vürtsina, ravimina, parfümeeriatööstuse toorainena. -Sigimikust areneb vili. -Viljas on seemned mis arenevad viljastatud seemnealgmeist. -Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju. -Lihakviljad: mari (tomat), õunvili (õun), luuvili (ploom). -Kuivviljad: *avaviljad kukkur (kukekannus), kaun (hernes), kõder (kapsas), kupar (kastan) *sulgviljad pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris. -Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest. -Seemned: *üheiduleheliste taimede seemned (tervaviljad) *kaheiduleheliste taimede seemned (uba, hernes). -Üheidulehelise taime seeme koosneb seemnekestast, valgurikastest rakkudest, toitekoest idulehest, idupunagst, idujuurest ja iduvarrest. -Kaheidulehelise taime seeme koosneb idulehtedest, idupungast, iduvarrest, idujuurest ja seemnekestast. -Seeme vajab idanemisel vett, soojust ja õhku. -Viljad levivad tuule, vee, loomade, inimeste ja iseenda levitamisega.
levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest · Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). · Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kaheidulehelised · taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. · Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. · Seemnes on kahe idulehega idu
Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 5.Terise anatoomiline ehitus. Koosneb kestast, toitekoest ja idust. Välimine kest on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Viljakesta all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist. Mõnel liigil on veel sise- ja välissõkal, idu asub teraalusel, selgmisel poolel. Koosneb idujuurest, idutupest ,idupungast. Idu ja toitekoe vahelist kihti nim. kilbikeseks, vajalik ensüümide produtseerimiseks. Ja siis siia juurde joonis Lääniste praksi alt (Tera) 6. Saagi organite ehitus 7.Külvisenormi arvutamine.
kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 5. Terise anatoomiline ehitus. Kestad (vilja-, seemnekest) Teris koosneb idust, endospermist Kilbike-fermendid, mis muudavad varuained e. toitekoest ja kestadest. Idus on Toitekude (endosperm)- seal on arenenud üks või mitu kilbile kättesaadavateks põhiliselt tärklis idujuurealget. Kestad koosnevad toitaineteks Aleuroonkiht- otse kestade all olev mitmest kihist. Kõige välimine on
Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber Strateegiline tooraine- enamik arenend riike suudavad end ise teraviljaga varustada , erandiks jaapan kes impordib 70% teraviljast Teraviljade vili Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris. Terise osad: viljakest, seemnekest , aleuroonkiht, idu , endosperm. Keemiline koostis: valk, tärklis, kiud, tuhk, rasv, suhkur. Ehitus ja tera koostis: Tera koosneb idust, endospermist e toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisemine seemnekest. Suurema osa terast moodustab endosperm ( 75% massist ). Endospermi eraldab eost kilbike. Kasvufaasid Elutsükli vältel läbivad taimed mitu üksteisega seotud kasvufaasi , mis on eristatavad morfol.tunnuste järgi: idanemine, tärkamine, võrsumine, kõrsumine, õitsemine, loomine, valmimine Nisu seemnete küpsusefaasid:
(mullakoorik, umbrohud, põud). 5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud väärtuslikuma saagiosa kao ning seega ka saagi kvaliteedi languse. 5. 2.3 Tera ehitus ja koostis Tera koosneb: 1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinas, selle all on sisemine seemnekest. Terade keemiline koostis sõltub teravilja: 1. Liigist; 2. Sordist; 3. Taimede toitumistingimustest; 4. Kasvukoha ilmastikust.
Külvisenorm-külvatakse hõredamalt kui suvirapsi (tugevam taim), umbes 100 id. seemet 1 m 2-le, 5,5-5,8 kg/ha. Koristamine:Kombainiga, enamasti ühefaasiline. Õige koristusaeg 10-15 päeva pärast, kui taime kõder on muutunud rohelisest õlgkollaseks, seembed pisut pruunid, lehed on varisenud, vars veel roheline. Rapsi kuivamise max temp. on 43°C. 5.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ehk toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Selle all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist. Suurema osa terast moodustab endosperm (75%
Enamasti õitsevad need taimed (hilis)kevadel või (vara)suvel. Lühipäevataimed saavad edukalt õitseda, kui ööperiood on pikem valguseperioodist (ehk öö on pikem kui päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel. Vernaliseerimine – õitsemine esile kutsumine madalate temperatuuridega. Idanemine. Idanemispuhkus ja selle põhjused. Idanemise tingimused. Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Seeme vajab idanemiseks (tingimused): vett, soojust, valgust, pimedust, õhku. Idanemispuhkus : idu ebapiisavalt arenenud, inhibiitorite sisaldus, kestade läbimatus veele ja gaasile, läbikuivamise puudumine. See on kui ei ole valmis kohe idaneda. Vüib võtta palju aega selleks. Idanemine on idu tungimine läbi seemnekesta. Taime puhkus
34. Seemne ehitus. Varuainete paiknemise võimalused erinevates seemne osades. Seeme on kõrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Funktsioon: paljunemis- ja levimisvahend; taimede teatav elujärk (iseseisev organism). Esinevad paljasseemnetaimedel (Gymnospermae) ja katteseemnetaimedel (Angiospermae).Seeme koosneb: seemnekestast, toitekoest ja embrüost.Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard.Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis
-endospermis - idulehtedes Vastavalt säilituskoe olemasolule ja päritolule võime eristada järgmisi tähtsamaid seemnete ehituse tüüpe: - perispermist moodustub toitevaru, endosperm kulub ära idu moodustumisel (nt nelgi ja peedi seeme); - suurem osa seemnest täitub endospermiga, väiksem osa hõlmab idu, perisperm puudub (idu on seejuures ümbritsetud toitekoest või paikneb selle kõrval); - idulehed suurenevad, täites peaaegu kogu seemne sisemuse; neisse kogunevad varuained endo- ja perispermist, mis kaovad või säilivad ainult mõne rakulise kihina 35 seemnekesta all; - toitekude redutseerub täiesti, idu jääb taandarenenuks. 43. Sgk. kanarbikulised (sh. alamsgk
muutub lihakaks, mari(kurk, tomat), luuvili(virsik, ploom). Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e. tuullevi; hüdrohooria e. vesilevi; autohooria - oma vahenditega Seemne idanemine - on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Vivipaaria - seeme idaneb elava taime küljes. Süstemaatika üksused - soonteta ehk alamaid taimi on varem käsitletud ka süstemaatikaüksusena, hõlmates vetikaid (eeskätt rohevetikaid) ja sammaltaimi; binaarne nomenklatuur - on ladinakeelsete liiginimede nimetamine
Loom varub endale seda. Oravad tammetõrud. 5) vesilevi 6) inimlevi 54. Seeme kõrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Funktsioon: paljunemis- ja levimisvahend; taimede teatav elujärk (iseseisev organism). Esinevad paljasseemnetaimedel (Gymnospermae) ja katteseemnetaimedel (Angiospermae). Seeme koosneb: seemnekestast, toitekoest ja embrüost. Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard.Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest
annaabi.ee 
