Tervislik toitumine Koostaja: Tervislik toitumine Tervisliku toitumise põhialusteks on tasakaalustatus, mitmekesisus ja mõõdukus. Teadus on kinnitanud järgmise ütluse tõesuse: ,, Kui haiguse isa jääb tundmatuks, siis haiguse ema on teada ebaõige toitumine." Toitumisvigasid peetakse õigustatult paljude haiguste puhul kas otseseks tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks teguriks. Nii inimese elu kestus, tervis, töövõime kui ka välimus on seotud toitumisega, mille juures oluliseks veaks liigse rasvase ja magusa söögi manustamine. Teiseks eksimuseks võib lugeda meie elustiili: hommikul ei sööda või paremal juhul kugistatakse alla võileib, lõunaks võetakse mõni saiake ning õhtul kodus tehakse tasa kõik see, mis päeval saamata jäi. Täiskõhuga minnakse teleka ette ja energia kulu on tühine peaaegu kõik mis söödud, läheb rasvade täiendamiseks. Tervisliku toitum...
ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi viljastusvõime tagamiseks Kui palju tuleks tarbida A-vitamiine A-vitamiine tuleks tarbida mõõdukalt,kui seda tarbid palju võivad kahjustada maksa tööd,tekib kaltsiumi ladestumine ja luud muunduvad. Kui palju tuleks midagi süüa? Selleks et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad (nt pähklid, seemned, mandlid) Vitamiinid jaotatakse kaheks Rasvlahustuvad ,Vesilahustuvad Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. Rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimise oht võib tekkida rikastatud toidu või toidulisandite tarbimisel ja on nende
Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10– 15%, toidurasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%
keskkonda www.ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja
Et aga laps harjuks erinevate maitsetega, katseta ka teisi salateid, näiteks hapukapsa-, kõrvitsa-, riivitud rõika-, sibula- (mugul ja roheline) salatit. 9 Proovi erinevaid toiduaineid ja valmista neist erinevaid roogasid – sellega tagad toidu mitmekülgsuse ning vajalike toitainete saadavuse. Õpeta last valima tooteid eri toidugruppidest, et ta saaks aru, milles seisneb toidu mitmekesisus. Anna lapsele võimalus teha ise oma toiduvalikuid sobilike toitude vahel: ühe või teise puuvilja, erinevate teraviljatoodete, erinevate köögiviljade vm vahel. Loe infot toidupakenditelt! Lastele lubatud lisaainete kogused on väikesed. Ole ettevaatlik värviliste kommide, jookide, pika säilivusajaga küpsetiste, dessertide ja vorstidega. Lapsi ei tohi kunagi seoses söögiga hirmutada
1. RASEDATE TOITUMINE Mitmekesine ja piisav toitumine raseduse ajal on väga tähtis, et toetada loote arengut. Õige toitumine on oluline ka juhul, kui naine soovib alustada kehaliste harjutustega. Mitte ainult piisav üldkalorite hulk ei ole tähtis, vaid ka nende liik ja üldine suhe päevases kaloraažis (Mottola jt., 1998). Raseduse ajal peaks toituma mitmekülgselt ning eelistama täisväärtuslikke toiduaineid. See eeldab, et tarbida tuleks erinevaid toiduaineid, erinevatest toidugruppidest. Mitmekesise toiduvaliku korral saab ema piisavalt kõiki vajalikke toitaineid. Pidev ühekülgne toitumine ning teatud toitudes leiduvad saaste- ja lisaained võivad organismis kuhjuda ja põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi (Toitumine.ee, 15.10.11). Kokkuvõtvalt võib öelda, et toit peab olema võimalikult värske, vitamiini- ja mineraalaineterikas, kvaliteetne ning vaheldusrikas. Ameerika sünnitusarstide ja günekoloogide kongress (ACOG) soovitab naistel hoolikalt
diabeedi, osteoporoosi jne riski vähendamist. 1. Vali toitu põhitoiduainete hulgast. Ära liialda küllastunud ja trans-rasvhapete, kolesterooli, suhkru, soola ja alkoholiga. 2. Kaalukontroll. Jälgi, et toiduga saadav energiahulk ei ületaks kulutusi, vajadusel suurenda kehalist koormust. 3. Kehaline koormus. Tegele regulaarselt sportimisega. 4. Järgi toidusoovitusi. Vali vastavalt soovitustele erinevatest toidugruppidest toitu, eelistades täisteratooteid, kartulit, puu-ja köögivilja, väherasvaseid piima- ja lihatooteid, kala, taimeõli. Mitmekülgne toit tagab ka vitamaiinide ja mineraalainete vajaliku hulga. 5. Ära liialda rasvadega. Jälgi, et rasvad ei kataks toiduenergiast üle 25-30%, kusjuures küllastunud ja transrasvhapete hulk mitte üle 10% ja kolesterooli hulk ei ületaks 300 mg päevas. 6. Süsivesikud
kofeiinitablettide asemel. Kõige paremini aitab korralik toit ja piisav puhkus. Kui tunnete, et olete energiajoogist (kofeiinist) sõltuvuses, kuid soovite sellest vabaneda, tuleks konsulteerida perearstiga. Vitamiinid Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained. Need ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Et saada erinevaid vitamiine, tuleb süüa toite kõikidest toidugruppidest – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp kala-muna-kana-liha, lisatavad toidurasvad (nt pähklid, seemned, mandlid). Süües väga rasva- ja suhkrurikkaid toite, saab küll palju energiat, kuid tihti on sellised tooted vitamiinide allikatena väga tagasihoidlikud. Vitamiinid on vajalikud: sest need osalevad ainevahetusprotsessis, reguleerivad närvide tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel, nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel,
juba aastakümneid (15). Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: mitmekesisus; tasakaalustatus; mõõdukus; vajadusele vastavus (15). Hiljuti Postimehes avaldatud uuringu kohaselt ei võimalda ligikaudu iga viienda eestlase rahakott osta seda toitu, mida ta sooviks, mille tulemusena võib toitumine muutuda ühekülgseks (7). Üks olulisemaid põhimõtteid mida toidu valikul jälgima peaks ongi aga selle mitmekesisus. Toit on mitmekesine, kui päevas tarbitavad toidud on erinevatest toidugruppidest- teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha- kana- kala- muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal on oluline meeles pidada toidupüramiidi põhimõtet- tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Mida laiem ja mitmekesisem on toitude valik, seda tõenäolisem on vajalike toiduainete kättesaamine igapäevasest menüüst (15).
väetiste komponendid, pestitsiidide jäägid, veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), 3-monokloorpropaan-1,2-diool (MPCD), raskemetallid (Hg, MeHg, Cd, Pb), orgaanilised ühendid (PCB-d, dioksiinid) jt. · Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest, eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele. · Saasteainete järelvalvet loomses toidus korraldab Veterinaar- ja Toiduamet seireplaanid, proovide võtmine ja analüüs. Siia kuuluvad ravimid, kesskonna saasteained (kloor- ja fosfororgaanillised ühendid, keemillised elemendid, mükotoksiinid, toiduvärvid jne. Nii põllumaandusloomadel kui ka loomses toidus.
põllumajandusväetiste komponendid, pestitsiidide e. taimekaitsevahendite jäägid, veterinaarravimite ja kasvustimulaatorite jäägid, polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), 3- monokloorpropaan-1,2-diool (MPCD), raskemetallid (Hg, MeHg, Cd, Pb), orgaanilised ühendid (PCB-d, dioksiinid) jt. Saasteainete sisaldusele on kehtestatud piirnormid, mõne sisaldumine toidus pole üldse lubatud (nt. mõned veterinaarravimid). Järelvalve käigus võetakse proove erinevatest toidugruppidest, eesmärgiga kontrollida saasteainete sisalduse vastavust piirnormidele. Saasteainete järelvalvet loomses toidus korraldab Veterinaar- ja Toiduamet seireplaanid, proovide võtmine ja analüüs. Siia kuuluvad ravimid, kesskonna saasteained (kloor- ja fosfororgaanillised ühendid, keemillised elemendid, mükotoksiinid, toiduvärvid jne. Nii põllumaandusloomadel kui ka loomses toidus.
annaabi.ee 
