Alglooma tunnused Enamasti üherakulised organismid Sarnanevad toitumistüübilt loomadega orgaanilise aine tarbijad Seeditamata toiduosad ja liigne vesi eritatakse keskkonda Tarbivad vees lahustunud hapniku Keha katab pelliikul ( elastne kest ) Nad on liikumisvõimelised Elavad märjas või rõskes keskkonnas Ebasoodsad tingimused elavad üle tsüstina
Maost liigub toit edasi kaksiksõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ning kõhunäärme nõre abil viiakse lõpuni seedimine. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toiduosad kogutakse jämesoolde ning seejärel need väljutatakse päraku kaudu. Hingamiselund- Organismi Elutegevuseks vajalik energia saadakse ainete kond varustamine (rasvad, süsivesikud jt) oksüdeerumisel, millega hapnikuga kaasneb süsihappegaasi teke. Ainete Hingamiselundkonna hulka kuuluvad
· Peensoole viimase osa hülomikronid (niudesool) ülesandeks on sapi · Lipaasid lagundavad soolade tagasiimendamine neutraalsed rasvad (maks kasutab uuesti ära) · Peensoole lõpus on toidumassis rasvhapeteks ja vähesel määral vett, seedimatud monoglütseriidiks toiduosad (taimsed kiud, tselluloos) ja bakterid 4 Imendumise häired Vitamiinid · Sapi või pankrease sekreedi · Vajalik normaalseks eluks häiritud jõudmine 12-s soolde · Puudus tekitab spetsiifilise · Limaskesta kahjustused
Väike vereringe: Parem vatsake -> läbi kopsude -> südame vasakusse kotta veri muutub hapnikurikkaks Vereringe ülesanded: · Seob tervikuks kõik organismi osad; · Kannab edasi hapnikku, süsihappegaasi , toitaineid, hormoone, kindlustab ainevahetuse. · Osaleb jääkainete eemaldamises; · Ühtlustab keha temperatuuri. 6. ERITUSELUNDKOND Kuuluvad: Nahk (eemaldatakse higi) , kopsud (eemaldatakse CO2 ja vesi), soolestik (eemaldatakse seedimata toiduosad), neerud (paikenvad mõlemal pool selgroogu). Uriin moodustub verest, selle filtreerimisel. Tähtsus: viia välja organismist ainevahetusjäägid, neerudes toimub vere õige sisalduse tagamine 7. NÄRVISÜSTEEM * Kesknärvisüsteem peaaju, seljaaju * Piirdenärvisüsteem närvid igal pool kehas Kesknärvisüsteem: Peaaju: Suuraju Vaheaju keskaju piklikaju väikeaju Suuraju: koosneb 2st poolkerast, paiknevad tegevuste keskused
Skandinaaviast ja Soomest. Idasa ulatus Kesk-Uuraliteni. Põhja-Eestisse jõudis alles 18.-19. Saj, Liivimaal oli varem levinud. Arvukus Eestis: Toitumine: suvel peamiselt rohttaimed, eelistab liblikõielisi ja kõrrelisi. Ka talvel otsib rohttaimi, kui on kättesaadavad, aga toitub ka puude-põõsaste okstest ja koorest, eelistab haavavõrseid ja koort. Maitseb paju, pihlakas, õunapuu. Koprograafia oma väljaheidete söömine. Sellega seeditakse esimesel korral seedimata jäänud toiduosad uuesti ning saab lisaenergiat. Miskit ei lähe kaotsi. Sigimine; Esimene jooksuaeg algab juba veebruari lõpul, märtsi algul. Poegib 2, harva 3 korda aastas. Esimeses pesakonnas palju hukkub, Esimeses pesakonnas 1.2, suvises 4-6 poega. Silmad avanenud ja täielik karvkate. Tiinud 40-44 päeva, imetab 1 kuu. Esineb ka topelttiinus, kaheosalises emakas kummaski sarves erivanuselised looted ja erinevas arenguastmes looted. Probleemid: kahjustab puid (sööb koore ära), puud kuivavad
amülaasi optimaalse toime tagamiseks vajalik nõrgalt happeline sülg pH=6,9. Sülje pH langeb emotsionaalse stressi korral. Sülge produtseeritakse 1-4ml/ min. Suhu sattunud kuiv toit niisutatakse süljega enne toidukämbu moodustamist. Õige sülje kogus on vajalik selleks, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud. Lüsotsüüm, immuunoglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. Maitsepungi ärritavad suus ainult veeslahustunud toiduosad. Sülje eritus toimub reflektoorselt. Tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine või segamine soodustab maitsetaju. See omakorda põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni. Sekretsiooni reguleeritakse nii sümp. kui parasümp. närvisüsteemi kaudu. Impulsid lähtuvad suust ja suulaest maitseretseptoritelt ja jõuavad maitsetundlikuskeskusesse. NEEL pharynx Suuõõnt neeluga ühendab kurgukitsus, isthmus faucium, mis ise ei kuulu seedekanali hulka.
Näited a) Taimedest Kiritigu, kartulimardikas b) c) d) 2.2. Millised selgrootud parandavad mulla viljakust? Millest nad toituvad? Ülesanne 3. 3.1. Kas allolev tekst iseloomustab meriroosi või vihmaussi? Ta toitub taimejäänustest ja mulla orgaanilisest ainest. Tal on kahe avaga seedesüsteem. Suu kaudu kehasse jõudnud toit lõhustatakse maos ja sooles. Lõhustatud toitained imenduvad soolest organismi ja seedimatud toiduosad ning muld väljutatakse päraku kaudu välja. 3.2. Kas allolev tekst iseloomustab meriroosi või vihmaussi? Ta toitub väikestest veeloomakestest. Tal on ühe avaga seedesüsteem. Suuava kaudu kehaõõnde jõudnud toit lõhustatakse seal. Jääkained eritatakse suuava kaudu. 3.3. Kumma organismi seedimine ja imendumine on tõhusam? Põhjenda. 3.4. Too näide selgrootu kohta, kel pole seedeelundeid, ja põhjenda, miks ta ei pea toitu seedima. --- 19 Ülesanne 4. Paaristöö.
ainevahetusprotsessid organismist e käigus moodustub süsihappegaasi. jääkainene Väljahingatava õhuga süsihappegaas, mis eritavad kopsud vett verega veeauruna transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja. Soolestik Seedimata toiduosad Eemaldab kogunevad organismist jämesoolde. seedumatud Väljaheide koosneb toidujäägid. põhiliselt seedimata Väljaheitega koos todiujääkidest, eemaldub meie bakteritest ja veest. kehast ka väheses
- muudab toidumassi mälumisel libedaks ja kergesti neelatavaks. Pidev süljenõristus on kui suuõõne loputus, mis takistab suuõõnepõletike ja hambakaariese teket. - sülje pH on olenevalt eritusest 5,4 - 7,5 - õige sülje kogus on vajalik, et hoida suu puhas, koed pehmed ja paindlikud - lüsotsüüm, immuunglobuliinid ja hüübimisfaktorid süljes väldivad infektsiooni ja kahjustusi suus. - maitsepungi ärritavad suus vaid veeslahustunud toiduosad! - tahkete toiduosade mälumine ja süljega lahustamine soodustab maitsetaju, mis põhjustab reflektoorselt edasist süljevoolust ja maosekretsiooni. Sekretsiooni reguleeritakse nii sümpaatilise kui parasümpaatilise NSkaudu. - Impulsid lähtuvad suust ja suulaest maitseretseptoritelt ning jõuavad maitsetundlikkuskeskusesse. Süljeerituse regulatsioon on peamiselt NEURAALNE. - süljeerituskeskus paikneb ajusilla ja piklikaju piiril
lõuad, putukatel haukamissuised. Pilt ja alltekst: Vähk haarab saagi sõrgadega ja peenestab selle lõugadega. * Millised toitumiskohastumused on kujunenud veelise eluviisiga selgrootutel? --- 46 Kuidas toimub seedimine? Ükskõik mil viisil loom sööb, tuleb toit seedida, st lõhustada väikesteks molekulideks. Seejärel imenduvad need vereringesse ja jõuavad rakkudesse, kus nendest moodustatakse uusi vajalikke aineid ning saadakse energiat kasvamiseks ja elus püsimiseks. Seedumatud toiduosad eritatakse. Seedimine raku sees Kõige algelisem on rakusisene seedimine. Käsnad on ainsad loomad, kellel toimub kogu seedimine spetsiaalsetes rakkudes. Seetõttu saavad nad süüa vaid väga väikseid toiduosakesi. Lõhustumissaadused imenduvad neist rakkudest teistesse rakkudesse. Jääkained heidetakse rakust välja ning need liiguvad läbi suure ava kehast välja. Joonis: Käsna rakusisene seedimine. Selgitus: 1
oskab seletada kõiki seedesüsteemi protsesse alates neelamisest. Üldine sissejuhatus Oma ülesannete täitmiseks vajavad kõik keharakud energiat, mida saadakse erinevatest toitainetest. Seedesüsteemi ülesanne on toidu peenestamine (mehaaniline seedimine) ja lõhustamine seedemahlade abil põhitoitaineteks (keemiline seedimine), mis imenduvad verre ja transporditakse nii keha rakkudesse . Seedimata jäänud toiduosad väljutatakse organismist. Seedesüsteemi moodustavad omavahel seotud elundid, mille ülesandeks on toiduainete ja jääkainete transport läbi keha. Seedetrakt Suuõõs (cavum oris) Kõri (pharynx) Neel (larynx) Söögitoru (oesophagus) Magu (ld ventriculus, kr gaster) Peensool, mille osad on: – kaksteistsõrmiksool (duodenum) – tühisool (jejunum) – niudesool (ileum) Jämesool (colon), mille osad on: – umbsool (caecum)
annaabi.ee 
