olla äratuseks, et oma masspõllumajanduse, suurtootjat pooldava eurotoetuse ning massmesindusese tegevus hävitab mesilasi ning nende loomulikku elukeskkonda. Muidugi inimesed tahavad mesilaste suurest tööst ka n.ö osa saada, aga ei raha ei tohiks olla peamine prioriteet, mille nimel tasub kõik muu hävitada. Alles siis, kui viimane puu on maha saetud, viimane kala söödud ja viimane veekogu mürgitatud,
Puna-Vene on Ukraina, eriti Ida-Galiitsia ajalooline nimetus. Punane bioloogias Loomariigist võib näiteks tuua Iiri punase setteri, kes on üks neljast setteritõust. Lindudest on Puna-dzunglikana, kes on Ees-Idast, kuni Hiinani troopilistes metsades elav taim- ja putuktoiduline ja Punalind, kes olevat oma punase rinna saanud, viies põrgus vaevlevatele hingedele vett. Paljud taimedki on punast värvi, et ligi meelitada putukaid, kes tolmendavad. Taimede näidetena võiks välja tuua pune, punane aruhein, punane leeder, punand, liht-naistepuna ja punane tolmpea. Leidub ka punaseid sambliku- ja seeneliike. Sablikutest nt punanerähksamblik ja seentest punakas maatäht. Mõnede taimede punane värvus kajastub sümboolikas. Näiteks granaatõuna punane värv sümboliseerib päikest elu ja verd. Moonid sümboliseerivad surmaud ning roosid armastust ja ilu. Punane meditsiinis
Need tapud kasvavad ka kuivades kadakametsades. Tapu seemned idanevad pärast vihma. Ta kasvab kiiresti ning varred sirguvad isegi kuni 2 meetri pikkuseks. Need väänduvad ümber teiste kõrbetaimede, nagu liaanid ikka. Kõrbes on harva näha taimedel lehti, kui pole just oaasi sattunud. Kõrbeliaan on üks nendest taimedest, mis kasutavad fotosünteesiks peamiselt lehti, kuid lehtedele on abiks ka rohelised varred. Saadud toitainete kulul õitseb taim kiiresti. Õielt õiele lendavad putukad tolmendavad õisi ning kindlustavad seemnesaagi. Peale tolmlemist õied närtsivad ning valmivad seemned, mis jäävad ootama järgmist aastat. Külmadel talvekuudel varred närbuvad ning säilivad vaid juured, millest kasvab ka järgmisel aastal uus taim. 10 Velvitsia Velvitsia on Namiibi kõrbes üksikult kasvav haruldane taim. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemnetaim, nagu okaspuud.
sekundaarseid kahjustusi. Vähendatud kokkupuute korral (läbi õhu, joogivee või toidu kaudu) tekivad organismis radioaktiivsed isotoobid. Näiteks: radioaktiivne jood kilpnäärmes, radioaktiivne Ca ja P luudes. · UV-kiirgus- üherakulistele hukutav mõju. Looduslikes tingimustes tagab isepuhastumise (keskkonna steriliseerimine. Operatsiooniruumid). Mitmed loomorganismid näevad UV-kiirguses (õisi tolmendavad putukad). Võib põhjustada organismide pindmiste kihtide kahjustusi (taimdele lehtede kattekiht). Evolutsiooniline roll: ekvatoriaalaladel elavad rohkem pigmenteerunud organismid. Inimesel on UV- kiirguse liig nahavähi riskifaktoriks ja silma sõrkkesta kahjustaja. Tagab inimsel D vitamiini teatud vormi sünteesi. · Nähtav valgus- taimdele tagab pigmentide sünteesi (kartuli idud keldris), tagab
500 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0 16. sajand 17. sajand 18. sajand 19.sajand 20. sajand 21. sajand Teadmata Taimeliigid Loomaliigid Joonis 2. Liikide välja suremine sajandite lõikes. (Total Extinctions 2015) Suure osa inimtegevuse jaoks on bioloogiline mitmekesisus eluliselt tähtis. Toiduainete tootmine on suuresti võimalik üksnes tänu looduse pakutavatele hüvedele, nagu viljakas muld ja vesi ning taimi ja puid tolmendavad mesilased. (Chapman jt 2014: 291). Tuleb mõista, et kõik siin planeedil on omavahel seoses. Miski ei ole siin ülearu. Inimene peab hakkama vaatama suuremat pilti, et muutused oleksid positiivsemad ja bioloogiline mitmekesisus säiliks. 12 KOKKUVÕTE Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie elukeskkond. Looduse mitmekesisus kahaneb eelkõige elupaikade hävimise tõttu. Koos
punaliidrik veekogude kvaliteet rabakonn hobusipelgas metsaalade vähenemine/suurenemine, sest vajavad puitu pesamaterjaliks sipelgaõgijad, linnud ja karud rand-ogaputk ohustab inimene, tallamine, teised taimed, loomad, seenhaigused, arvukuse suurenemist soodustab tuul, kasvamine ainsa liigina ja putukad, kes tolmendavad. leethiir pähklinäpp elupaikade kadumine, looduskoridoride kadumine vesineitsik üheksavägine euroopa kobras
geene. Kõik see on ühenduses füüsilise keskkonnaga, moodustades ökosüsteeme, mis toetavad elusorganisme, kelle hulka kuulume ka meie. Me ei suuda jääda ellu ilma looduseta ja ometi peame seda liiga sageli iseenesestmõistetavaks. Suure osa inimtegevuse jaoks on bioloogiline mitmekesisus eluliselt tähtis. Toiduainete tootmine on suuresti võimalik üksnes tänu looduse pakutavatele hüvedele, nagu viljakas muld ja vesi ning taimi ja puid tolmendavad mesilased. Taimed puhastavad õhku, eraldades hapnikku ja sidudes ohtlikke saasteaineid. Meie riidekapid on täis looduslikku kiudu, nagu puuvill, vill ja siid. Looduslikest süsteemidest saame puitu ja muid materjale hoonete ehitamiseks ning mööbli valmistamiseks. Mitmed ravimid, nagu aspiriin, pärinevad loodusest. Looduslikud süsteemid, nagu vihmametsad ja korallrifid peidavad endas veel avastamata elupäästvaid aineid, mille väärtus võib olla mõõtmatu
Tolmuterad lühikese elueaga TUULTOLMLEJAD Tolmuterasid toodetakse suurtes kogustes Tolmuterad väiksed ja kerged Tolmukad ulatuvad õiest kaugele välja Tolmuterad siledad Tolmuterad püsivad kaua idanemisvõimelistena Tolmendajal on mugav emaka suudmetele maanduda tolmu kogumiseks ja hõõruda seega eelmisest õiest saadud tolmu sinna. Putukas saabub tolmuterade juurde ning hõõrub ennast vastu karvast kõverat emakasuuet kandes nii teiselt õielt saadud tolmu kohale Tolmendavad putukad Mesilased: tolmendavad väga erineva suuruse ja kujuga õisi ning õisikuid, värvidest eelistavad pigem kollaseid ja siniseid õisi. Sageli on nendel õitel mustrid, mis ilmnevad vaid UV valguses. Õied on enamasti lõhnavad ning nektaris domineerib sahharoos. Liblikad Tolmendavad enamasti suuri ja silmatorkavaid õisi, mis on roosad või lillakad ja sageli lõhavad. Õied toodavad rohkem nektarit, kui õietolmu (liblikad ei suuda õietolmu seedida), nektar on tavaliselt
Need tapud kasvavad ka kuivades kadakametsades. Tapu seemned idanevad pärast vihma. Ta kasvab kiiresti ning varred sirguvad isegi kuni 2 meetri pikkuseks. Need väänduvad ümber teiste kõrbetaimede, nagu liaanid ikka. Kõrbes on harva näha taimedel lehti, kui pole just oaasi sattunud. Kõrbeliaan on üks nendest taimedest, mis kasutavad fotosünteesiks peamiselt lehti, kuid lehtedele on abiks ka rohelised varred. Saadud toitainete kulul õitseb taim kiiresti. Õielt õiele lendavad putukad tolmendavad õisi ning kindlustavad seemnesaagi. Peale tolmlemist õied närtsivad ning valmivad seemned, mis jäävad ootama järgmist aastat. Külmadel talvekuudel varred närbuvad ning säilivad vaid juured, millest kasvab ka järgmisel aastal uus taim. Velvitsia Velvitsia on Namiibi kõrbes üksikult kasvav haruldane taim. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemnetaim, nagu okaspuud. Kogu elu jooksul on velvitsial ainult kaks suurt lehte. Lehed kasvavad kogu taime eluaja. Lehed
pulkadega. Iga viirus koosneb pärilikkusainest (kus on info uute viiruste moodustamiseks), mis on ümbritsetud valgulise kattega. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole, seega neil puudub rakuline ehitus. Viirused on rakusisesed parasiidid, mis tungivad peremeesrakku, lasevad välja pärilikkusaine ja panevad raku tootma massiliselt uusi viiruseid. ______________ Putukad on taimekahjurid Putukad on toiduks paljudele loomadele ja lindudele Putukad on lagundajad (nt. termiidid) Putukad tolmendavad taimi (nt. mesilased, liblikad) Paljud putukad on loomade parasiidid (nt täid, kirbud) Putukad on haiguste edasikandjad (nt lutikad, parmud, sääsed) ______________________________________________________________________ _____ 5.Viirused, Nakatumise viisid ja haigustest hoidumine; Keskkonnakaitse ja rahvusvaheline koostöö, Näiteid rahvusvahelistest lepetest Viirused on üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Nakatumise viisid:
Need tapud kasvavad ka kuivades kadakametsades. Tapu seemned idanevad pärast vihma. Ta kasvab kiiresti ning varred sirguvad isegi kuni 2 meetri pikkuseks. Need väänduvad ümber teiste kõrbetaimede, nagu liaanid ikka. Kõrbes on harva näha taimedel lehti, kui pole just oaasi sattunud. Kõrbeliaan on üks nendest taimedest, mis kasutavad fotosünteesiks peamiselt lehti, kuid lehtedele on abiks ka rohelised varred. Saadud toitainete kulul õitseb taim kiiresti. Õielt õiele lendavad putukad tolmendavad õisi ning kindlustavad seemnesaagi. Peale tolmlemist õied närtsivad ning valmivad seemned, mis jäävad ootama järgmist aastat. Külmadel talvekuudel varred närbuvad ning säilivad vaid juured, millest kasvab ka järgmisel aastal uus taim. Velvitsia Velvitsia on Namiibi kõrbes üksikult kasvav haruldane taim. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemnetaim, nagu okaspuud. Kogu elu jooksul on velvitsial ainult kaks suurt lehte. Lehed kasvavad kogu taime eluaja
Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesilase- ja koolibriliike, kes neid tolmendavad. Inimene jõuab pika peene bambusridvaga päevas ära puudutada 2000-3000 õit. Ühel põõsal on ligi 60 õit. Taim hakkab vilja kandma 3. eluaastal ja kannab umbes 40. eluaastani, andes kuni 50 vilja aastas. Vili on piklik kupar, pärast töötlemist on ta 12-35 sentimeetrit pikk ja 0,5-0,9 sentimeetrit jäme. Viljad korjatakse poolvalminult, kui nad kollakaks tõmbuvad. Tähtis on viljade töötlemine, umbes kuu aega kestev kääritamisprotseduur, mis eri maades toimub mõneti erinevalt.
Sageli tekitavad putukad põllumajandusele ja metsakasvatusele suurt kahju. Putukad on toiduks paljudele loomadele. Mitmetel loomaliikidel moodustavad putukad suurema osa toidust. On ka selliseid loomi, kes toituvad ainult putukatest. Putukad kui lagundajad. Osa putukaid toitub taime- ja loomajäätmetest ning väljaheidetest, lagundades neid lihtsamateks ühenditeks. Seega on putukatel tähtis osa aineringes. Troopikas on termiidid põhilised taimejäänuste lagundajad. Putukad tolmendavad taimi. Enamikul õistaimedel ei areneks seemned, kui putukad taimi ei tolmendaks. Tähtsad tolmeldajad on mesilased, liblikad ja kärbsed. Paljud putukad on loomade parasiidid. Paljude loomade kehal elavad nt täid ja kirbud, toitudes nende verest. Mõnede kiletiivaliste vastsed arenevad teiste putukate vastsetes, kelle nad lõpuks hävitavad. Putukad on haigustekitajate edasikandjad. Nendeks on peamiselt verdimevad putukad: lutikad, parmud, kärbsed ja sääsed, kes verd imedes kannavad edasi
3. Nimeta kaks bioomi, mille produktiivsus on väga kõrge, miks? Troopika vihmametsad leidub palju liblikõielisi puid, temperatuur varieerub vähe (25 kraadi), vegetatsiooniperiood on pikem, kuiv periood kestab mõned kuud ainult, mineraalainevaru väljauhtumist ei ole, sest aineringe on kiire ja taimed võtavad laguaineid kohe juurte ja mükoriisa abil tagasi. Esinevad sümbiootilised (mutualistlikud) suhted loomadega (nt tolmendavad). Savannid on oma loomult rohumaa, mis pakub toitu väga paljudele loomadele. Primaarne produktsioon on heterotroofide poolt rohkem tarbitav kui nt troopiliste vihmametsade puulehed (on seeditavamad). Savannis on eristunud aastaajad ja eriti soodne on soe ja märg aastaaeg. Savannidel elavad maailma ühed suurimad herbivoorid (nt kaelkirjak, pühvel). Seega taim-herbivoor on lühike toiduahel ja sealt saab palju produktsiooni koondada
sees o Õitsemise ajal ei tohi pritsida mesilased jäävad pritsime alla o Pritsime hävitav kõigile: kas otseselt või kaudselt o Otseselt: mesilased põllud külastavad kõike õitsevat, ka õitsvad umbrohud põllul Lenduva pestitsiidi jäägid pakitakse õietolmupallidesse ja tassitakse tarru Säästetakse vaid meemesilasi kimalasi mitte (nt kimalased tolmendavad hommikul ja õhtul, mesilased keskpäeval) o Kaudne kontakt: (mürk jõuab juhtkanalite kaudu õietolmu ja nektaritesse) Toksikoosist suremine Erakordselt suur hulk surnud mesilase taru ees Mõju meemesilastele erinev looduslikele mesilastele, sest kehakaal on erinev, korjekäitumine erinev, pere suurus erinev, keegi ei loe looduslike mesilaste laipu üle
Üsna spetsiifiline. Omane vaid sugukonna ericaceae (kanarbiku) esindatatele nt: pohl, mustikas, sinikas 4. ORHIDOIDNE MÜKORIISA Sügavalt spetsiifiline. Leidub ainult, ja absoluutselt kõigis, orhideedes. Orhideed isegi ei idane ilma seeneta, sest tal puuduvad vajalikud toitained. Seene abiga saab taim toitu, orhidee end ise üksi ära ei elata. Orhideed söövad seda seent, seened on justkui orjad. (Orhidee ei tee nektarit aga tolmendajad tolmendavad ikka) Sümbioos, Seotud õhulämmastiku-fikseerivate mikroobidega. Võime viia lämmastik aminorühma (NH3) koosseisu. See on energeetiliselt väga kulukas. Mügarbakterid, asustavad liblikõieliste (hernes, ristik, uba) taimede juuri ja moodustavad juuremügaraid. Nad tegelevad lämmastiku sidumisega, annavad selle taimedele ja saavad vastu suhkrut. Liblikõielised seetõttu on suutelised asustama kohti, kus on lämmastiku defitsiit. Seetõttu enne
annaabi.ee 
