4.Tasane pinnamood. 5.Rikkalik rohttaimestik. Mustmuldade leviku piirkonnad Mustmullad on levinud Euraasias (Ungaris, Bulgaarias, Austrias, Tsehhis, Slovakkias, Balkani poolsaarel, Moldovas, Ukrainas, Mongoolias, Hiinas, Venemaa lõunaosas). Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. Lõuna- Ameerikas on nad Argentiina lõunaosas ja Tsiili lõunaosas eelmäestikutes. Mustmuldade kasutamine Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea struktuur, mille tõttu on nad väga viljakad ning kasutatakse teravilja (nisu, mais), päevalille ja mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. Mustmulda kahjustavad tegurid Leetumine Erosioon Miks on mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse ning suure toiteelementide sisaldusega. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine.
nad tegutsevad aktiivselt 15 cm paksuses mullakihis. Ussid õhutavad ja parandavad mulla sutruktuuri. Väidetakse et vihmauss tungib kuni 1,8m sügavusele ja toob sealt üles sinna uhutud toitaineid. Kompostimine ja kompost Kompost parandab kõigi muldade lõimist ja struktuuri Soodustab taimede varustamist hapnikuga Soodustab mulla tihenemist Kaitseb põldu põua eest Reguleerib mullakihi veemahutavust ja dreenimisvõimet Pidurdab toitelementide väljapesemist mullast Väetab taimi toites neid tasakaalustatult vastavalt juurestiku kasvule ja taime vajadustele Stabiliseerib mulla happelisust või leeliselisust enamikule kultuuridele soodsas suunas. Soodustab kõigi organismide elu mullas KIHTKOMPOST Valmib soojal ajal umbes 3 kuuga KUHI-JA KASTKOMPOSTIMINE 1,2x1,2x1,2 suurim kasti suurus, külgedel õhuavad 1. komposti materjal peenestada 2. kompost peab olema niiske 3
muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur. 10. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? - Pidevast kiirest aineringlusest tingituna on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. 11. Kuidas aitab kaasa inimtegevus muldade hävinemisele?- Inimesed tallavad seda kinni oma
· Rikastab mulda huumusega · ¾ laguneb 1/4jääb huumust täienduseks · Sõnniku andmisel tekivad mullas aktiivsed huumus ained kasvustimulaatorid · Säilitab mulla struktuuri · Paranevad mulla füüsikalis, keemilised omadused ning vee ja õhu reziim · Tõstavad mulla puhverdusvõimet, sellega pidurdavad mulla lahuse järske muutus · Tõstab mulla mikrobioloogilist tegevust · Rikastab mulda CO2 · Toitelementide allikas. Läga sisladab väga vähe kuivainet, umbes 5 %, vett 95-98%.
okaspuuliigid (nt keerd- ja hall mänd Põhja-Ameerikas), mis pärast häiringut loovad uue esmase koosluse. Tulest tugevamini kahjustatud puistud hukkuvad järgnevate aastate jooksul paratamatult kas tulekahjustuste või putukate tegevuse tagajärjel ning peaksid peale põlengut 4 kuuluma raiesse seisukorra järgi, sest neil ei taastu normaalsed kasvuprotsessid. Liivmuldade põlendikel toimub alates põlemisaastast suure hulga toitelementide väljauhe, mistõttu sellised põlendikud on tarvis puutaimede toitumise seisukohalt võimalikult kiiresti uuendada, sest põlengule järgnevatel aastatel halvenevad puutaimede toitumis- ja muud kasvutingimused (põlendike rohtumine). Tormid tekitavad puude heiteid peamiselt niisketel ja märgadel muldadel valmivates ja küpsetes metsades ning seda enam, mida suurem on tuuletakistus suure kõrguse või tiheda võra poolt
· 1000 seemne mass 4-5 g · Peeneseemnelise kultuurina on külvi sügavus 2-3 (4) cm · Sobilikeks eelviljadeks teraviljad Eelvili Kevadine mullaharimine · kultiveerimine enne ja pärast Trifluraliinigatöötlemist Väetamine Katse korraldati NPK väetise foonil kus N-i kasutati normiga 120 kg ha-1. Väetiseks OptiCropNPK 21-08-12+S+Mg+B+CaLehekaudu väetamine: toitelementide vesilahus, mis pritsiti lehtedele (vee kulu 400 l ha-1) Kasvuaegsed hooldustööd · Umbrohutõrje enne külvi mullasisese herbitsiidiga Trifluraliiniga0.15 l ha-1 · Pritsimine insektitsiidiga Fastacnormiga 0.15 l ha-1(28. mail maakirbu vastu ja 26. juunil hiilamardika vastu). Katsete korraldamise tingimused · Ilmastikutingimused · Mullastikutingimused Mullastikutingimused · Mullaliigiks on kahkjas muld LP
Leida preparaadid ja maksumus! Kahjurid Lehetäid Liblika röövikud Viljapuu-tupslase röövikud Tutt- ja lehevaksikud Kahjurite tõrje Kahjureid saab tõrjuda edukalt insektitsiididega. Leida preparaadid ja maksumus! Rajamine Maa ettevalmistamine Rajamisega alustatakse istutusaastale eelneval sügisel ja sügisene maaharimine sõltub eelkultuurist. Eesti mullastik-klimaatilistes oludes on soovitatav sügiskünd teha oktoobri lõpuks. Hilisem künd on küll toitelementide väljauhtumise seisukohalt soositum, aga kuna muld on novembris optimaalselt märjem on künniolnud keerukamad ja künni kvaliteet võib olla halvem. Marjaistandiku puhul piisab 22-25 cm künnisügavusest. Sügisel küntud maa kultiveeritakse kevadel esimesel võimalusel, kui muld on mure. Järgneb umbrohutõrje herbitsiididega või hävitatakse umbrohud eelviljade kasvatamisega ja maaharimisega. Kultiveerimisel tasandatakse kõik mikrolohud ja lahkukünnivao kohad, sest
B. Muld, mageveekogud, turvas, ookean? C. Ookean, muld, atmosfäär, taimkate; D. Mulla lähtekivim, mulla mineraalosa, mullaorgaanika, mullavesi. Ammendav ja õige loetelu on variandis C. Muud loendid on kas mittetäielikud või sisaldavad ka ringest väljas olevaid süsinikulademeid. 48. Muldkeskkonna happesus (pH) mõjutab: A. Energia assimileerimise intensiivsust seentel ja taimedel; B. Mineraalsete toitelementide kättesaadavust juurtoitumisel; C. Puit- ja rohttaimede suhtelist osakaalu taimekooslustes; D. Taimede klonaalse leviku kiirust. Mulla happesus mõjutab mitmete elementide liikuvust ja seega otseselt taimede mineraalset toitumist. B on õige. 49. Konstantse saagi seadus on: A. Stabiilse ökosüsteemi hetetrotroofide bioproduktsiooni seaduse erijuhtum; B. Isehõrenemise seaduse erijuhtum; C. Malthuse seaduse erijuhtum; D. Gause reegli erijuhtum.
suurem pooride läbimõõdust. 2) füüsikaline neeldumisvõime- mulla peenimate os vaba pinnaenergia tagajärjeks, on seotud pindpinevuse nähtusega. Neelavad gaase ja lahusest mõne aine terveid molekule. 3) Keemiline n.v. vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal 4) Bioloogiline n.v.- Bioloogiline aineringe. Mullas eluvate organismide- kõrgemate taimede ja mikroorganismide omadus. Tulemuseks on toitelementide konsentreerumine mullas. 5) Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. (liivaste muldade väetamisega peab ettevaatlik olema)
leostumisel kaalium välja uhutakse. Mulla väetistarbe määramine: eesmärk see, et saaksime saaki suurendada ja et kvaliteeti parandada. Väetamine ei saa toimuda kvaliteedi arvelt tahatakse siiski, et toit oleks kvaliteet. Väetiseks nimetatakse aineid, mida kasutaakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks ning mille mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetise kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada: mulla toitelementide sisaldust, kasvatatava kultuuri vajadusi, loodetava saagi suurusega. Meie muldades tavaliselt puudu N, P, K-st. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Väetistarbe arvestamisel P, K, Mg jt.toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastatavate toiteelementide sisaldust määratud. Põllumajandusuuringute Keskusel, Agrokeemia Laboril on uuringumeetodiks viimasel ajal Mehlich-3.
Vee kaotuse vältimine 3. Hüdropassiivne sulgumine kõrge õhuniiskuse korral (kui mitu päeva järjest sajab uduvihma). Osmoosi tõttu vesi tungib rakkudesse, rakkude mõõtmed paisuvad ja õhulõhed litsutakse kinni Fotosünteesi intensiivsust määravad tegurid: 1. Valguse hulk 2. Süsihappegaasi hulk 3. Vee hulk vesi on otsene lähteaine ja õhulõhede seisundi määraja 4. Temperatuur 5. Toitelementide hulk mullas Olulised makroelemendid (N, P, K) ja mikroelemendid (Cu, B, Co, Ni jne.) 6. Fotosünteesiva ja tarbiva osa vahekord Fotosünteesi kulg Fotosüntees jaguneb: 1. Valgusstaadium Selle eest vastutab kloroplasti sisemembraanistik. Sündmused: a. Valguse neeldumine, klorofülli ergastumine b. Ergastusenergia ja ensüümide arvelt toimub vee fotooksüdatsioon c. Hapniku teke veest d
On PS II komponendid ja reguleerivad osmootset tasakaalu. 7. Nimetage taimes liikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegussümptoomid Vaegushaigus taime välistunnustes ilmnevad kõrvalekalded normist, kui on ühe või teise toitelemendi defitsiit. Vaegussümptom oleneb sellest, milline on defitsiitse elemendi funktsioon taimes. Paljud elemendid omavad erinevaid funktsioone taimes ja sellepärast on sümptomid ebaspetsiifilised. Antud juhul on tegemist toitelementide vaegusega vanades lehtedes. N, P, K, Mg, Cl. Elementide vaegussümptomid esinevad taime kasvus, lehtede värvuses, kuivamises, kägardumises. Nt N ja P puudusel on kääbuskasv. K puhul lehtede kägardumine. 8. Nimetage taimes väheliikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegusümptoomid B, Ca, Fe, S, Mn, Cu, Zn, Cl. Vaegustunnused ilmnevad noortel lehtedel. Esineb lehes, võrse tipupungas, kääbuskasv Cl puuduse korral, kloroos (klorofüllivaegus), nekroos (mingi osa
vedelsöötmele. Laias laastus jagatakse söötmed kompleks- ja defineeritud koostisega söötmeteks. Komplekssööt-med saadakse otse bioloogilise materjali kasutamisel või selle täiendaval töötlemisel. Näiteks valmis-tatakse komplekssöödet piimast, vadakust, verest või lihapuljongist. Komplekssöötmete puhul pole võimalik kindlaks määrata söötme täpset koostist. Defineeritud söötme puhul on söötme koostis täpselt teada ning sööde saadakse üksikute toitelementide täpsel lisamisel. Defineeritud söötmeid saab kasutada juhul, kui on teada bakteri toitainete vajadused. Näiteks, kas bakter vajab kasvufak-toreid, kui jah, siis milliseid. Kui bakter ei vaja kasvufaktoreid, siis lisatakse söötmesse ainult energia- ja C-allikas ning soolad, mida bakter vajab elutegevuseks (nt fosfor-, kaalium-, naatriumsoolad jne). Enamik baktereid, mis on patogeensed, kasvatatakse komplekssöötmes, sest patogeenid on enamasti auksotroofid mitmete ainete suhtes
annaabi.ee 
