Sellel ajal tegeles haridusega kirik, eelkõige perekond. Heaoluriik Heaoluriik on lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandusreguleerivaid funktsioone. Majandusliku effektiivsuse kõrvale seatakse heaoluriigis alati sotsiaalne õiglus. Sotsiaalne õigus: vanaduspension (selle kindlustab riik), haigusrahad, töötu abiraha kindlustusväljamaksed. Lastetoetus, invaliitsuspension, toimetulekutoetus toetusrahad riigi eelarvest. Kokku on need kõik väljamaksed. Raviteenused, munitsipaal elamud, haridus teenused. Kõik kokku moodustavad sotsiaalse poole, mida riik on võtnud enda kanda heaoluriikides. Riik toetab neid valdkondi ja sellega on tagatud sotsiaalne õigus. Ühiskonna struktuur Ühiskond jaguneb erinevateks sfäärideks. Ühiskonnal on poliitiline-, majanduslik-, sotsiaalne sfäär. Võib veel jaotada - valitsemis sfäär, kodanikuühiskond, eraelusfäär. Kodanikuühiskond
kindlustunnet töötav inimene juhuks, kui ta peaks oma töö kaotama. Selle järgi Eestis on heaoluriik, aga samas ei nõustu ma sellega, et töötav inimene tegelikult saab omale nii vähe oma palgast kätte, sest töötaval inimesel on ka tavaliselt pere, keda üleval pidada. Nendel, kes omadega hästi hakkama ei saa, tavaliselt ei pea ka peret üleval hoidma. Eestis jagatakse abi neile, kes oma eludega ise toime ei tule, aga vahest toetusrahad ei jõua kõigi abivajajateni. Eestis pakutakse tasuta teenuseid vaid teatud piirides, põhiliselt lastele ja pensionäridele. Töötavad inimesed maksavad riigile erinevaid makse, millest makstakse raha neile, kes oma eludega ise toime ei tule. Minu arvates Eesti ei ole heaoluriik.
väikesed ja vanureid ei toetata. Oluline on perekond, usk ja traditsioonid. 3. Liberaalne heaolumudel- ,,Igaüks on oma õnne sepp"- tagab kõrge tööhõive. Madalad maksud. Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond. Eesti erakonnad pooldavad liberaalset heaolumudelit. 6. Heaoluriigi väljamaksed: 1. kindlustusväljamaksed. (vanaduspension, haigusrahad, töötuabirahad) 2. toetusrahad eelarvest. (lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid) Heaoluriigi teenused: 1.raviteenused 2.haridus 3.munitsipaalelamud. 7. Siirdeühiskond- Ühiskond, mis suundub totalitarismist demokraatiale. 8. I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid II maailm- Valitsmiskord totalitaarne, inimestel puuduvad põhilised kodanikuvabadused, kuid majandus ning teadus on kõrgel järjel
See on loomulik, igalt gümnaasiumilõpetajalt oodatakse edasi õppima minekut. Ka mina olen kindel, et soovin minna ülikooli ja omandada soovitud haridus. Oleneb muidugi erialast, kuid enamasti võtab õppimine väga kaua aega. Laste saamiseks tänapäeval paljudel inimestel enam aega ei jää. Tihti jäädakse ootama hetke, mil pere oleks rahaliselt kindlustaud. Paljudel ülikoolidel on mitmesugused tasuta õppimisvõimalused, stipendiumid ning toetusrahad, kuid lastetoetused ja palgad, et lastele vajalikku elukeskkonda luua, on jätkuvalt väga madalad. Viimasel ajal on olnud meedias väga palju juttu kooseluseadusest. Kuigi mind see väga ei puuduta, olen ma rahul, et see lõpuks vastu võeti ning ma ei saa aru miks selleks üldse Riigikogus mitut lugemist vaja oli. Ma ei mõista miks nii paljud inimesed selle vastu on. Minu arvates on see igaühe enda asi kellega ta koos on, südant ei saa ju sundida
Noorik oli oma jah-sõnaga viivitanud neli kuud, kaheldes, kas tema, lihtne neiu, sobib abikaasaks nii kuulsale teadlasele nagu Gauss. Pulmapidu toimus 1805.a. Järgmisel aastal sündis esimene laps, Joseph. Järgnevad poliitilised sündmused määrasid gaussi ja tema perekonna saatuse. 1806 hukkus gaussi metsseen hertsog ferdinand ühes lahingus Napoleoni vägedega. Nüüd mil tema soosija oli manalasse varisenud, langesid ära ka toetusrahad ja Gaussile pakkunud õppejõu kohta. Nüüd, 1807.a arvati ta siin astronoomiaprofessori ja tähetrni direktori kohale. Gaussi ema oli aus kohusetruu naine, kindla iseloomuga, tark ja alati rõõmsameelne. Poeg oli tema uhkuseks sünnist alates. Kui väike „imelaps “, kelle fenomenaalne areng äratas kõigis imestust, hiljem lootused täitis ja isegi veel ületas neid .Dorothe oli veendunud et ta poeg saab kuulsaks, kuigi näis vahete vahel kahtlevat oma unistuste täitumises
aastatest Saksamaal, XX sajandi esimesel kümnendil Põhja-Euroopas, USAs 1930.aastatel (F.D.Roosevelt´i "uus kurss"), 1950-1970 heaoluriigi kuldaeg, 1980.aastate majanduslanguse järel rõhk heaoluühiskonnal: valitsus vaid üks sotsiaalagentidest (kärbiti heaolukulutusi), kohustused tuleb ära jagada tööandjate, riigi, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. Riigi väljamaksed: 1. Kindlustusväljamaksed vanaduspensionid, haigusrahad, töötu abirahad. 2. Toetusrahad eelarvest lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid. Teenused: 1. Raviteenused 2. Munitsipaalelamud 3. Haridus 4.tund DEMOKRAATIA LEVIK JA SIIRDEÜHISKONNA PROBLEEMID Poliitilise arengu tendentse: "külma sõja" ajal jagati maailm kolmeks: kapitalistlikud lääneriigid, sotsialistlikud riigid ja NSVL, arengumaad (Aasia, Aafrika ja Lõuna- Ameerika). F.Fukuyama sõnul levib esindusdemokraatia ja kapitalism kõikjale, lõpetades
Eristatakse kolme tüüpi riiklikku sotsiaalpoliitikat: 1. Konservatiivne - palgad suhteliselt suured, maksud ja toetused väikesed. Palgapoliitika soodustab meeste töölkäimist. Naine sageli kodune. Riik toetab perekonda. Perekond kannab hoolt nõrgemate liikmete eest. (Saksamaa) 2. Liberaalne - tugevam jääb ellu. Inimene ise vastutab oma heaolu ja õnne eest, riigi toetus on minimaalne. Maksud ja toetused väikesed. (Eesti) 3. Sotsiaal - demokraatlik - maksud suhteliselt suured, toetusrahad samuti. Riik vastutab inimese heaolu eest. Sageli on otstrabekam elada toetusrahast kui tööl käia. (Rootsi) Marginaliseerumine - inimese- ja ühiskonnavaheliste suhete nõrgestamine. Marginaliseerumisprotsess saab kõige sagedamini alguse kas materiaalsest kaotusest või isiklikust traagilisest elusündmusest. Inimene loobub võitemast oma koha pärast ühiskonnas, tema grupikuuluvus säilib, kuid side ühiskonnaga on kadunud (nt ,,geoloogid"/prükkarid)
kasutamine kohaliku küttena ülimalt keskkonna- ja loodussäästlik. Teine, aga mitte vähem oluline maavara põlevkivi, mille kütteomadused jäävad küll alla näiteks naftale ja kivisöele, on eestlaste poolt kasutuses olnud juba sadu aastaid. Kahe tegutseva kaevanduse aktiivsest varust jätkub elektrijaamade praeguse tarbimismahu korral umbes 2025. Aastani. Mis edasi, see oleneb sellest, kuhu Eesti riik oma toetusrahad suunab . Ühest küljest võiks Eesti hakata välja töötama säästlikumat tehnoloogiat: hakata kütteks kasutama mitte põlevkivi ennast, vaid sellest eralduvat gaasi, mida toodeti ka juba 1930ndatel. Eesti rohelised pakuvad välja, et Eestis toodetav põlevkivigaas võiks olla nii-öelda varu- ja tasakaaluvariandiks tuuleenergiale. (Petrone, 2007) 5 Müüt või tegelikkus? Kujutlege, et kõik mida te teate keskkonnast, on vale
Kõlblik kuni – pärast seda kuupäeva ei tohi enam müüa. Tarbijahinnaindeks näitab elukallidust. RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID Rahvusvahelised institutsioonid, mille liige Eesti on: ÜRO – julgeolek, kaasarääkimine maailmas toimuvates protsessides, inimõigused jne. NATO – julgeoleku tagamine jne Euroopa Liit – majanduse ja kaubanduse alane koostöö ja abi, tööjõu vaba liikumine, viisavabadus, EL toetusrahad, õppimisvõimaluste avardumine jne. Euroopa Nõukogu – Inimõiguste kaitse jm Euroopa Liidus on järgnevad asutused: Euroopa Ülemnõukogu (tähtsaim, seal on riikide peaministrid või presidendid) = nagu meie president Euroopa Parlament annavad välja seadusi= seadusandlik võim (nagu meie Riigikogu) Ministrite Nõukogu Euroopa Komisjon täidesaatev võim, teeb eelarve eelnõu jne = nagu meie valitsus Euroopa Kohus = kohtuvõim = nagu meie Riigikohus
Kõlblik kuni pärast seda kuupäeva ei tohi enam müüa. Tarbijahinnaindeks näitab elukallidust. RAHVUSVAHELISED INSTITUTSIOONID Rahvusvahelised institutsioonid, mille liige Eesti on: ÜRO julgeolek, kaasarääkimine maailmas toimuvates protsessides, inimõigused jne. NATO julgeoleku tagamine jne Euroopa Liit majanduse ja kaubanduse alane koostöö ja abi, tööjõu vaba liikumine, viisavabadus, EL toetusrahad, õppimisvõimaluste avardumine jne. Euroopa Nõukogu Inimõiguste kaitse jm Euroopa Liidus on järgnevad asutused: Euroopa Ülemnõukogu (tähtsaim, seal on riikide peaministrid või presidendid) = nagu meie president Euroopa Parlament annavad välja seadusi= seadusandlik võim (nagu meie Riigikogu) Ministrite Nõukogu Euroopa Komisjon täidesaatev võim, teeb eelarve eelnõu jne = nagu meie valitsus Euroopa Kohus = kohtuvõim = nagu meie Riigikohus
aru anda. Lõpuks leiti, et rahvakoosoleku poolt riigiametnike valimine on ebademokraatlik, mistõttu hakati igal aastal ametnikke valima loosi teel. See tõmbas ametnike taseme väga alla. Ateena riigi kulu- ja tuluallikad Periklese ajal. Tulu. Viinamarjaveini ja oliivõli kaubandus; Pireuse sadam ja orjaturg; hõbedakaevandused; riigimaksud; sõjad orjad, sõjasaak; riiklikud lõivud ja trahvid. Kulu. Riigiametnike palgad ja toetusrahad; sõdade ajal tagajärgede likvideerimine ja laevade jm parandamine; hoonete ehitamine, tänavate korrashoid; sotsiaalmaksud. Ateena esimene mereliit (5. saj eKr). Kõik saared ja rannikulinnad. Tekkis Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning eksisteeris kuni Peloponnesose sõja lõpuni. Tekkis algselt kui sõjaline liit pärslaste vastu. Vastu võeti kõik linnriigid, kellel oli laevastik. Lõpuks kuulus sinna üle 200 linnriigi, enamus olid saared (Egeuse meres). Mereliidu kõrgeim
saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi. Praktikas eristatakse veel kolmandat liiki meetmeid - veenmine ja/või surve avaldamine. See ei ole majandusabinõu, kuigi saastajat saab ähvardada majandussanktsioonidega. Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) subsideerimine (toetusrahad) sisse- ja tagasimaksed turu loomine, müüdavad saasteload keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid Maksustamine; Subsideerimine; Sisse- ja tagasimaksed; Turu loomine, müüdavad saasteload; Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid. Maksustamine: a. Emissioonimaks (saastetasu) b. Teenusemaks c. Kaudsed maksud d. Administratiivmaksud e
Kontinentaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia ja Luksemburg) reguleeritud tööturg ja kõrged kulutused heaoluriigi tagamiseks. Vahemere (Itaalia, Kreeka) reguleeritud turg, vähesed kulutused heaolule Vaatamata nende mudelite olemasolule saab tegelikult ELi riike pidada ikkagi sarnasteks, kuna jagatakse ühiseid majanduslikke ja sotsiaalseid väärtusi (ühine arusaam töötundide arvus, emadus ja isadus toetusrahad, võrdne kohtlemine osalise ja täistöö ajaga inimestele). EL võiks olla veelgi edukam kui suurendaks kiiresti arenevate majandusharude võimalusi, toetaks 38 energia turgu, tõhusamalt võitleks kliima muutustega, aitaks enam vähemusrahvustel integreeruda. 32. Poliitilise ja õigusliku integratsiooni dünaamika EÜ-s/EL-is läbi Hirschman'i
Kontinentaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia ja Luksemburg) – reguleeritud tööturg ja kõrged kulutused heaoluriigi tagamiseks. Vahemere (Itaalia, Kreeka) – reguleeritud turg, vähesed kulutused heaolule Vaatamata nende mudelite olemasolule saab tegelikult ELi riike pidada ikkagi sarnasteks, kuna jagatakse ühiseid majanduslikke ja sotsiaalseid väärtusi (ühine arusaam töötundide arvus, emadus ja isadus toetusrahad, võrdne kohtlemine osalise ja täistöö ajaga inimestele). EL võiks olla veelgi edukam kui suurendaks kiiresti arenevate majandusharude võimalusi, toetaks energia turgu, tõhusamalt võitleks kliima muutustega, aitaks enam vähemusrahvustel integreeruda. Nugent, Neill. 2006. The Government and Politics of the European Union. PART I Chapter 2 'The Creation of the European Community', pp. 36-47. The creation of the European Community
annaabi.ee 
