KeskAmeerika LõunaAmeerika põhjaosa Igal aastal haigestub malaariasse 300...500 miljonit ja sureb sellesse 1,5...2,5 miljonit inimest. Toksoplasmoos Ainurakse parasiidi Toxoplasa gondii põhjustatud parasiitinfektsioon. Parasiiti leidub kõige enam kasside väljaheidetes ja mullas. Parasiite leidub ka toores lihas, eriti sea, lamba ja ulukilihas, korralikult pesemata juurviljadel ning need võivad sattuda ka joogivette. Toksoplasmoosi sümptomid Valud ja suurenenud näärmed Tugevad peavalud Ühe kehapoole nõrkus Palavik Krambid Nägemis ja koordinatsiooniprobleemid Toksoplasmoosi ravi Kergematel juhtudel ei ole ravi vajalik, kui aga rasedal naisel diagnoositakse toksoplasmoos, peab teda ravima kombineeritult malaariavastase ravimi pyrimethamini ja antibiootikumi sulfadiazoleiga. Trihomonoos Nakkust põhjustab ainurakne, mis võib
Desinfitseerida jalanõusid Vältida jalgade haudumist Vahetada jalanõude sisetallad Algloomad: *amööbid,viburloomad,ripsloomad,eosloomad. Sissepääs organismi: neelamisel,penetratsioonil, transplantaarselt Elavad maapinnas, basseinides, soojades mageveetiikides. Paljunevad pooldumise teel (eosloomad suguliselt-mittesuguliselt) Elutsüklil kaks faasi: aktiivne toitumisfaas, vaikne nakkusohtlik faas. Malaaria-kõige levinum infektsioonihaigus Toksoplasmoosi vältimine: Vältida kassi roojaga kokkupuutuvaid esemeid Desinfitseerida kassi liivakasti keeva veega Aiatöödel kasutada kindaid Vältida putukate sattumist toidule Keeta liha Korralikult pesta puu-ja juurvilju
Inimene nakatud tsüstidega põhjustab haavadnite teket. 13. TOKSOPLASMOOS-haigust tekitab inimestel ja loomadel esinev parasiit toksoplasma-on raku sisene parasiit. Tema arenguks on vajalik vahe ja lõpp-peremees. vaheperemeheks inimene ja lõpp-peremeheks kass. Nõrga immuunsüsteemiga inimesel kulgeb haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks. Kahjustuda võivad kopsud, maks, süda siseelundid ja närvisüsteem. Veel esineb kaasa sündinud toksoplasmoosi, loode haigestub kui ema nakatub kolme esimese raseduskuu jooksul, kui toimub loote kudese ja elundite väljakujunemine. Tagajärjeks on raseduse katkemine, looteväärarengud või surnult sündimine. inimene nakatub tsüstidega kui sööb tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi mis on valmistatud haigete loomade lihast. samuti võib nakatuda tsüstidega mis leidub kassikarvadelt ja mullas. lapsed liivakastist. 14. MALAARIA- levitajaks hallasääsk
RISKIANALÜÜS Kõikide tööde puhul, kus võib esineda bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja kindlaks määrama nakatamisohu laadi, suuruse ja kestvuse. Selleks korraldatakse riskianalüüs, mille eesmärgiks on selgitada välja bioloogiliste ohutegurite ohud ja nende allikad, hinnata võimalikku mõju töötajate tervisele, riskide kontrollimine ja mõõtmete rakendamine. 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED Bakterid võivad põhjustada klamüüdiat, toksoplasmoosi, teetanust, botulismi, difteeriat, koolerat jne. Bakterihaiguseid on võimalik ravida antibiootikumidega ning abi on ka vaktsineerimisest. Viirused võivad põhjustada hepatiiti, herpest, HIV-d. Neid ei ole võimalik antibiootikumidega ravida, aitab ainult vaktsineerimine. Seened toodavad mükotoksiine. Hallitusseened tekitavad niiskes keskkonnas nii seintele kui ka toiduainetele hallitust. Kontaktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid.
org/wikipedia/commons/1/10/Benthic_foraminifera.jpg Kiirloomad http://www.viewsfromscience.com/media/photos/Radiolaria_2.jpg http://www.palaeos.com/Eukarya/Units/Rhizaria/Images/Radiolaria.jpg http://www.ecometry.biz/PicturesPatterns/Radiolaria4.JPG III Loe lisaks algloomade põhjustatud haiguste kohta ja tee vajalikud ülestähendused. Info leiad kasutades mõnda otsingumootorit (nt Google). 1. Toksoplasmoos (ingl k toxoplasmosis) tekitaja Toxoplasma gondii. Vaata milline näeb välja toksoplasmoosi tekitaja. Kuidas levib haigus? Põhiliselt levitavad selle alglooma tsüste kassid. Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete(ka kassiliiva)katsumisest. Kes on toksoplasma peremees, kes vaheperemees? Ta on vaheperemees, peremees on kass. Miks on kahjulik rasedale? Haige inimene ei ole nakkusohtlik ega vaja isoleerimist. Haigus kulgeb valdavalt subkliiniliselt. Raseduse ajal nakatunud naine on nakkusallikaks lootele
kassi karvadel ja mullas(lapsed liivakastist).Tugeva immuunsüsteemiga inimestel kulgeb see haigus kergelt gripi sarnaselt ja taandub tavaliselt ilma ravita. Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel kulgeb see haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks. Kahjustuda võivad maks, neerud, süda, kopsud, seedeelundkond ja närvisüsteem. Viimasel juhul esinevad haigel peavalud, unetus ja ajukelmepõletiku tunnused. Esineb ka kaasasündinud toksoplasmoosi. Loode haigestb kui ema nakatub raseduse esimese kolme kuu jooksul, kui toimub loote kudede ja elundite välja kujunemine. Tagajärjeks võib olla raseduse katkemine ,loote väärarengud, või surnult sündimine. 11. Malaaria- levitajaks on halla sääsed, malaariale on iseloomulik kehatemp väga järsk kõikumine. Malaaria plasmoodium ründab erutrotsüüte(e punaseid vereliblesid) milledes toimub hulgi jagunemine. Selle tulemusel erütrotsüüdid lõhkevad, ning
Kõik eosloomad on parasiidid ja liikumisorganellid puuduvad. Tuntumad koktsiidiliste hulka kuuluvad haigustekitajad on toksoplasma ja malaaria plasmoodiumid. Toksoplasma levinud rakusisene parasiit, mis põhjustab haigust toksoplasmoos. Normaalseks arenguks vajalik lõpp- ja vaheperemehe olemasolu. Lõpp-peremehes (enamasti kodukass) toimub parasiidi suguline ja mittesuguline arengutsükkel. Kassid võivad nakatuda tsüstide kaudu, mida leidub toksoplasmoosi põdevate hiirte ja rottide kudedes, kui ka haigete kasside väljaheidetega pinnasele sattunud ootsüstide kaudu, mis sisaldavad nakatamisvõimelisi vorme. Vaheperemehes leiab aset mittesuguline tsükkel (mõni teine imetaja). Inimene võib nakatuda tsüstidega süües tooreid või halvastitöödeldud lihasaadusi. Samuti võib nakatuda ootsüstide kaudu mida võib leiduda kassi karvadel või mullas. Eriti on ohustatud liivakastis mängivad väikelapsed
ka passiivne suitsetamine on kahjulik. Väldi alkoholi ja ravimeid. Mõtle oma senine eluviis läbi ning kaalu tõsiselt tervislikku eluviisi ja toitumist. Lisaks tervislikule toitumisele võiksid vitamiine süüa. Eriti olulised on raud ja foolhape. Võid vitamiinide vajalikkusest oma esimesel arstivisiidil arstiga rääkida ning nõu küsida. Kui Sul on kass, siis las nüüdsest vahetab keegi teine tema liivakasti liiva. Mida vähem taolise mustusega kokku puutud, seda paremini väldid toksoplasmoosi ohtu. Süüa tehes küpseta liha hästi läbi (et ei jääks pooltooreks). Toksoplasmoos on parasiithaigus ja eriti ohtlik varases rasedusstaadiumis naistele, mille tagajärgedeks võib olla loote väärareng, surnultsünd või abort. Kui olid seni suur kohvisõber, piira päevast kofeiiniannust ja joo kohvi piimaga. Kõrvetiste ja iivelduse vastu aitab sagedamini ja väiksemates kogustes söömine. Pakitsevate rindade puhul püüa toestava rinnahoidjaga magada.
Teratogeenid 1. Bioloogilised a) haigustekitajad - viirused - kõik viirused läbivad platsenta, aga eriti ohtlikud on punetised ja tsütomegaloviirus b) bakterid nt süüfilise tekitaja (kaasasündinud süüfilis) c) algloomad (toksoplasma - peremeheks kodukass. Üle poolte inimeste Eestis on nakkuskandjad, kuid nakkus on tavaliselt immuunsüsteemi kontrolli all. Naistele ohtlik - haigestumine toksoplasmoosi enne rasestumist - tagajärjeks probleemid rasedaks jäämise ja raseduse lõpuni kandmisega. Veel ohtlikum on haigestumine raseduse ajal - laps sünnib pimedana, kurdina, vm tugevate meeleelundite- ja ajukahjustustega) d) vaegused - kaltsiumivaegus (lootel probleeme pole, kuna ta võtab vajaliku emalt) e) rauavaegus - tuleb pmst alati, avaldub raseduse viimases kolmandikus
b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5
MÕLEMAD ÕIGED 27. Inimesel parasiteeriv ripsloom Balantidium coli koli pusarake tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ;
MÕLEMAD ÕIGED 27. Inimesel parasiteeriv ripsloom Balantidium coli koli pusarake tekitab haigust balantidioos 28. Kingloomal on kaitseks vaenlase vastu pelliikula all trihhotsüstid ehk paisatid 29. Kaladel parasiteerib ühtlasripsmeline Ichthyophthirius multifiliis kalasatikas 30. Lillekimpu meenutav ripsloomade kogum magevees kuulub perekonda Euplotes 31. Tippeosloomad elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees ; c) eranditult loomade parasiitidena ÕIGE 32. Toksoplasmoosi tekitaja Toxoplasma gondii vaheperemees on a) kass ; b) inimene ; c) rott ; lammas ; siga .KÕIK ÕIGED PEALE A VARIANDI 33. Malaaria plasmoodiumi levitajaks on a) tsetse kärbes ; b) hallasääsk -ÕIGE; c) rott . 34. Plasmodium vivax elab a) inimese erütrotsüütides b) inimese maksarakkudes ; c) hallasääse süljenäärmes ; d) inimese sooles ; e) hallasääse sooles . ÕIGED PEALE E. 35. Nosema apis tekitab a) forellide pöörlemistõbe ; b) karpkalade muhktõbe ;
Näiteks röntgenikiirguse või raske füüsilise tööga tegelevad naised peaksid raseduse ajal mõnele teisele tööle üle viidama. Töökeskkonnad, kus on rasedale potentsiaalselt ohtlikke tegureid, on mitmeid. Eriti tuleks vältida: o Narkoosiks kasutatavaid gaase (õed, arstid, hambaarstid, anestesioloogid) o Tööstuses kasutatavaid keemilisi aineid (plii, elavhõbe, vinüülkloriid, värviaurud) o Otsest kontakti loomadega, kes võivad levitada toksoplasmoosi (Toksoplasmoos võib põhjustada lootel ajukahjustusi, pimedaks jäämist ja isegi surma) o Kokkupuudet nakkushaigustega, eriti lastenakkushaigustega o Kokkupuudet toksiliste jäätmetega o Suitsetamist, ka passiivset suitsetamist o Lubatust kõrgema ioniseeriva kiirguse taset Ultraviolett- ja infrapunakiirgus ei ole rasedale ega ka tulevasele lapsele ohtlikud. Neid kiirgub kontoriaparaatidest nagu laserprinterid, koopiamasinad ja arvutid.
Lähtuvalt ühest rakust 1) Amitoos e.ebavõrdne jagunemine (nt bakterite, teatud protistide või epiteelkoe jagunemine) 2) Mitoos e. võrdjagune jagunemine, iseloomulik päristuumsetele rakkudele 3) Pungumine (sisuliselt ebavõrdne mitoos)- pärmseentel ja teatud protistidel 4) Hulgijagunemine e. skisogoonia- kõigepealt tuum jaguneb 1-4-8-16-32...128, tekib plasmoodium (hulktuumne struktuur), plasmoodium jaguneb tuumade arvudele vastavaks arvuks rakkudeks (nt: eosloomad [malaaria- ja toksoplasmoosi tekitajad]) (Malaaria- palavik tõuseb väga kindlaste ajavahemike tagant, sõltubki millal plasmoodiumid vabanevad) Lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest Taimedel 1) Vegetatiivseks paljunemiseks kasutatakse vegetatiivseid organeid a) Juurte abil (ohakas, võilill, haab kirss) b) Muundunud võsude abil * sibulate abil (küüslauk, tulp, nartsiss, sibul) * risoomi abil (orashein, maikelluke, iiris) * mugulate abil (kartul, maapirn, daalia) c) Okste abil (sõstrad, pajud)
lümfisõlmed on suurenenud, turses ja hemorraagilised. Sageli esineb konjunktiviit, riniit, larüngiit, pneumoonia, pankreatiit. Maksas, põrnas ja neerudes on septitseemiale iseloomulikud tunnused. Väikeaju hüpoplaasia. Histoloogilisel uurimisel avastatakse lümfoidkoes, luuüdis, soolelimaskestas tsütomorfoloogilisi muutusi (soolehattude kahjustused, tuumasisesed sulundid). Dif.diagnoos: Bakteriaalsed mao-sooletrakti nakkused, mürgitused, äge toksoplasmoos (toksoplasmoosi korral langeb leukotsüütide arv harva alla 3000 1mm3). Diagnoosimine: Elusloomalt roojaproov, korjuselt peensool ja mesenteriaalsed lümfisõlmed, viiruse isoleerimine rakukultuuris, viiruse identifitseerimine NR, HAR, IFM, hematoloogiline uurimine. Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Koerte parvoviirus (CPV) -> Koerte parvoviirusinfektsioon (hemorraagiline enteriit) Koerte parvoviirusnakkus on ägedalt kulgev kontagioosne haigus, mis põhjustab mao-
Amööbilised sopistavad kulgemisel välja kulendi, millele järgneb ülejäänud rakk. Kulendite abil toimub ka toitumine fagotsütoosi teel. Palju liike elab vees ja mullas. Esineb parasiite: düsenteeriaamööb ehk Shigella. Surmava ajukahjustuse tekitab mudas elav Naegleria fowleri. Eosloomad Keerulise arengutsükliga ja sigimisvormide vaheldumisega ainuraksed. Paljud eosloomad tekitavad haigusi, näiteks koktsidioose (loomadel küülikud, kanad, sead), sh. toksoplasmoosi (võib saada kassidelt, munadest) ja malaariat (teatud liiki sääsed levitavad). Uuema süstemaatika järgi kuuluvad eosloomad mitmetesse teistesse algloomade rühmadesse. Limakud: seente ja amööbide omadustega rühm Vabalt elavate heterotroofsete organismide rühm. Elavad lagupuidul, mullal, rohttaimedel, muul orgaanikal -- neid võib leida praktiliselt kõikjalt, kus on orgaanilist substraati. Elutsükkel on mitmefaasiline: spoori idanedes tekib amööb või viburlane