Tarbijad (konsumendid), kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi; toitumistüüpheterotroofid e. orgaanilised ühendid Lagundajad (destruendid, saprotroofid), kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Ökoloogiline püramiid Hapestumine - praeguseni keskkonnaprobleem, eriti Euroopas... saaste levib ühest riigist teise CFC ühendid Kasvuhoonegaasid, co2 Veereostus. Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Keemilin puhastus: koagulatsioon
Vaid kinnikasvavates madalates veekogudes suudavad nendega selles konkureerida suurtaimed. Samamoodi kui niidul kasvavad rohelised taimed on vetikad veekogu toiduahela käivitajad ning ülejäänud organismidele otsene või kaudne energiaallikas. Toiduahela kõrgematel tasemetel olevate organismide tootlikkus oleneb paljuski vetikate "jõupingutustest". Fotosünteesivate vetikate enda kasvu mõjutavad eeskätt vees leiduvad toiteelemendid ehk toitesoolad, peamiselt lämmastik ja fosfor. Olulised on ka keskkonna näitajad, nagu valgus, temperatuur, lainetus jne., mis loovad tingimused rakkude arenguks. Kui toitesoolade hulk järves suureneb, kasvab ka vetikate ja seeläbi kogu veekogu tootlikkus. Piltlikult öeldes: et saada rohkem produktsiooni, näiteks rikkalikumat kalasaaki, võiks veekogus suurendada fosfori ja lämmastiku hulka. Tegelikult toimib see stsenaarium vaid teatud piirini,
0,5 - 1 m/s kivine-kruusane 0,25 - 0,5 m/s kruusane-liivane 0,1-0,25 m/s peenliivane < 0,1 m/s mudane või savine ·Jõe elustikule avaldub veevool otsest mõju mehhaanilise survena, kaudset mõju gaasireziimi ja põhjasetete kujundajana. Kiirevoolulistes lõikudes on vesi küllastunud hapnikuga, vool eemaldab kiiresti ainevahetusjäägid ja kannab uut tahket materjali (nt. orgaaniline tahke aine = pude = detriit), lahustunud orgaanilist ning mineraalseid aineid, kaasaarvatud toitesoolad ehk biogeenid. ·Voolukiirusest sõltuvalt kujunevad erinevad biotoobid. Vee läbivoolukiirusest sõltub planktoni areng vooluveekogudes. Kiiretes jõgedes seda praktiliselt ei tekigi või vähemalt on see tühine. ·Voolukiiruses on vesikondade vahel suured erinevused. Mõõduka kiirusega on vesi Liivi lahe, Saaremaa ja Peipsi-Võrtsjärve vesikonnas. Teistes vesikondades on reeglina vool aeglasem. Väinamere vesikonnas on kõige aeglasemalt voolavad veed (Kasari).
territoriaalsus (nt pesitsemise puhul). Liikidevahelised suhted võivad olla kasulikud mõlemale osalisele (sümbioos) või ainult ühele (näiteks kiskja ja saaklooma suhted, parasitism, kommensalism). Inimtegevuse mõju käsitletakse ka omaette – antropogeensete teguritena. Taimede keskkonnategurid ehk kasvukohategurid jaotatakse füsioloogiliselt otsetoimivaiks (näiteks valgus, soojus, süsinikdioksiid, vesi ja toitesoolad) ja kaudseiks (kliima, pinnamood). Mingi keskkonnategur võib organismi mõjutada erisuguse tugevuse ehk intensiivsusega; tugevusest oleneb, kas mõju on organismi elutegevusele soodne või mitte. Keskkonnateguri soodsaimat intensiivsust nimetatkse optimaalseks intensiivsuseks ehk optimumiks. Mida rohkem erineb teguri toime tugevus optimumist (on sellest väiksem või suurem), seda enam pidurdub organismi elutegevus
Avameres on esmase produktsiooni tootjad Maismaal annavad rõhuva osa esmasest mikroskoopilised vetikad (fütoplankton). produktsioonist suured taimed (rohttaimed ja puud). Fütoplankterite väikesed rakud võtavad Maismaal on puudel ja rohttaimedel juured, toitesooli kogu oma kehapinnaga. mille kaudu liiguvad vesi ja toitesoolad leherakkudesse. Vees kasutatakse (süüakse või lagundatakse) Maismaal on metsad ja rohumaad suured fütoplanktoni rakud kohe ära nad sisenevad primaarproduktsiooni akumuleerijad. toiteahelasse. Maailmameres on keskkonnatingimused Maismaal on geograafiline muutlikkus palju ühtlasemad ja pelagiaali keskmine suurem
Halvaks läinud Toiduvalmistamise ülejäägid 51. Jäätmekäitluspoliitika põhialused jäätmetekke vältimine ja vähendamine jäätmete taaskasutamine (recycling või reuse) ohustamise optimaalne korraldamine jäätmete riikidevahelise liikumise rangem reguleerimine Saastatud kohtade, sealhulgas vanade prügilate saneerimine 52. Nimeta peamised veevaldkonna probleemid Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Reovees leidub ohtlikke aineid (nt raskemetalle, kloororgaanilisi ühendeid) Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist 53. Mis põhjustab eutrofeerumist? Eutrofeerumine bioloogiline reostus (vetikate intensiivne kasv) Eutrofeerumise esimeseks etapiks on üleküllastus mineraalsete toiteainetega, mis teeb võimalikuks fotosüsteesi teel ebatavaliselt suurte taimse biomassi koguste produktsiooni
50. Nimeta toidu raiskamise põhjused - Aegunud, toiduvalmistamise ülejäägid, taldrikule jäetud, halvaks läinud, näeb välja, maitseb, lõhnab halvasti. 51. Jäätmekäitluspoliitika põhialused - Jäätmetekke vältimine ja vähendamine. Jäätmete taaskasutamine. Jäätmete riikidevahelise liikumise rangem reguleerimine. Saastatud kohtade saneerimine. 52. Nimeta peamised veevaldkonna probleemid - Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist. Reovees leidub ohtlikke aineid. Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamis. 53. Mis põhjustab eutrofeerumist - Bioloogiline reostus. Eutrofeerumise esimeseks etapiks on üleküllastus mineraalsete toiteainetega, mis teeb võimalikuks fotosünteesi teel ebatavaliselt suurte taimse biomassi koguste produktsiooni. Läänemere suurim probleem. Selle tulemusena veekogu liigiline koosseis muutub. Mitmekesisus
Veeprobleemid: · Pinnaveed on saastunud · Maakera veeressursid jaotuvad ebaühtlaselt · Vesi on taasuv, kuid siiski piiratud loodusvara · Eutrofeerumine Lahendused: · Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine · Vee reostuse vähendamine · Tammide ja veehoidlate rajamine vee varumiseks ja üleujutusohu vähendamiseks · Merevee kasutamine (magestamine) · Jäämägede teisaldamine Reovee probleemid: · Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist · Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist · Reovees leidub raskemetalle, kloororgaanilisi ühendeid ja süsivesinikke · reovee hõljuvosakesed vähendavad vee läbipaistvust, temperatuur tõuseb, pH muutub, vesi haiseb Veepuhastusprotsess: 1. Toorvesi läbi mikrofiltrite, mis eemaldab mikroorganismid, 2. Vesi suunatakse basseinidesse, kus hävitatakse kahjulikud bakterid, 3
asendada. Elemendid peavad toimima taimeraku sees ja ei tohi takistada/soodustada teiste elementide neeldumist 2. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Toitesegudes peavad olema kindlas määratud koguses mikro- ja makroelemendid. Toitainet ei tohi olla üleliias, muidu on see taimele toksiline. Aluse/happe suhe peab olema soovitud vahemikus. 3. Defineerige füsioloogiliselt aluseline toitesool Toitesoolad, mille vesilahusest (mullalahusest) omastatakse energilisemalt anioone ja mille tulemusena muutub lahus aluselisemaks. Enamikel taimedel ei too aluselise keskkond neg. muutuseid toitumises esile, aga siiski peab õigel väetamisreziimil seda arvestama. Nt NaNO3, Ca(NO3)2, KNO3 4. Defineerige füsioloogiliselt happeline toitesool Toitesoolad, mille vesilahusest (mullalahusest) omastatakse energilisemalt katioone ja mille tulemusena muutub lahus happelisemaks
pehmeks! Pane leotatud toiduained keema leotamisvedelikuga, sest ainult sel teel saad neist kõik toiteained kätte! · Kasuta ka hapupiima, hapukurke ja hapukapsaid, sest siin on piimhappebakterid toiduaine väärtuslikumaks teinud! · Anna ka talvel lisatoiduna toortoite, toorsalateid hapukapsaid, jõhvikaid, köögivilju, et vitamiinid ja toitesoolad oleksid kättesaadavamad. [] Toidud tuli lauale panna korralikult ja puhtalt, sest ka nägemis- ja haistmismeel aitavad toitude omastamiseks kaasa. [] 23 VANARAHVA TARKUSI PÕLLUHARIMISEST (Võrumaal) · Kui piim halb on, lüpstakse ristati tagumiste jalgade sõrgade peale ja antakse lehmale oma piima juua. · Täiel kuul istutatud kapsad kasvatavad suuri päid. Õhtul istutatud kapsaile ei sigine usse.
kasvatatakse meil toataimedena (Aspidistra, Chlorophytum, Tradescantia, Saintpaulia) ja mis uuenevad peamiselt vegetatiivselt. Tiheda rohustu puudumist metsa all seletatakse ka puude tugeva juurekonkurentsiga. Parasiittaimede osatähtsus on väike. Tuntuim on raitlill (Rafflesia), suureõieline varretu ja lehitu juureparasiit tsissustel. Kokkuvõtteks võib öelda, et vihmamets moodustab äärmiselt konkurentsitiheda koosluse, kus valgus ja toitesoolad on peamisteks limiteerivateks teguriteks. Puiduproduktsioon on ligi kaks korda suurem kui parasvöötme metsades (see vastab kaks korda pikemale, kogu aastat hõlmavale vegetatsiooniperioodile), kuid kõik taimeosad, puit kaasa arvatud, on väga veerohked. Esimesed täieliku bioproduktsiooni määramise katsed näitasid, et primaarne brutoproduktsioon on suur, kuid ka hingamiskaod on väga suured, mille tõttu netoproduktsioon on ligikaudu võrdne parasvöötme paremate metsade omaga.
Eeldab põhjalikke muda keemilisi analüüse ning spetsiaalset tehnikat ja suurepinnalisi settebasseine. Oluline on, et setete eemaldamine toimuks vett sogastamata, sest vastasel korral tõstab see oluliselt biogeenide sisaldust vees. Lisatava vee kogus ei tohi ületada väljapumbatava vee kogust ning vee ja sette suhe peab jääma pumpamise ajal konstantseks. "LIMNO" süsteem. Meetod kihistunud järvede oksüdeerimiseks hüppekihti lõhkumata; oksüdatsioonil tekkinud toitesoolad jäävad afootilisse kihti ja nende kättesaadavus hüdrobiontidele on lühiajaline. Oksüdatsioonil tekkinud fosfor adsorbeerub lahustumatutel raudhüdroksiididel tulemusena väheneb tunduvalt vees lahustunud fosfaatide sisaldus ja primaarproduktsioon. Anorgaanilise lämmastiku kontsentratsioon väheneb ca 6-7 korda. "Limno" meetodit tuleb kasutada pikema perioodi jooksul, kuid see ei anna siiski alati soovitud tulemust, seetõttu on
o Munitsipaalreovesi o Loomafarmid o Laevad Hajureostustest o Põllumajandus o Metsamajandus o Prügimäed o Tööstuse ettevõtted o Asulate vihmavesi Veekogude reostuskoormust saab vähendada: Veetarbimise vähendamisega Reoveepuhastamisel Veemajanduse areng sõltub veetehnika arengust Peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja -tehnika arendamine Reovee peamised probleemid: Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Bakterid ja viirused piiravad vee kasutamist Reovees leidub raskemetalle, kloororgaanilisi ühendeid ja süsivesinikke Hõljuvosakesed vähendavad vee läbipaistvust, vee temperatuur tõuseb, pH väärtus muutub, vesi haiseb Puhas magevesi on eluks hädavajalik. Euroopa veevaru on veidi üle 3500 km3/aastas, Eesti veevaru moodustab sellest ca12 km3/aastas ehk 0,3%. Eestis on mageveevaru piisav, kasutatakse nii põhja
Ränivetikatel, mis domineerivad mikroplankroni hulgas, on protoplasma (Protoplasma on organismi raku elusaine. Protoplasma esineb tsütoplasmana ja karüoplasmana) tihedus sarnane vee tihedusega. Kuna nende pantser (välisskelett) on moodustunud siliitsiumist ehk ränist ja räni tihedus on veest 2-3 korda tihedam, siis on ränivetikatel sünnist saati eeldus uppuda sügavamale (umbes 1m päevas). Miks see hea on? Kuna rakud tarvitavad ära enda ümber olevad toitesoolad, siis vajudes saavad nad toitaineid juurde. Langedes aga väga sügavale, hakkab valgus nende arengut piirama. Apvellingualadel võivad tõusta taas kõrgemale veekihti. Ränivetikad tuleb otsida sealt, kus vesi on intensiivses liikumises. Seisvas vees on neid vähe. Ainevahetusproduktid on rasvad. Nanoplanktoni hulka kuuluvatel viburlastel puudub tugev rakusein, ka kalduvus uppuda ei ole omane. Kulgevad vees viburite abil, kuni 20 kehapikkust tunnis
aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse filtratsioonimoodul (rasked mullad). Liivmuldade 5. Puistu vanus (noorendik, vana puistu) vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja läbilaskevõime on ka mittemetsamaadel suur ja 6. Puistu sanitaarne seisund (juurepess, toitainete neeldumise metsa mõju põhjaveele seetõttu väike. Kui haavataelik) 7. Mullastiku tingimused puistus (kuiv liivmuld, toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja madalsoo turvasmuld) saavad kasutada pindmise juurestikuga rohttaimed vanusest langeb igal aastal metsaalusele 8. Puistus rakendatud metsamajanduslikud ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist.
Väikejärved moodustavad järvede üldpindalast alla 10 %. --- 83 Järvede arv on muutuv, sõltudes uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel. Osa järvi kasvab kinni, rajatakse uusi veehoidlaid ja paisjärvi. Järvede üldpindala muutumise peamiseks põhjuseks on nende kinnikasvamine. Osaliselt on see järve enda elutegevuse tulemus, osaliselt aga inimtegevuse tagajärg valglate piirkondades. Järvedesse settib orgaanilist ainet, mitmesugused järve kandunud toitesoolad põhjustavad taimestiku ja vetikate vohamist. Teisalt tungib kaldalt vee poole sealne taimestik. Hapnikureziim muutub, järvest kaovad olulised veeasukad ja lõpuks kasvab järv kinni. Järved paiknevad Eesti territooriumil ebaühtlaselt, olles seotud pinnamoe liigestatuse ja kerkiva mererannikuga. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis asuv Kurtna mõhnastik, kus 30 km^ suurusel alal leidub ligi 40 järve. Keskmisest tihedamalt on järvi ka Lõuna-Eesti
7. Puistu mõju mullale, huumuse (kõdu) põhitüübid. Metsapuude mõju mullale Metsapuud avaldavad mullale kõige tugevamat mõju oma juurestiku ja maapinnale langeva orgaanilise varise kaudu. Peale selle mõjutab mets mulda mikrokliima muutmisega (temperatuuri, valguse, niiskuse jt.) mullatekkeprotsessidele mõju avaldavate tegurite kaudu. Varis Metsapuud ammutavad toitesooli sügavatest mullakihtidest. Varise kaudu satuvad toitesoolad ülemistesse mullakihtidesse, kust neid saavad kasutada pindmise juurestikuga rohttaimed ja kust osa neist uhutakse vihmaveega tagasi sügavamatesse mullakihtidesse. Metsa mõjul toimub nii pidev toitainete ringkäik, mis looduses omab suurt tähtsust. Toitainete ringkäigus eristatakse kahte tsüklit: C1 - väike tsükkel, mis kujutab endast mineraalainete vahetust kergesti laguneva varise (lehed, okkad, peened oksad, juured, kooretükid) ja mulla vahel
annaabi.ee 
