väidetavalt korrumpeerunud sotsialistide vastu. Valitsusele esitati isegi eelnõu sotsialistlikku ühiskonnakorda propageerivate organisatsioonide keelustamiseks, kuid vapside populaarsusele ei tulnud see aktsioon kasuks. 1934. a aprillikuus toimunud Riigivanema valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral Johann Laidoneri, eriti tema majandustegevuse kriitika. Toetusallkirjade kogumise kampaania käigus sai Larka 51%, Laidoner 30% ja Päts 15% antud allkirjadest. Kõlasid kuuldused, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega. Vastuseks ähvardustele Laidoner ja Päts keelustasid Vabadussõjalaste Liidu tegevuse 12. märtsil 1934, kehtestades eriolukorra ja pannes alguse nn vaikivale ajastule. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Väidetavalt plaanisid nad siiski jätkuvalt
(8) 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval tähistame ametliku riigipühana 1999. aastast emakeelepäeva. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene Eesti kirjanik ning esimene inimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. (9) Et üle-riigilist emakeelepäeva tähistama hakati, tuleb tänada Sonda kooli endist õpetajat Meinhard Laksi, kes 1995. aastal alustas emakeele kaitseks toetusallkirjade kogumist. Just tema esitas Riigikogule ettepaneku hakata riigipühana emakeelepäeva tähistama. Eesti keel on eestlastele suure tähendusega, nagu igale rahvale oma emakeel. Hirm keele kadumise pärast on rahvast erinevatel aegadel liitnud ning ühtekuuluvustunnet sisendanud. Kuna meie koolid on multikultuursed ning nendes ei õpi ainult eestlased, nimetati ka koolides aine ''emakeel'' ümber ''eesti keeleks'', sest kõigi õpilaste jaoks ei ole eesti keele õppimine kui emakeele õppimine.
selle ülemkoja valimisel). Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. On vaid üks erand otsese valimise põhimõttest - asendusliikme asumine riigikogusse. Salajasus Keegi ei tohi teada saada, kelle (või mille) poolt valija hääletas. Veel kasutatakse valimistel eeltingimustena kautsjoni või teatud hulga toetusallkirjade kogumist. Kui valimised on möödas, lepivad kaotajad valijate otsusega. Kui võimulolnud partei kaotab, annab ta võimu rahulikult üle. Ükskõik, kes ka ei võidaks, lepitakse poolte vahel kokku teha 12 ühiskonna üldprobleemide lahendamisel koostööd. Poliitikas ei tarvitse konkurendid üksteisele meeldida, kuid nad peavad üksteist taluma ja endale teadvustama, et neil kõigil on täita vajalik ja tähtis osa. 3
Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. On vaid üks erand otsese valimise põhimõttest asendusliikme asumine Riigikogusse. 7. VALIMISED ON SALAJASED Keegi ei tohi teada saada, kelle (või mille) poolt valija hääletas. Paljudes riikides kasutatakse valimistel eeltingimustena kautsjoni või teatud hulga toetusallkirjade kogumist. Kui valimised on möödas, lepivad kaotajad valijate otsusega. Kui võimul olnud partei kaotab, annab ta võimu rahulikult üle. Ükskõik, kes ka ei võidaks, lepitakse poolte vahel kokku, et ühiskonna üldprobleemide lahendamisel tehakse koostööd. Poliitikas ei tarvitse konkurendid üksteisele meeldida, kuid nad peavad üksteist taluma ja endale teadvustama, et neil kõigil on täita riigis vajalik ja tähtis osa. PARLAMENDI VALIMINE
esimees; - oli 1930-1932 Eesti Spordi Keskliidu esimees; - oli alates 1932. aastast Noorte Kotkaste peavanem; - oli alates 1934. aastast eesti Olümpiakomitee esimee Viis aastat varem, juunis 1929, oli ta loobuund tegevusest Riigikogus ning lahkunud ka Põllumeeste Kogu erakonnast. 1934. aasta valimiste eel esitati laidoner Vabadusristi kavaleride eestvõttel riigivanema kandidaadiks; teda toetasid Rahvuslik Keskerakond ja asunikud. Kuid valimiseelne toetusallkirjade kogumine näitas, et riigivanemaks saab töenäoliselt vabadussõjaliste kandidaat kindralmajor Andres Larka ja kokkuleppel K. Pätsiga loovutas Laidoner riigivanema ( ja hilisema riigihoidja ning presidendi ) au tollele, leppides ise ilmselt talle lubatud eluaegse ülemjuhataja ametikohaga. 12. märtsil 1934 kutsus K. Päts Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ning koos pandi toime vabadussõjaliste vastane ( aga nagu peagi selgus, ka demokraatiavastane ) riigipööre
Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati Täidesaatev kuulus valitsusele eesotsas peaministriga 1933 oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadusõjalaste põhiseaduse eelnõu Jaan Tõnissoni valitsus astus tagasi, riigivanemaks sai Konstantin Päts Põhiseadus hakkas kehtima 1934 aasta jaanuaris Riigivanema ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934 aprillis Riigivanema kandidaadid Larka ja Sirk, Päts ja August Rei Toetus kandidaatidele toetusallkirjade järgi A.Larka 51% J.Laidoner 30% K.Päts 15% A.Rei 4% 12.märt 1934 Kehtestati kaitseseisukord Vabadussõjalaste Liit suleti. Juhtivad vabadussõjalased vangistati Valimised lükati edasi Vaikiv ajastu Riigikogu kokku ei kutsutud Võim koondus kolme isiku kätte: Konstantin Päts Johan Laidoner Kaarel Eenpalu 8.dets 1935? Väidetav vabadussõjalaste riigipöördekatse Isamaliit 1935 erakondade tegevus peatati Nende asemele loodi riiklik ainupartei Riikliku propaganda talitus
● Riigikogu võimupiire ja liikmeskonda vähendati. ● Täidesaatev võim kuulus valitsusele eesotsas peaministriga . 1933.a. oktoobris saavutas rahvahääletusel võidu vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. Jaan Tõnissoni valitsus astus tagasi, riigivanemaks sai Konstantin Päts. Põhiseadus hakkas kehtima 1934. aasta jaanuaris. Riigivanema ja Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Riigivanema kandidaadid: 1. Andres Larka 2. Laidonen Toetus kandidaatidele toetusallkirjade järgi: ● A. Larka 51% ● J. Laidoner 30% ● K Päts 15% ● A. Rei 4% 12.märts 1934 ● Kehtestati kaitseseisukord. ● Vabadussõjalaste Liit suleti. Juhtivad vabadussõjalased vangistati. ● Valimised lükati edasi. Vaikiv ajastu Riigikogu kokku ei kutsutud. Võim koondus kolme isiku kätte: Päts, Laidoner, Eenpalu 8.dets. 1935 Vabadussõjalaste riigipöördekatse. A.Sirk maetud Helsingisse Isamaaliit 1935 erakondade tegevus peatati
alguses teinud panuse vapsidele, kes aga keeldusid. Seejärel üritas kokku saada uuesti rohe-punast koalitsiooni. Sotsialistid aga keeldusid, kuna viimasel hetkel otsustasid nad valimistele minna omakanddidaadiga (August Rei). Lõpuks tuli Pätsil rahulduda ainult Põllumeestekogude toetusega. Peamine valimisvõitlus toimus Larka-Laidoneri- Pätsi vahel. 1934 sai Laidoner 50. 23.02 tähistas oma 60. juubelit Päts. 05.03 tähistas juubelit ka Larka 55. 05.03 pidi algama toetusallkirjade kogumine. Vabadussõjalased eistasid üleskutse teeme kingituse Larkale ja kogume vajalikud 10000 häält ühe päevaga. Samaaegselt tehti vastaskandidaate kõvasti maha:toodi välja kõik vanad luukered, Lrakat süüdistati, et oli Vene ajal olnud venemeelne, et on oma kindrali auastme ebaõiglaselt saanud jne. Vapsid süüdistasid Laidoneri, et ta ei tea midagi majandusasjadest, kaevasid välja kõik vanad ebaõnnestumised (Harju pank nt)
Valimiseelsed kampaaniad omandasid üsna räpase iseloomu, vastaskandidaate laimati ja mustati. Eriti edukad olid vabadussõjalased linnades. Linnades tervikuna said ca 60% häältest. 1934. a aprillikuuks määratud Riigivanema valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral Johan Laidoneri, eriti tema majandustegevuse kriitika. Samal ajal levisid kuuldused, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega. Riigivanemat süüdistati avalikult, et ta ei ole võimeline looma riigis kodurahu ja pidurdama sisemiste vastuolude kiiret kasvamist. Samal ajal tegid vabadussõjalased avalikult ettevalmistusi riigivõimu ülevõtmiseks vajaduse korral jõuga. Pinevas sisepoliitilises olukorras suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit 12. märtsil 1934 ja arreteeriti selle aktiviste. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Autoritaarne Eesti. 12
kapitulatsiooniaktile - baltisakslased on andnud siinsed alad vabatahtlikult keisrile, nüüd aga on keiser kukutatud. Rüütelkonnal ajalooline kohustus võtta nende alade juhtimine taas üle. Dets jooksul anti need otsused edasi Berliini, aga emamaa sakslased olid muutunud ettevaatlikuks - leidsid, et rüütelkonnad on siiski ajast ja arust institutsioonid, mis ei saa kõneleda kogu kohaliku rahva nimel. Dets lõpus hakkasid baltisakslased koguma toetusallkirju eestlastelt ja lätlastelt. Toetusallkirjade kogumine oli omaette keeruline ettevõtmine. Eestil on 2 võimalust: kas jääda Venemaa koosseisu või ühineda koos baltisakslastega Saksa riigi külge. Omalt poolt oli Dellinghausen eestlastele ka midagi pakkuda - võivad loota kultuurautonoomiale, emakeelsele kooliharidusele, tagatakse eraomanduse puutumatus, lisaks sellele väitis, et tulevane kolonisatsioon saab olema mitte-vägivaldne - kolonistid saavad ainult need maad, mis on juba vabad. 24
KOV esinduskogu eksisteerib ja tal on aktiivne roll, kuid KOV üksuse elanike tahe võib väljenduda sellest väljaspool ja olla isegi suunatud selle vastu. vaata: KOKS § 32 õigusaktide algatamise õigus; vaata: PS § 156 kommentaar KOV 5.2. Vahetu demokraatia Vahetu demokraatia määratlemine: sellised hääleõiguslike elanike otsese osalemise vormid, mida realiseerides on tahte väljaselgitamise kindlaksmääratud meetodit (hääletamine, millele võib eelneda toetusallkirjade andmine) kasutades võimalik jõuda (kohaliku elu) küsimuses teatud tuvastatava otsustuseni, mille järgimine on KOV organitele õiguslikult kohustuslik e. obligatoorne. Laiemas mõttes hõlmab ka osalusdemokraatiat, kitsamas mõttes on iseloomustatav rahvaalgatuse ja rahvahääletuse kaudu. Vastavalt saavutatavale intensiivsusele võib vahetu demokraatia õiguslikult kindlaksmääratud vorme KOV teostamisel liigitada:
annaabi.ee 
