Palliatiivne ravi on defineeritud haige seisundi, prognoosi ja ravivajaduse alusel. Esiplaanil on kaebuste ravi, millele lisaks võetakse tähelepanu alla haige psühholoogilised, sotsiaalsed ja eksistentsiaalsed probleemid. Suur tähtsus on koostööl pereliikmetega. Aktiivsus tähendab haige liikumisvõime ja tegutsemise toetamist kõigi võimalike vahenditega. Oluline on järjepidevus, et haige ravi ei katkeks ühest ravietapist teise minekul (Kadri 2008). Palliatiivse ravi alla kuulub toetusravi, sümptomaatiline ravi ja terminaalravi. Toetusravi on igasugune toetav ravi haiguse diagnoosimisest kuni tervistumise või surmani. Toetusravi all mõeldakse eelkõige psühhosotsiaalset toetust patsiendile ja perele, nii et see võimaldab kohaneda haigusega (Kadri 2008). Terminaalravi on palliatiivne ravi patsiendi viimastel elunädalatel-kuudel. Palliatiivne ravi on kasutusel, kui põhihaigust parandav ravi ei ole enam võimalik. Erinevalt terminaalravist, mis
sotsiaaltöötaja, kes leiab võimalusti terminaalselt haigete inimeste abistamiseks. Arvestades järjest paremaid kasvajate ravi võimalusi, võiks oletada, et haiged soovivad olla ravil haiglas kuni surmani. Siiski eelistab kirjanduse andmeil 50–75% inimestest veeta oma viimaseid elupäevi kodus. Surmade osakaal kodus varieerub aga nii aastate, riikide kui ka ühe riigi eri piirkondade vahel. (Suija, 2009, lk 683) Kokkuvõttes võib öelda, et vähihaigete kodune toetusravi ongi kodune palliatiivne ravi, mille põhieesmärgiks on aidata säilitada elu füüsilist, vaimset ja üldinimlikku kvaliteeti ka siis, kui raviga ei ole võimalik haiguse kulgu muuta ning järelejäänud elu pikkus on piiratud. Lisaks kaebuste ravile pakutakse toetust nii haigele kui ka perele. Oluline on seejuures meeskonnatöö, arutada ühiselt võimalusi, mida haigele ja perele pakkuda. Turvaline meeskond sisendab turvatunnet nii haigele kui ka perele. (Suija, 2009, lk 684)
Neid nimetatakse ka standardraviks või lääne meditsiiniks. Katsetamisjärgus ravimeetodid Katsetamisjärgus ravimeetodid on alles kliiniliste katsetuste staadiumis. Nende käigus aitavad vabatahtlikud arstidel välja selgitada, kas uus meetod toimib ning kas see on patsientidele ohutu. Alles peale seda, kui ravi tulemused kaaluvad üle raviga kaasnevad riskid, lubatakse see meetod tavakasutusse. Täiendavad teraapia vormid Neid kasutatakse koos tavaliste ravimeetoditega. Mõned toetusravi meetodid võivad aidata patsientidel kergendada vähi sümptomeid või ravi kõrvalmõjusid, samuti parandada patsiendi enesetunnet. Näidetena võib välja tuua meditatsiooni stressi leevendamiseks, piparmündi- või ingveriteed iivelduse raviks. Integreeritud teraapia Seda mõistet kasutatakse sageli tavaravi ja täiendavate teraapiate kombinatsiooni kirjeldamiseks. Alternatiivravi Alternatiivravi kasutatakse tavaravi asemel
ägedat faasi/ ägenemist · "Stabiilne" faas/krooniline faas: ägedad sümptomid võivad olla taandunud (kuid haigete toimetuleku aste on erinev). · Lisariskid kaasnevad tänu kõrgele suitsetamise ja kofeiini tarbimise prevalentsile ning kaasuvale alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamisele ning enda hooletusse jätmise tõttu. · Skisofreenia ravi põhirõhk on asetunud haiglavälise integratiivravi rakendamisele, mille hulka kuulub antipsühhootiline toetusravi, pere kaasamine raviprotsessi ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Ravi(võimalused) · Kahjuks skisofreenia all kannatajad alati ei tunnista endale, et nad on haiged ja keelduvad ravist, kuigi nad seda hädasti vajaksid.. · Antipsühhootilised ravimid normaliseerivad teatud ajurakkude vahelist suhtlemist ja aitavad sel viisil hallutsinatsioone ja luulumõtteid vähendada. · on praegu võimalik psühhootilisi sümptomeid tõhusalt
Ööpäevane hooldamine hoolekande asutuses Eakate abistamine kodus Abivahendite võimaldamine Lisaks on kohalikud omavalitsused loonud vanurite maju, kus siis eakad saavad tubades või korterites omaette elada ja kasutada vajalikke teenuseid Hooldusvormid Eesti Vabariigis pakutakse eakatele järgmisi hooldusteenuseid ja vorme. Tervishoiuteenuste seaduse järgi: Statsionaarset hooldusravi Koduõendus - hooldusteenust Vähihaige kodust toetusravi Geriaatrilist hindamist Sotsiaalhoolekande seaduse järgi: · Hooldamine hoolekandeasutuses - Üldhooldekodus (131- 2011 aasta seisuga) - Erihooldekodud - Pansionaadid · Päevakeskused · Omaste hooldus · Avahooldus- ja koduhooldus · Päevahoiuteenus Statsionaarne hooldusravi Seda teenust vajavad patsiendid, kes ei tule oma haigusseisundi tõttu iseseisvalt toime ning vajavad pidevat jälgimist haiglas. Statsionaarset hooldusravi
3.2.7. Lisauuringud 24 3.3. Prognoos 24 4. RAVIMOODUSED 26 4.1. Kirurgiline ravi 27 4.2. Kiiritusravi 30 4.3. Hormoonravi 31 4.4. Keemiaravi 33 4.5. Bioloogiline ravi 33 4.6. Toetusravi 34 KOKKUVÕTE 36 KASUTATUD KIRJANDUS 38 SUMMARY 41 2 SISSEJUHATUS Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja. Eestis registreeritakse igal aastal kokku umbes 600 uut rinnavähi juhtu. Neist ligi kolmandik on kaugelearenenud staadiumis
3. "Stabiilne" faas/krooniline faas: ägedad sümptomid võivad olla taandunud (kuid haigete toimetuleku aste on erinev). Lisariskid kaasnevad tänu kõrgele suitsetamise ja kofeiini tarbimise prevalentsile ning kaasuvale alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete tarvitamisele ning enda hooletusse jätmise tõttu. Skisofreenia ravi põhirõhk on asetunud haiglavälise integratiivravi rakendamisele, mille hulka kuulub antipsühhootiline toetusravi, pere kaasamine raviprotsessi ja psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. 3 Kes haigestub skisofreeniasse? Skisofreenia algab tavaliselt hilispuberteedis või 20-ndate aastate alguses ning on kahjuks tavaliselt eluaegne haigus. Seda haigust põevad kõikide rasside, kultuuride, sotsiaalsete klasside ja mõlema soo esindajad. Meestel algavad sümptomid tavaliselt varem kui naistel.
valgusega teraapiat, on kinnitanud valgusraviga tegelevad teadlased. Pilvisel hommikul tuleks veidi kauem jalutada (4). Valgusteraapiaks võib pidada ka puhkust päikeselisel maal, kuid selle mõju on väga lühiajaline. On küll tüüpiline, et eredas päikesevalguses muutub enesetunne kiiresti heaks, kuid lõunamaareisilt pimedasse talve tagasi jõudes ilmnevad depressioonisümptomid kiiresti. Valguse mõju püsimiseks võib kasutada valgusteraapialampi ja teha niiöelda toetusravi (4). 13 Talvel, võib lõunamaa reisi asemel valida näiteks suusapuhkuse mägedes. Seal on samuti tunda, et kui lumi maha tuleb, läheb valgemaks ja hingel hakkab kergem (4). Professor Selma Teesalu väidab, et ka küünlavalgus mõjub teraapiliselt, sest toimib nagu päikesevalgus (4). Ka need inimesed, kellel ei ole depressiooni diagnoositud, võivad katsetada, kas ja kuidas küünlavalgus mõjub
lagunemine, agressiivsus, emotsionaalne tasakaalutus, impulsiivsus, põhjendamatu ängistus, murelikkus, umbusklikkus, meeltesegadus, jälitusmõtted. Võõrutus - 1)psüühilised vaevused: depressioon, emotsionaalne labiilsus, uimasus, asteenia, unehäired 2)Kehalised vaevused: spasmid, krambid, treemor, valud, südamevaevused Võõrutusravi: Antidepressandid: SSTI, teised NB!suurenenud tolerantsus psühhofarmakonide suhtes Psühhosotsiaalne toetusravi HALLOTSINOGEENID mõju 5-15min 4-12(24)tundi Looduslikud: meskaliin , psilotsübiin Sünteetilised: LSD (lüsergiidhappe dietüülamiid) MDA(metüleendioksüamfetamiin) MDMA(metüleendioksümetüülamfetamiin) TMA(trimetoksüamfetamiin) PCP(fentsüklidiin) ketamiin Mõju *Tunnetuse muutumine aistingud intensiivistuvad, mina võib ''lahustuda'', täituda m ´kummaliste piltide või helidega, elamused võivad muutuda ängistavaks
Skisofreenia puhul on enesetapud ja enesetapukatsed murettekitavalt sagedased. Suitsiidi riski skisofreeniahaigetel suurendavad esmase haigestumise järgsed 6 aastat, noorem iga, kõrge IQ, haigusele eelnenud kõrged saavutused ja pürgimused, enda funktsioneerimise halvenemise mõistmine. Samuti suurendavad riske imperatiivse iseloomu ja sisuga kuulmishallutsinatsioonid, hiljutine haiglaravilt lahkumine ja mittekooperatiivsus toetusravi suhtes. Kroonilise psüühikahäire puhul esinevad suhteliselt sageli ka depressiivsed sümptomid. Neid tuleb eristada niisugustest antipsühhootilise ravi kõrvaltoimetest ning negatiivsetest sümptomitest nagu näiteks emotsionaalse väljenduslikkuse tuimenemine, spontaanse kõne vähenemine, motivatsiooni puudumine. Depressiivsed sümptomid võivad eelneda või kaasuda psühhootiliste sümptomitega, seda eriti haiguse varajases staadiumis. Depressioon võib
1. Ravitaktika valik oleneb sõltuvuse raskusastmest, võõrutussündroomi intensiivsusest, tarvitavast psühhoaktiivsest ainest, psüühilisest ja kehalisest seisundist ja muidugi isiku soovidest. 2. Raskematel haigusjuhtudel on sageli otstarbekas ravi esimene etapp läbi viia haiglatingimustes, et paremini jälgida haige seisundit ja vältida ravi enneaegset katkestamist. 3. Haiglaravile peaks järgnema ambulatoorne sõltuvuse eriravi ning hiljem retsidiive vältiv toetusravi. 4. Nõrgema toimega ainetest võõrustamise ravi võib kogu ulatuses toimuda ambulatoorselt. 5. Medikamentoosse ravi eesmärk on vähendada vaevusi ägeda võõrustussündroomi korral, korrigeerida psüühikahäired ja kehalisi komplikatsioone. Järelravis on medikamendid soovitatavad tungi vähendamiseks. 6. Kogu ravi käigus on eriline osa paranemismotivatsiooni tugevdamisel ja erinevate psühhoteraapiavõtete rakendamisel; arsti koostöö psühholoogi, psühhoterapeudi, meditsiiniõega.
Rotaviirus. 7-10 päeva vanused põrsad. Peesoole hattude hävimine, mille tulemusena sööda omastamine halveneb. Resistente paljude deso-ainete vastu, püsiv väliskeskkonnas, pidev haigestumise risk. Põrsastel alates 7.elupäevast suremus madal, juhul kui ei esine konkureerivat nakkust ega stressi. Põhjustab suuremaid probleeme nooremiste järglastel, kelle immuunsus on madal. Diagnoos: pH määramine roojast. Ravi: spetsiifiline puudub, toetusravi dektroos+elektrolüüt, pesa ala soojus 32 kraadi. Koktsidoos. 7-21p vanuste imikpõrsaste kõhulahtisusega kulgev haigus. Väljaheide on kollane pisut rasvase läikega. Verd ei esine. Haigestumus kõrge, suremus madal. Diagnoos: kliiniline pilt, anamnees. Ravi: hügieen, puhtus, soojus, niiskuse vältimine. Võõrutusjärgne diarröa. Võõrutusele järgselt 5 päeva vältel kudede veestumine, rooja konsistents
kolostraalantikehade taseme tõstmiseks. Rotaviirus. 7-10 päeva vanused põrsad. Peesoole hattude hävimine, mille tulemusena sööda omastamine halveneb. Resistente paljude deso-ainete vastu, püsiv väliskeskkonnas, pidev haigestumise risk. Põrsastel alates 7.elupäevast suremus madal, juhul kui ei esine konkureerivat nakkust ega stressi. Põhjustab suuremaid probleeme nooremiste järglastel, kelle immuunsus on madal. Diagnoos: pH määramine roojast. Ravi: spetsiifiline puudub, toetusravi dektroos+elektrolüüt, pesa ala soojus 32 kraadi. Koktsidoos. 7-21p vanuste imikpõrsaste kõhulahtisusega kulgev haigus. Väljaheide on kollane pisut rasvase läikega. Verd ei esine. Haigestumus kõrge, suremus madal. Diagnoos: kliiniline pilt, anamnees. Ravi: hügieen, puhtus, soojus, niiskuse vältimine. Võõrutusjärgne diarröa. Võõrutusele järgselt 5 päeva vältel kudede veestumine, rooja konsistents vesine ja värvus varieerub hallist kuni kollase ja heleroheliseni.
annaabi.ee 
