Skandinaavlased keeleteadlaste ja arheoloogia andmetel Essee Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Lood...
Võrdlus 1. Mille poolest on realismi voolud sarnased ja mille poolest erinevad? Sarnasused: Neil polegi omavahel väga palju sarnasusi, kuid neil kõigil neljal on sarnane, et nad kõik erinevad endale eelnenud kunstivooludest. Kõik need neli kunstivoolu kujutavad teostel rohkem igapäevaseid sündmusi, ei toetutud allegoorilistele tekstidele ning mütoloogiliste tegelaste kujutamisele. Samuti ei olnud levinud mineviku kujutamine. Realism ning impressionism sarnanesid veel selle poolest, et nad eristusid akadeemilisest kunstist, mis Prantsusmaa salongides populaarne oli. Realism mitte enda maalimisviisilt, aga sellel viisil, mida kujutati maalidel. Impressionism oli veel enam erinev ning lausa vastanduv akadeemilisele kunstile enda maalimisviisi ja teoste teemade seisukohalt. Realism ja sotsialistlik
saagi. Ajakirjanikud lihtsalt ei jäta neid rahule. Kui sa meediaga hästi läbi ei saa siis meedia muudab sind teiste ees pahaks inimeseks. Nii lihtne see ongi. Kokkuvõtteks ütleksin, et autor on töös vastanud oma tõstatatud küsimustele ja on need ära põhjendanud, kuid pole töösse väga süvendadult suhtunud. Tooksin ka välja selle, et autor pole kordagi enda arvamust esitanud, mida ta kindlasti tegema oleks pidanud. On toetutud vaid artiklitele, kuid pole põhjendanud, kuidas tema antud asjast arvab. Kuna teema pealkirjas on öeldud ära meedia roll maailmas, siis oleks autor pidanud ka olema rohkem informeeriv terve maailma seisukohalt, kuid autori püstitatud näited on enamasti Eesti kohta.
3. Nähakse mustreid juhuslikes sündmustes. Nt: Hasartmängudes eeldatakse, et kui on olnud seeria punaseid, siis järgmisena tuleb kindlasti must. 4. Eelistatakse varasemaid teadmisi uutele. Nt: Inimestel on raske leppida faktiga, et maa on ümmargune. 8) Kuidas hinnata allikmaterjali kvaliteeti? - Allikate puhul tähelepanu pöörata, kus on avaldatud, kes on autor, kas autor on teada, kas autor on oma valdkonnas tunnustatud, kui palju on toetutud varasematele uuringutele, millised on kasutatud allikad, kas info on asjakohane 9) Millist allikmaterjali tüüpi peetakse kõige aktuaalsemaks ja kuidas seda leida? - Tunnustatud erialaseid ajakirju. Raamatukogudest, poodidest, internetist. 10) Millist allikmaterjali tuleks vältida ja miks? - Wikip, aruteluportaalid – saab ise muuta sisu, artiklites ebatäpne ja vananenud info. 11) Milliseid kriteeriume peab uurimisülesanne täitma?
terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. 1. HIRMUD JA NENDE PÕHJUSED Hirmu võib olla igas eas lastel, kuid on olemas eriti mingis kindlas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Teadlaste arvates on hirmude juured juba sünni käigus algavas psüühikatraumas.
joont tõmmata ei saa. Igaüks võib olla kunstnik. Igaüks võib muutuda klassikaliseks kunstnikuks või luua asju enese tarbeks, kuid üks on kindel, iga ese, asi või vorm, mis on inimkätega või mõistusega tehtud, kuulub kunsti alla. Kuna kõik me loome päevastpäeva midagi uut, kasvõi kaunist valet oma naisele vabanduseks pikema joomapeo eest, oleme kõik kunstnikud. Palun väga, kui soovite, siis kasvõi "elukunstnikud". Igaüks VÕIB olla kunstnik. Toetutud: Igaüks ei saa olla kunstnik http://www.guardian.co.uk/artanddesign/jonathanjonesblog/2010/mar/02/tunick gormleyinteractiveart Igaüks on kunstnik http://www.questionreality.org/id25.html Kes on kunstnik? http://www.humanitiesweb.org/human.php?s=g&p=a&a=i&ID=610 Arraku arvamus http://kultuur.elu.ee/ke490_arrak.htm Mis on kunst http://www.paideyg
suur. Referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada postkaartide olemusest ja ajaloost ning uurida lähemalt postkaartide kogumise ja ajaloo kohta. Postkaartide, eelkõige piltpostkaartide kogumist nimetatakse filokartiaks. Postkaardid on enamasti ühelt poolt illustreeritud ja teisele poole saab teate ning osadel kaartidel ka aadressi ja postmargi lisada. Referaat koosneb neljast peatükist ja lisades on välja toodud ka pilt kahest postkaardist. Referaadi koostamisel on toetutud erinevatele veebilinkidele ja ajakirjale Ajalugu. 1. Postkaartide olemus Postkaart on paksemal paberil teatavate mõõtmetega toode, mida kasutatakse teadete edastamiseks. See on enamasti ühelt poolt illustreeritud ning võib teisel poolel olla varustatud aadressiblanketiga ja postmargi kohta märkiva ruuduga. Postkaartidega sarnanevad vaatekaardid, õnnitluskaardid, reklaamkaardid, kunstiteoste reproduktsioonid ja fotoportreed. (Kangor, 2014) 2. Postkaartide ajalugu
varustatud lisade osa. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, viiest peatükist ning kokkuvõttest, sisaldades mitmeid illustratiivseid jooniseid ja kaarte. Käesolev arvustus on kirjutatud püüdega analüüsida M. Remmeli raamatu alusel probleemistikku, mille lühidalt võiks kokku võtta küsimustega: mis on ja missugune peaks olema (arheoloogia)teadus ning missugune peaks sellest lähtuvalt olema teaduslik kirjatöö? Püstitatud probleemidele vastamiseks on toetutud Alan F. Chalmersi 1998. aastal eesti keeles ilmunud raamatule ,,Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks?" (andestatagu siinkohal A.F. Chalmersi kokkuvõtva raamatu eelistamine konkreetsete autorite originaaltekstidele, ent üldülevaate puhul, taotlemata teaduse ja selle määratluse süvaanalüüsi, on see lihtsalt käepärasem ja kompaktsem). Sellest lähtuvalt püütakse alljärgnevalt arvustada nii M.
..............................................15 1 1. Sissejuhatus Käesolev referaat räägib Akadi-aegsest linnast Sippar, mis asus tänapäeva Iraagi piirkonnas. Töös on keskendutud peamiselt Sipparis asunud Shamashi templist leitud esemetele, et nende kaudu saaks selgemaks ka üldisemad jooned Sippari arhitektuuris, skulpuutis, reljeefis, pitsatites ning tarbekunstis. Referaadi koostamisel on toetutud erinevatele internetiallikatele, kõige rikkalikumalt aga andis leitud esemete kohta huvitavat ja konkreetset infot Briti Muuseumi kodulehekülg (http://www.thebritishmuseum.ac.uk). Väga suur ja oluline osa leide, mis kajastavad elu iidses Sipparis, on tulnud välja Hormuzd Rassami kaevanduste käigus 1880. aastate algul. Referaat kirjeldab lühidalt üldisi teadmisi Sippari linnast ning seejärel keskendub
Maardu 2012 SISSEJUHATUS Arv, mida tähistatakse kreeka tähega , on üks tuntumaid arve matemaatikas ja sellise suuruse olemasolust sai inimkond aimu juba väga ammuses minevikus. Praeguseks on arvutatud üle 6000000000 komakoha. ligikaudne väärtus on 3,14. Käesolevas töös on uuritud kasutatavust põhikooli matemaatikas. Autor on uurimistöö teemast huvitatud, sest tahtis rohkem tutvuda : mis arv see õieti on ja kus ning milleks seda kasutatakse. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid õpikuid ja internetimaterjale. Uurimistöö on kirjutatud 20 lehel, sisaldab 7 joonist ja 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 12 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis saab ülevaate ajaloolisest arengust: isikud, kes arvutada püüdsid ning olemasolu teistes valdkondades. Teises peatükis on räägitud päevast: kus, millal ja kuidas seda tähistatakse
mängitud mažoorse diatoonilise helirea intonatsiooni ja selle varieeruvust võrdluses võrdtempereeritud helireaga. Eesmärgiks on saada teada, kas ühe kindla helirea mängimisel esineb süstemaatilisi kõrvalekaldeid ning kui suur on juhuslike kõrvalekallete ulatus. Töö meetodiks on katse, mille käigus salvestatakse D-duuri helirida 30 korral viiuli esituses. Helisalvestuse analüüs viiakse läbi programmiga „Praat” , uurimuslik materjal on empiiriline. Kirjanduses on peamiselt toetutud „The Science of Music Performance” toimetajateks R. Parncutt & G. E. McPherson artiklile „Intonation” ja „The Psychology of Music” toimetajaks D. Deutch artiklile „Pitch: A. Musical pitch and human hearing”. Töö tulemusena selgus, et katses osalenud viiulimängija esituse puhul olid D-duuri helirea üksikutel nootidel keskmised süstemaatilised kõrvalekalded üles mängides 3,68 senti ja alla mängides 3,08 senti.
Kuna ka eesti lingvistikas levinud lähenemised meie praegust eesmärki ei rahulda, anname seal ülevaate oma arusaamadest. Eraldi osas vaatleme ka lühidalt keelemuutuste probleeme sotsiolingvistilisest vaatekohast. Ja viimases osas seostame sotsiolektide problemaatika normikeelega. Käesoleva ülevaate esimese osas kirjutamisel on kasutatud keskseid rahvusvahelisi uurimusi ja kokkuvõtvaid õpikuid. Teise osa kirjutamisel on toetutud eesti lingvistide uurimustele ning siinse töö autori enda uurimustele, millest osa on trükis ilmunud, osa aga käsikirjalised materjalid. Teksti üldteoreetilise osa kohta on tekstiviiteid toodud ainult juhul, kui on vaja osutada mingile konkreetsele allikale või tekstikohale. Üldjuhul leiab kirjeldatavaid seisukohti klassikalistest uurimustest ja õpikutest, mille nimestik on ära toodud kirjanduse loendis. Eesti uurimuste puhul on osutatud kasutatud allikatele tekstis
Otsustusprotsesside küsimuste vastused jaanuar, 2013 Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 1. peatükk 1. Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? - Sisemised põhjused peituvad tööjaotuse arengus, mille tulemusena jaotub ettevõttemajanduslik protsess üha spetsialiseeritumateks allosadeks
piires. Praeguseks on džässist kirjutatud sadu uurimusi. Esimese valdkonna uurimusi on kahtlemata tunduvalt rohkem, džässi on analüüsinud nii Frankfurdi koolkonna filosoofid Theodor Adornoga eesotsas kui ka silmapaistvad muusikud ning kriitikud Ernest Ansermet’st 12 ja Robert Goffinist alates. 5 Käesolevas uurimuses ongi džässi kui kultuurinähtuse üldisema käsitluse ja varasema arengu küsimustes toetutud põhiliselt esimese valdkonna uurimustele kui ilmselt kõige usaldusväärsematele allikatele (Feather 1960; Porter 1992; Gabbard 1995; Berendt 1999; Strinati 2001). Teise valdkonna vastu on suuremat huvi üles näidanud just väiksemate rahvuste, näiteks Soome (Jalkanen 1989; Haavisto 2000) ja Rootsi (Bruér 1998) esindajad. Rootsi Džässi- föderatsiooni egiidi all tegutseb ka rootsi džässiajaloo komisjon.
annaabi.ee 
