Alglooma tunnused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Algloomad

1319659837129285.doc Kärt Roomäe ALGLOOMAD Sisukord: ALGLOOMAD...........................................................................................................................1 1.1 Orgaanilise aine tarbijad.......................................................................................................1 .....................................................................................................................................................1 1.2 Amööb liigub kulenditega.....................................................................................................1 1.3 Silmviburlane liigub viburit keerutades................................................................................2 Joonis 3: näide silmviburlasest................................................................................................... 3 1.4 Kingloom liigub ripsmete abil........................................

Bioloogia

6

pdf

Algloomad

Algloomad 8 klass 2006  Kes on algloomad? · Algloomad on enamasti üherakulised organismid, vaid vähesed elavad neist kolooniatena. · Ainuraksetel algloomadel toimub kogu elutegevus ühes rakus.  Mille poolest sarnanevad algloomad loomadega? · Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega. · Hingamisel tarbivad algloomad vees lahustunud hapnikku.  Milline on algloomade ehitus ja eluviis? · Enamikul algloomadel puudub rakukest. · Seda asendab väga õhuke elastne kest, nn. PELLIIKUL, mille kaudu toimub ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. · Algloomad on liikumisvõimelised. · Osad liiguvad keha kuju muutes, teised kas vibureid või ripsmeid liigutades.  Milline on algloomade ehitus ja eluviis? · Enamik algloomi elab vees ning neid on niiskes pinnases, sest pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Peale selle parasiteerivad paljud algloomad teiste organismide sees. · Ebasoodsad keskkonna

Bioloogia

1

docx

Algloomad

Algloomad(Amööb,silmviburlane ja kingloom) Algloomad on üherakulised organismid.Vähesed neist elavad kolooniates.Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomale.Hingamiseks tarbivad nad vees lahustunud hapnikku.Alglooma ümbritseb õhuke pelliikul. Algloomad on liikumisvõimelised.Nad kõik liiguvad erinevalt. Algloomad elavad ainult märjas või rõskes keskkonnas.Kui on ebasoodsad tingimused elamiseks ,moodustavad nad tsüsti.Algloomad on erineva kuju ja ehitusega. Amööb. Ainurakulkine algloom.Elab magedas vees. Ta keha katab pelliikul.Ta tsütoplasma on pidevas liikumises. Amööbil on kulendid , mis aitavad tal toitu haarata nin liikuda.Rakutuum juhib raku tegevust. Pulseeriv vakuool kogub tsütoplasmast liigser vett ja kahjulikke aineid ning tühjendab need ümbritseva keskkonda.Ta paljuneb pooldades.

Kategoriseerimata

4

odt

8kl tähtsamad faktid

· Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus on rakusisene parasiit. · Siirutaja ­ tõvestaja edasiandja teisele organismile. · Antikehad moodustavad kehas olevad kaitsevalgud, haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. · Vaktsiin ­ viiakse organismi surnud/nõrgestatud viiruseosakesi. · Viirustel on tunnused, mis liigitavad nad elusorganismideks ja ka tunnuseid, mism välistavad seda. · Tähtsamad elusorganismile sarnanevad tunnused ­ pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda. · Elutud objektide tunnused ­ puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, iseseisev paljunemisvõime. · Inimese looduslikud kaitsetõkked viirustele ­ nahk, limaskestad, antikehad, õgirakud. · Bakterid paljunevad pooldudes.

Bioloogia

1

docx

Bioloogia Kordamine - Algloomad, Vetikad

Kordamine Bioloogia Algloom ­ Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul ­ Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst ­ Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid ­ Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool ­ Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool ­ Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks.

Bioloogia

36

pptx

Mikroorganismid ja viirused

Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist, kus juures ühe bakte

Bioloogia

4

rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtmetele ja lihtsale ehitusele

Bioloogia

7

ppt

Algloomad: Powerpoint esitlus.

Algloomad Algloomadest Enamik algloomi on üherakulised organismid Algloomade keha katab õhuke elastne kest Algloomadel toimud ainevahetus pellikuli kaudu Algloomade kogu elutegevus toimub ühes rakus Tsüstina elavad algloomad üle ebasoodsad tingimuse  Amööb Väike ainurakne algloom (0,2 - 0,5 mm). Värvusetu, muudab pidevalt kuju. Elab mageveekogudes. Koosneb ühest rakust. Rakku katab pellikul. Amööbidel on kulendid. Toitub bakteritest, toitevakuooli abil. Hingamiseks kasutab hapnikku. Ebavajalikke aineid eritab amööb pulseeriva vakuooli abil. Paljuneb pooldumise teel. Sügisel tekib amööbile kaitsev kest ehk tsüst.  Silmviburlane Kindel kehakuju, 0.05 mm pikkused Elavad lompides ja tiikides Keha eesmises otsas paikneb vibur ja selle läheduses silmtäpp Tahapoole ahanev kehakuju Värvuse annavad kloroplastid Toitub valguse käes nagu taim ja pimedas kui loom. H

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)