Hoone katuslagi Katuslage kannavad sarikad ristlõikega 200 x 50 . Nendele toetub roovitis 50*50 mm. Sarikate ja roovitise vahele tuleb 250 mm soojustust. Soojustuse peale pannakse tuuletõke, seejärel distantsliist, aluskate, distantsliist ning pleki alune roovitis ja plekk. Sillused Teljel A asuva suure ava sildamisel tuleb kasutada pikka raudbetoonist või metallist sillust. Väiksemaid avasid võib sillata Fibo sillustega. Raudbetoonist silluste minimaalne toetuspikkus on 300 mm. Fibo silluste minimaalne toetuspikkus on 190 mm. KÜTE JA VENTILATSIOON 7 Üldosa Hoone küte ja ventilatsioon projekteerida vastavalt Eesti projekteerimisnormidele EPN 18.3.1, 18.3.2. Arvutuslik välistemperatuur on -22°C Ruumide sisemine temperatuur on +22°C Pesemisruumi temperatuur on +25°C
Lõike m juures võtame arvesse ka nõtketegurit. Talade toetumine vahetult müürile. Millest sõltub pingeepüüri kuju (kaks põhilist faktorit)? Kontrollikriteerium. Pingeepüüri kuju sõltub: Variant 1. kolmnurkne pingeepüür, kui a 0(arvutuslik kontaktpinna pikkus. kaugus tala toetuse alguspunktist punktini, kus kolmnurkse epüürina arvutatud kontaktpinge muutub nulliks) a1(tala toetuspikkus) Kontaktpinge on maksimaalne tala toetuse alguspunktis ja lineaarselt vähenedes muutub nulliks toetuspikkuse a1 piires, s.t. kolmnurkne pingeepüür ei ületa tala toetuspikkust. Tegelik pingeepüüri laius on b ja pikkus on a0. Variant 2. trapetsikujuline pingeepüür, kui a0 > a1 Kontaktpinge on maksimaalne tala toetuse alguspunktis ja lineaarselt vähenedes ei muutu nulliks toetuspikkuse a1 piires, s.t. kolmnurkne pingeepüür ületaks tala
Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust: 9 PB 25-3 : silluse kandevõime 350 kg/m, silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 : silluse kandevõime 3800 kg/m, silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290…2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluste nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalistel 120 mm Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a) ennastkandev sein; b) osaliselt koormatud sein; c) täielikult koormatud sein Avad seintes, mille paksused on 250, 380, 510 mm, kaetakse mitme sillustalaga, mis pannakse seinale kõrvuti. Nende vahele jäävad 10 mm õhuvahed, mis on soojapidavuse huvides soodne. Kui sein on näiteks aga 300 mm, jääb silluste vahele 6 cm vahe.
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 1. Lähteandmed Seinad silikaadkividest, fb=25,0 Mpa (müürikivi normaliseeritud survetugevus) Mört M5-M10 (valin M5) Hoone on 11-kokkuseline. Seinade paksus muutub 6-ndal korrusel. Korruse kõrgus 2,8m Kasuskoormus 2,0 kN/m2 Hoone asub Narvas Aknade mõõdud 2,0x2,0 Tala T1 pikkus L=8,0m. Tala otsa laius 30cm. Tala otsa toetuspikkus lihttoetusel 25cm. Tala kõrguseks võtame h=480 mm Vahelae- ja katusepaneeliks valime HCE220, mille omakaal 340 kg/m2 => pk=3,4 kN/m2 Mõned andmed kivide kohta ressursist: http://www.silikaat.ee/ Tihedus 1850...1950 kg/m³ Veeimavus 10...15% Veeimavuse kiirus 0,6 ...1kg/m²min Niiskuskahanemine = 0,2....0,4mm/m Soojusjuhtivus kuiv kivi =0,7....0,8 W/mK niiske kivi (W=5% =1,0 W/mK Paindetugevus 4...5N/mm² Külmakindlus
Juhtumi (c) korral leitakse koormuse efektiivpikkus ly valemiga, mis annab väikseima tulemuse : 2 m1 l e ly = le + t f + + m2 2 tf l y = l e t f m1 + m 2 k F E t 2w le = ss + c 2 f yw h w Jäiga toetuspinna ss leidmine: Kui koormus antakse üle valtsprofiililt leitakse toetuspikkus ss valemiga: ( ) s s = t w 1 + 2t f 1 + 2 2 - 2 r1 , kus indeks ,,1" viitab koormavale talale Kui koormus antakse üle keevisprofiililt, leitakse toetuspikkus ss valemiga: s s = t w 1 + 2t f 1 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 27/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 5
ENV 13670-1:2003 klass 1 nõuetele, kui joonistel pole nõutud teisiti. Toodete paigaldamisel tuleb arvestada, et ei tekiks elementide ja paigaldamise hälvete kuhjumist (summeerumist). Enne paigaldustööde algust tuleb kontrollida kohapeal valatud konstruktsiooniosade mõõtmeid ja kõrgusmärke. Elementide paigaldusmeetod peab olema valitud selliselt, et see ei halvendaks toodete ja materjalide kvaliteeti ja väljanägemist. Elementide minimaalselt vajalik toetuspikkus peab olema tagatud tingimusteta. Tooted tuleb kinnitada ja toestada selliselt, et nihkejõudude või tuule mõjul ei kukuks nad ümber ega alla. Seinaelementide rihtimis- ja toetusvardad tuleb paigaldada ainult ühelt poolt. Nende kinnitused peavad vastu võtma kõik surve- ja nihkejõud ilma toote stabiilsusele ohtu tekitamata. Vuugid ja muud ühendused välispindadel tuleb teha keskkonnatingimustele vastava betooniga. Tingituna toodete,
omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust, kus viimane number näitab silluse kandevõimet: näiteks markeering 9 PB 25-3 silluse kandevõime 350 kg/m silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 silluse kandevõime 3800 kg/m silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290...2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluse nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalisel sillusel 120 mm. 27 Joonis 3.6. Sillusetüübi valik sõltuvalt seina koormusskeemist: a ennastkandev sein, b osaliselt koormatud sein, c täielikult koormatud sein Avad seintes, mille paksused on 250, 380, 510 mm, kaetakse mitme sillustalaga, mis pannakse seinale kõrvuti. Nende vahele jäävad 10 mm õhuvahed, mis on soojapidavuse huvides soodne
c -- pinnase tihedus (mahumass), c -- lõplik roomedeformatsioon, d -- arvutuslik vertikaalne survepinge, el -- elastne suhteline deformatsioon, i -- nõtketegur seina ülaservas või jalal, m -- nõtketegur seina keskmisel kõrgusel, M -- materjali omaduse osavarutegur, n -- jäigastatud seina vähendustegur (n= 2, 3 või 4), A -- seina ristlõikepindala, Ab -- toetuspindala, Aef -- seina ristlõike efektiivpindala, al -- toetuspikkus, E -- elastsusmoodul, e -- ekstsentrilisus, ea -- juhuslik ekstsentrilisus, ehi -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina alumisel või ülemisel serval, ehm -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina keskmisel kõrgusel, Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 8 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ ei -- resultandi ekstsentrilisus seina jalal või ülemisel serval,
jõu(koormuse) suurem tema müüritise kui materjali rakenduspunkti kaugus arvutustugevusest. Kohaliku tugevdamist. Müüritise keskteljest.Tsentrilisus,kui koormuse all mõistetakse kaudne tugevdamine seisneb jõud on rakendatud teljele.ap konstruktsiooni koormamist temas ruumilise =1/3a, kus a on toetuspikkus. tema suhteliselt väiksel pingeolukorra tekitamises, E=t/2- ap jõu eksentrilisus pinnal Ab.Tugevnemine tekib millega hapra materjali seina telje suhtes. seoses ruumilise purunemine tõkestatakse või M=e*N(moment).Posti või pingeolukorra tekkimisega seda takistatakse oluliselt. seinariba tugevust tuleb müüritises koormuse all. Kui Põhiliseks võtteks on
Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m, armatuurvardad Ø 4 mm 2tk (bi armatuur) pannakse iga neljandasse horisontaalvuuki. Ukse ja aknaavasid kaetakse keramsiitbetoonist sillustega, silluste toetuspikkus müürile 25 cm. Sillus paigaldatakse tahuga UP ülesse poole. Vaheseinad krohvitakse või kaetakse kipsplaadiga. Puitsõrestikhoonetes kasutatakse kuivade ruumide korterisisesteks vaheseinteks kipsplaadiga vooderdatud ja mineraalvillaga täidetud puitsõrestikke, milles puitpostide ristlõikeks on 5×7 cm, sammuks 60 cm, või seinu, kus puitsõrestik on asendatud metallkarkassiga. Ümber vaheseinte perimeetri tuleb paigutada heliisolatsiooni riba. Pesemisruumi eraldavad seinad on soovitav
kus Leff = F l y - koormuse mõjuala arvutuslik efektiivpikkus; (5.10) ly - koormuse mõjuala efektiivpikkus; F - kohalikku mõlkumist arvestav vähendustegur. Koormuse mõjuala efektiivpikkus ly koosneb jäiga toetuspinna pikkusest tala vöö ülapinnal ss (vt joon. 5.5) ja sellele lisanduvast pikkusest jõu kandumisel vöö pinnalt seinale. Kui koormus antakse üle valtsprofiililt [vt joon. 5.6(a)] leitakse toetuspikkus ss valemiga ( ) s s = t w1 + 2t f 1 + 2 2 - 2 r1 , (5.11) kus indeks ,,1" viitab koormavale (s.o antud juhul ülemisele) talale. Teras 1 44 Kui koormus antakse üle keevisprofiililt, [vt joon. 5.6(b)] leitakse toetuspikkus ss valemiga s s = t w1 + 2t f 1
a) 33 b) c) 34 Vahelagede temperatuuri- ja kahanemisliikumised ning plastsed deformatsioonid võivad põhjustada horisontaalsete pragude tekkimist väike-plokkmüüritises, eriti nurkades. Pragude vältimiseks tuleb vahelagi seinast vabastada nii palju kui võimalik. Kuni 6meetrised õõnespaneelid toetatakse otse müüritise tsentrisse laotatud segukihile. Minimaalne toetuspikkus peab olema 120 mm. Suurte avade (üle 6 meetriste) ja pikemate paneelide korral tuleb müüritisele valada raud- betoonvöö. Üle 6meetriste paneelide monoliitimine ja ankurdamine kergplokkidest seina: Paneelide nõuetekohaseks toetamiseks ja monolitiseerimiseks peab müüritise paksus olema vähemalt 200 mm, sisemiste kandeseinte puhul 300 mm. 35 4
annaabi.ee 
