Järeldus Punased verelibled e. erütrotsüüdid - norm naistel 3,8-5 milj./l veres, meestel 4,3-5,3 milj./l veres. Vähene punaliblede arv viitab kehvveresusele e. aneemiale, liigne punaliblede arv aga verehaigustele. Minu tulemus ületas meeste ülemist piiri. Katse viga tuli kindlasti erütrotsüütide lugemisest, sest mu silmad muutuvad valusaks ja uduseks kui pingutan neid sellistes tingimustes. ( Lähedale vaatamine, väikeste osakeste lugemine) Kolesterool Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere kolesteroolisisaldust testribade abil, kasutades seadet ACCUTREND GCT, mis määrab üldist kolesteroolisisaldust vahemikus 3,88 7,75 mmooli/l. Katse andmed ja arvutused Üldine kolesteroolisisaldus veres : 4,90 mmol/l Järeldused Normaalne kolesteroolitase veres, mmooli/l: üldkolesterool < 5,0 Mõningatel andmetel on ideaalseks kolesteroolisisalduseks 3,5 5,0 ja normaalseks 5,1 6,0.
1. Töö teoreetilised alused Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümde glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel, reaktsiooniproduktideks vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe. GOx on liitvalk, flavoproteiin, mis sisaldab mittevalgulise osana flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib koensüümina. FAD seob glükoosi molekulilt 2 vesiniku aatomit, redutseerudes FADH2-ks ning kannab need molekulaarsele hapnikule, mis sisaldub lahustunult reaktsioonikeskkonnas. Reaktsiooni tulemusena tekib ekvimolaarses koguses D- glükoonhapet ja vesi...
Tulemus: Minu katses X= 1120 * 400 *200 /80 = 11 200 000 mm3 ehk 11,2 mln mm3 Järeldus: Punased vereliblede normaalne sisaldus naistel on 3,8-5 milj./l veres, meestel 4,3-5,3 milj./l veres. Minu tulemus ületab normaalset ning on isegi suurem kui kahekordne. Kindlasti tekis viga erütrotsüütide lugemisest, kuna seda oli üpris raske teha. KOLESTEROOL Mõningatel andmetel on ideaalseks kolesteroolisisalduseks 3,5 5,0 ja normaalseks 5,1 6,0. Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere kolesteroolisisaldust testribade abil, kasutades seadet ACCUTREND GCT, mis määrab üldist kolesteroolisisaldust vahemikus 3,88 7,75 mmooli/l. Tulemus: Minu kolesteroolitase oli 4,36 mmol/l. Järeldus: Minu kolesteroolitase on igati normis, see on lausa ideaalne. SÜSIVESIKUTE AINEVAHETUS Vere normaalne glükoosisisaldus on 3,5 -5,6 mmooli/l, vereplasmas 3,9 6,1 mmooli/l.
kesti. · Kolesterooli sünteesitakse päevas umbes 1 g. · Kolesterool ei lahustu veres ja seda viivad rakkudesse ning sealt tagasi spetsiaalsed valgud lipoproteiinid. · Toidus olevast kolesteroolist imendub ainult 25-40% vastavalt organismi vajadustele. · USA toitumissoovitustes ei tohiks kolesterooli päevas saada üle 300 mg. Meil soovitatakse see hoida vahemikus 200-300 mg. Töö käik Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere kolesteroolisisaldust testribade abil, kasutades seadet ACCUTREND GCT, mis määrab üldist kolesteroolisisaldust vahemikus 3,88 7,75 mmooli/l. Katse andmed ja arvutused Üldine kolesteroolisisaldus veres : 4,86 mmol/l Järeldused Normaalne kolesteroolitase veres, mmooli/l: üldkolesterool < 5,0 Selle põhjal võib minu vere üldist kolesteroolisisaldust lugeda normaalseks. Süsivesikute ainevahetus Töö käik
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE........................................
kuuluvust ning Eesti elanike toidutarbimise harjumusi, on Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitused Eestile kõige lähedasemad. Toitumissoovituste eesmärk on anda juhiseid toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohti ja teadusuuringute tulemusi, mis tagavad toiduenergia ja toitained optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise terve elu jooksul. Toitumissoovitusi saab kasutada erinevate dieetide planeerimisel, toitumisõpetuse läbiviimisel ja toitumisega seotud teabe levitamisel, toidu- ja toitumispoliitika kujundamisel, erinevate rühmade toitumise adekvaatsuse hindamises. Võrreldes varasemate toitumissoovitustega võib välja tuua olulisi muudatusi. Kui seni on alla 18-aastaste laste energiavajadus toodud välja grupiti, siis nüüd on välja toodud iga vanuse kohta eraldi. Rasvade osatähtus toiduenergiast on vähenenud. Eelmisetes toitumissoovitustes
...................... 3. Käärimine-.......................................................................................... 4. Roiskumine, mädanemine-........................................................................ 5. Hapnemine-.......................................................................................... 6. Rääsumine-.......................................................................................... Toiduainete ja toitumisõpetuse alused Aune Põldma TOIDUAINETE GRUPID KUIVAINED Iseseisev töö: 5 Valige nimekirjast üks kuivaine, mille kohta otsite internetist infot kasvutingimustest, kasutusalast, töötlemisest, säilitamisest jne. Nisu,oder, kaer, rukis, riis, mais, tatar, hirss KUIVATATUD KAUNVILJAD
Toidu põhiosa peavad moodustama süsivesikud. Spordiharrastaja toidus peaks olema erinevad valgud ja sisaldama piisavalt vett. Päevas võiks olla 5 – 6 toidukorda. (portaal Liigume. Tervisesportlase toitumine) 1.1 Organismi energiavajaduse rahuldamine Keha ja organism vajavad töötamiseks ja kooskõlaks pidevalt energiat; pikema aja jooksul lakkab organism ilma energiata töötamast. Keha energiavahetust mõjutab põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluv ainevahetuse summa. (Toitumisõpetuse õppematerjal) Keha kasutab põhiainevahetuseks vajaminevat energiat kehatemperatuuri säilitamiseks, südametööks ja hingamiseks ning teisteks eluvajalikeks funktsioonideks. Energiat kulub ka toidu seedimiseks ja omastamiseks, mis on tarvilik kasvamiseks, kudede uuendamiseks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks. Energiavajadus oleneb mitmest asjaolust: soost, vanusest, organismi ainevahetuse iseärasusest ja situatsioonist ning füüsilisest aktiivsusest
soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksia ravi kestab kauem, kui buliimia oma, sest buliimikud saavad aru, et nad on haiged. Ennetus- koostöö inimeseõpetuse õpetaja või teiste pedagoogidega toitumisõpetuse ja tervisliku toiduvaliku teemade käsitlemisel. Terviseküsitlus profülaktilise läbivaatuse käigus ning kaalu- ja kasvukõvera määramine ja hindamine. Riskirühmadesse kuuluvate õpilaste väljaselgitamine ning nende tervise hindamine ja jälgimine. 12. Kliiniline psühholoogia- Depressioon (sümptomid, ravi, ennetus) Sümptomid- Depressioonist võib kõneleda siis, kui esineb 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit vähemalt kahe nädala jooksul
9. Millistest toiduainetest saame valke ja kui palju me neid päevas vajame? 10. Millistest toiduainetest saame rasvu ja kui palju me neid päevas vajame? 11. Millistest toiduainetest saame kiudaineid ja milleks me neid vajame? 12. Millistest toiduainetest saame vitamiine ja milleks me neid vajame? 13. Millistest toiduainetest saame mineraalaineid ja milleks me neid vajame? 14. Kui palju vajab inimene päevas vett? 15. Kuidas jaotub energia söögikordade vahel? 16. Kirjeldage toitumisõpetuse nelja põhimõtet. 17. Millised toiduained sobivad laktoosikule? 18. Millised toiduained sobivad vegetaarlasele? 19. Mida tohib inimene süüa gluteenivaba dieedi korral? Ülesanded 1. Koostage ideekaardid järgmistel teemadel: ,,Toitumise tähtsus" , ,,Tervislik toit". 2. Kirjutage üles ühe päeva jooksul söödud toidud ja joogid. Analüüsige päeva jooksul söödud toite ja jooke toidupüramiidi alusel. Tehke seda SWOT- analüüsina. 3
(1991). Tervistav jõud kodumaa taimedes. Tallinn, AS Roto, lk 17-82. 30 Looduse võlurohi aaloe. Eesti Ekspress. 07.06.2007. http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B76E1853E658556EC22572F3005028C3 (25.10.2009) Capivit A+E. http://www.derma.ee/products.php?pid=58 (25.10.2009) Vitamiinid ja toidulisandid. Nimekiri vitamiinidest. http://www.perefoorum.ee/viewtopic.php?f=31&t=16389 (25.10.2009) EHTE kool. Toitumisõpetuse loengukonspekt. http://iva.e- uni.ee/IVA/EHTE/courses/3145/gf/gf2/gf7 (25.10.2009) Kaltsium. 10.04.2008. http://www.tere.eu/heateada/funktsionaalsus/ca (25.10.2009) Kaltsium-organismi ehitusmaterjal. http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php (25.10.2009) Kaltsium ja piim. http://www.fiile.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=24&Itemid=9 (25.10.2009) Magneesium-kõikjal ja kõigile vajalik. http://www.med24.ee/apteeker/article_id-623 (25.10.2009) Magneesium- elu nurgakivi
Me armastame süüa ka ühte ja sama toitu iga päev (näiteks erinevad moosid 36 või mahlad). Toiduks kasutatud toiduainete hulk on sel juhul üksluine. Sellise toitumisharjumuse tõttu jääme ilma väärtuslikest toitainetest, mis sisalduvad värsketes puuviljades ja marjades. -------------------------------------------------------------------------------------------------- KORDAMISEKS 1. Kirjeldage toitumisõpetuse nelja põhimõtet. ---------------------------------------------------------------------------------------------- 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid Taimetoitlased. Inimene sööb ainult taimseid toiduaineid. Tema menüüst jäävad välja liha, kala, munad, piim ja piimatooted. Taimetoitlusel on väga erinevaid vorme. Mõned taimetoitlased tarbivad erineval määral ka loomset toiduainet (vt tabel 5). Tabel 5. Taimetoitluse vormid
annaabi.ee 
