Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000 inimest · Basel - 176 000 inimest · Genf - 17...
26. Andibiootikumiravi seenhaigustesse suurenemine: organismi mikrofloora muutub ja organismi vastupanu haigustele nõrgeneb. 27.Seenhaigustesse nakatumise ohud - alkohol, plätudeta käimine üldbasseinis, ebatervislik toitumine, suitsetamine, mitteaktiivne eluviis, külmetamine. 28.Bakterite haiguste tekke põhjused: bakterirakud võivad oma elutegevuse käigus eritada mõrgiseid aineid; kui bakterirakud sisenevad inimeste rakkudesse kasutades neid varjualusena ja toiduallikana. NT: keskkõrvapõletik, difteeria, läkaköha, kopsupõletik, bronhiit, tuberkoloos. 29. Antibiootikume ei tohi võtta sageli, kuna bakterite kiire kohanemisvõime võimaldab neil areneda meetodid antibiootikumide toimele mitte allumiseks. Antibiootikumikuuri ei tohi pooleli jätta, sest katkestatud ravikuur lihtsustab bakteritel resistentsuse kujunemist.
Metsad Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Majandus Eksport Import Sveitsi suurimad ekspordiartiklid on: Sveitsi suurimad impordiartiklid on: · masinad · masinad · kemikaalid · kemikaalid · sõidukid · metallid · metallid
Saame tunda selle igat vilja. Kahjuks ei oska me seda hinnata ning hoolimatusest tingitud vead jätavad oma jälje. Kas emake loodus suudab meile andestada vead? Kaua aega on suutnud Maa end ise reguleerida. Tänu vulkaanilisele tegevusele on kujunenud pinnase kuju. Gaasid ja tuhk on olnud põhjuseks, miks Maa atmosfäär on kujunenud niivõrd sobivaks elu tekkeks. Algsete ehitustega organismid õppisid valgusenergiat ning kasvuhoonegaase kasutama enda toiduallikana, produtseerides ise nende arvelt hapnikku, mis on meile, elusolenditele, vitaalse tähtsusega. Ometigi inimesed ei mõista, et meie planeet on selliseks kujunenud ise ning ei tohiks ise toota juurde neid kasvuhoonegaase, et kliima veelgi soojeneks. Me peame endale teadvustama, et selline hoolimatu käitumine võib meile endile saatuslikuks saada. Siber, kui üks külmemaid paiku Maal, kus keskmine temperatuur talviti on miinus neljakümne kraadi lähedal, on justkui tiksuv kellapomm
Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Platool on rohumaad, kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid aj alpi jänesekäpp (edelweiss). Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Loomad Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Linde on natuke rohkem. Tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Riik Riigikord 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. Sveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed.
kes elavad liblikõieliste taimede (hernes,uba) ja leppade juurte, seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. . Pastöörimine vedelike kuumutamine paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90 kraadi. Steriilimine konservimine kõrgel ja temperatuuril (kuni 120kraadi), batkerirakud ja nende spoorid hävivad täielikult. Inimestes elavaid baktereid võib jagada kolme rühma: 1. Kahjutud kaaslejad, jes kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2. Vajalikud batkerid, nt seedekulgla batkerid, kes sünteesivad müningaid vitamiine ja aitavad lõhustada mikroobe. 3. Tõvestavad batkerid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid batkerhaigusi. Haigusttekitavad batkerid on ohtlikud, sest nad eritavad inimorganismi mürkaineid ehk toksiine. Baktertoksiin väga tugema toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab teise organisme. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas:
Sellest madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on aga rohumaad, ning kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, sveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. LOOMAD: Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Kuid linde on natuke rohkem. Näiteks tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind. Alpiniidud on head heina- ja karjamaad. Tähtsaim on veisekasvatus. USK: Sveitsis valitseb usuvabadus. Kaks kõige enam levinud religiooni on rooma katoliku usk (ca 41,8 %) ja protestantism (40%). Immigratsioon on toonud Sveitsi ka islami usu (4,3%). RAHVUSPÜHAD: Sveitsi rahvupüha on 1. august.
Sveitsi. Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana Kantonite kaart 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart). Sveits asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos. Tema naaberriigid on: põhjas Saksamaa, läänes Prantsusmaa, lõunas Itaalia, idas Austria ja Lichtenstein. Merepiiri Sveitsil ei ole. Sveits asub 45 ja 48 põhjalaiuskraadi ja 6 ja 11 idapikkuskraadi vahel. Pealinna Berni geograafilised koordinaadid on 46°57 N, 7°27 E. 3
Taimkate Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni). Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad. Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana. Kümme protsenti riigi pindalast on kaetud põllumaaga, 28% karjamaaga ja kahel protsendil maast on veiniistandused jm püsivad põllukultuurid. Kliima Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Sveitsi kiltmaal on kliima leebe. Miinustemperatuure esine detsembrist varajase 6 märtsini
Vt. ka veterinaarentomoloogia. entomoos (kr. entomon -- putukas + "-osis" -- haigust tähistav järelliide) -- putuktõbi. Putukate (Insecta) klassi kuuluvate nugiputukate põhjustatud parasitoos. episiit (kr. epi -- peal + sitos -- toit) -- röövloom. Röövloom on saakloomast harilikult suurem ja füüsiliselt tugevam. Ta tabab saaklooma, surmab selle ja kasutab toiduks kas ühe või mõne korraga. Vrdl. parasiit (kasutab oma peremeest pikemat aega elusa toiduallikana, on peremehest alati palju väiksem ja nõrgem). episitism (kr. epi -- peal + sitos -- toit) -- röövlus. Antagonistlik interaktsioon, kus ühe partneri, saaklooma populatsioon kannab kahju teise liigi röövlooma populatsiooni kasuks. Vrd. parasitism. epizootoloogia (kr. epi -- juures + zoon -- loom + logos -- mõiste, käsitlus). Parasitooside epizootoloogia uurib seaduspärasusi ja tegureid, mis soodustavad või takistavad parasitooside ilmumist, levikut ja vaibumist
Saab tarbida piimatooteid värskel kujul Kroonilised soolepõletikud 2. Kõikidel inimestel on: a) laktaasne aktiivsus sünnist kuni ~ 10..12 aastani b) iidsetes karjakasvatuspiirkondades hakkas ~ 10 000 aastat tagasi inimeste seas levima dominantne mutatsioon, mis säilitab laktaasi aktiivsus ~ 100% ulatuses elu lõpuni, neen inimesed said toitelise eelise: said tarbida piimatooteid täiendava toiduallikana. 3. Rahvused, kelle seas on rohkelt inimesi, kes täiskasvanuna laktoosi seedivad: a) skandinaaviamaade rahvad (k.a eestlased) b) asiaatide ja aafriklaste puhul on seos tugevalt geograafiline 4. Rahvused, kelle esindajad täiskasvanuna laktoosi ei lagunda: a) austraalia aborigeenid b) eskimod c) Põhja-Ameerika indiaanlased d) vahemereäärsete piirkondade eurooplased e) enamik araablasi Ökogeneetiline tundlikkus bioloogiliste tegurite suhtes
vetikad . vetikatoiduline zooplankton . karnivoorne zooplankton Mikroobne ling: autothoonne ja allothoonne orgaaniline aine . bakterid . algloomad (sh. heterotroofsed nanoflagelaadid) . zooplankton Mikroobse lingu puhul on bakterite peamiseks substraadiks vetikate rakuvlised produktid (madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, mida vetikad eritavad mbritsevasse vette). Heterotroofsed bakterid on omakorda toiduallikaks algloomadele. Kui tegemist on oligotroofse veekossteemiga, siis on algloomade toiduallikana olulised autotroofsed bakterid perekonnast Prochlorococcus. Nii jrvede kui ka jgede mikroobikoosluses esinevad allohtoonsed bakterid, kes satuvad veekogudesse pinnase erosiooni ja sissevoolavava veega. 7. Mikroorganismide funktsioonid veekogus: orgaanilise aine lagundamine, toitainete mineralisatsioon, lahustunud orgaanilise aine assimilatsioon, aineringes osalemine, primaarproduktsioon, toiduallikas. Rohkem kui 90% orgaanilisest ainest lagundatakse jrvede ja jgedes bakterite, seente ja
Selle tulemusena muutub ka inimkehas elutsevate bakterite hulk ja liigiline koosseis. Vastsündinud lapse organismis on baktereid vähe, kuid juba mõne tunni pärast hakkab nende arvukus suurenema. Baktereid võime leida nahalt, seedekulgla eri osadest, suguelunditest ja mujaltki inimorganismist. Meis elavad bakterid saame tinglikult jagada kolme rühma. 1) Kahjutud kaaslejad, kes ei too inimorganismile kasu ega tekita ka kahju. Need kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2) Vajalikud bakterid. Sellised on näiteks seedekulgla bakterid, kes sünteesivad mõningaid vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. Oma olemasoluga on need bakterid meile kasulikud ka seetõttu, et nad asustavad elupaiku organismis, kuhu konkurentsi puudumisel võiksid elama asuda mitmesugused tõvestavad mikroobid. 3) Tõvestavad bakterid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid bakterhaigusi. Haigestumiseks peab selliseid baktereid
annaabi.ee 
