opositsioonid: valdav vaatepunkt – vaatepunktide paljusus püsiv – muutuv Lugeja teadlik eksitamine pidevalt muutuva vaatepunktiga. [Todorov viitab ka B.Uspenski “Kompositsiooni poeetikale”. Töö pühendet vaatepunkti probleemile – vaatepunkt ideoloogiline, lingvistiliste vaatepunktide kombineerimine tekstis, vaatepunktid erinevatel tekstitasanditel. Uspenskit on kritiseeritud, kuna ta piirdub kompositsioonist kõneldes vaatepunkti problemaatikaga. Todorovi töödes kerkivad esile teemad, mis saavad keskseks uues uurimissuunas – narratoloogias.] 2. Barthes "Sissejuhatus jutustavate tekstide struktuursesse analüüsi" Nimetatud teos ilmus 1966 a. Barthes üldistab varasemaid süsteeme. B. alustab sellest, et jutustuse kirjeldusel tuleb kasutada strukturaallingvistika kogemusi (aga lingvistika ei tegele lausest suuremate objektidega, lingvistika jaoks on väljaspool lauset teised laused)
utoopilistest püüdlustest. Enam pole kahe diktatuuri määratlemisel vaja tugineda rangelt politoloogilisele ,,totalitarismi" mudelile. Viimase tosina aasta jooksul on ajaloolised teadmised nii Saksa kui ka Nõukogude reziimi kohta tunduvalt teisenenud ühelt poolt tänu avalikustamisele Nõukogude Liidus ja selle järglasriikides, teiselt poolt tänu kriitiliste uurimuste lainele Saksamaal, mis on toonud avalikkuse ette paljud Hitleri reziimi tahud. See uurimustöö lubab meil Todorovi järgides väita, et mõlemale süsteemile oli küll omane totalitarim, aga nad olid ka ,,teineteisest märgatavalt erinevad". Süvenenud on arusaam, et Stalin polnud sugugi Hitlerist parem. Mõne arvamuse kohaselt on olemas isegi teatud kurjuse matemaatika, mis lubab peaaegu teadusliku täpsusega kindlaks määrata, kumb mees oli hullem. Endiseid marksiste ning Nõukogude kommunismi kaasjooksikuid tabas sokk, kui said teada, et Stalini reziim toetus tegelikult jõhkra
erinevad ,,minad". Suhted rääkija kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. Reaktsioon kujutisele sõltub meie eelnevast kogemusest, habitusest jmt. 7. IKOONILISED MÄRGID - On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt. Ikoon baseerub sarnasusel. Kui esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh. Probleemid: sümmeetria küsimus ja regressiooni küsimus. Mittesümmeetriline representatsiooniline seos: "ikooniline märk kujutab oma objekti, mitte vastupidi." (Wallis). Mitte tingimata. Mona Lisa, tema portree, reproduktsioon, foto -- ajaline, diakrooniline järgnevus. Kuid Peirce´i definitsioon ei nõua mingisuguse kronoloogilise prioriteedi kohustust vaid kõneleb vaid "ühtsusest mõnes omaduses". Paavsti foto enne, siis päris paavst
Iga kultuur käib läbi vanuseastmed. 11. Esitage strukturalismi põhiväited ja levinuimad kriitilised argumendid nende vastu; võtke nende suhtes seisukoht. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Kui rääkida millestki piisavalt abstraktsel tasandil, siis ei saa eristada individuaalseid tekste, tundub, et need on ühe suurema teksti variatsioonid. Levi- Straussi ja Todorovi teooriaid ühendas sama skeemiteooria et erinevad tekstid on konstrueeritud sama skeemi järgi. J.Lotmani teene strukturalismis on teksti tasandite määratlemine, mille struktuur ei sobi teistega. Tema arvates tekstidel sisemine ambivalentsus, mis muudab lugeja tõlgenduse oluliseks. Poststrukturalism kätkeb endas erinevaid strukturalismile vastanduvaid filosoofilisi ja kirjanduslikke lähenemisi. Poststrukturalismi põhiobjektiks on mittestruktuur ja nn struktuuri pahupool
Sündroom on reeglile alluv stabiilse märgitsetuga (denotatum) sümptomite konfiguratsioon. Sümptomite eripära, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi (s.o patsiendi -- ,,subjektiivsed sümptomid") ja adressaadi (s.o arsti -- ,,obj. sümptomid") jaoks erinevad. (11.loeng slaid 54) 3)Ikoon- tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh (tähenduse ülekanne kvantiteedisuhte alusel. Nt osa või üksiktunnus terviku asemel (Kreml 'Venemaa'), tervik osa asemel (maailm 'ümbritsevad inimesed' ei taha mu murest midagi teada), konkreetne arv ebamäärase tähenduses (toon sulle tuhat tervist 'palju tervisi'). Probleemid: sümmeetria küsimus (paavst ja foto) ja regressiooni küsimus (tütarlapse portree
Boccaccio "Dekameron" (1350-53) > 3. tüüpi omadused: seisundid (mittestabiilsed omadused, nt. Õnnelik ja õnnetu olemine), omadused (qualites, stabiilsemad, nt. hea ja kuri), tingimused (stabiilsed, sugu, usk, ühiskondlik positsioon). "Dekameroni" lugudes esineb 3 tüüpi tegusid: muutmine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine. Muutused toimuvad pidevalt, patud jäävad pidevalt karistamata. Todorovi järeldus: "Decameroni "kirjutamise ajal oli kehtestumas uus maailmavaade, mis hindas üksikindiviidi iseseisvust ja initsiatiivi. 2. Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A,. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P
" "Kultuurisemiootiline lähenemine ajaloole eeldab toetumist ajalooprotsessis osalejate endi seesmisele vaatekohale: tähenduslikuks tunnistatakse see, mis on tähenduslik nende vaatepunktist." Tzvetan Todorov (19392017) ,,Ameerika vallutamine" 1982 Uurimus Ameerika avastamisest ja vallutamisest 15.16. sajandil, rõhuga vallutusele järgnenud koloniseerimisprotsessil. Kui tavaliselt on Ameerika vallutamist käsitletud esmajoones sõjalises võtmes, siis Todorovi silmis ei ole tegemist mitte niivõrd sõjalise, kuivõrd semiootilise konfliktiga. Ja konkistatooride edu tagas ülekaal informatsioonis ja selle osavas kasutamises, mitte paremad sõjajõud. Raamat analüüsib erinevaid kommunikatiivseid situatsioone 16. sajandi Ameerikas (täpsemalt Mehhikos), rõhuga kultuurilistel konfliktidel. "Mõtlen tõepoolest, et minu panus "Ameerika vallutamises" oli semiootika kaasamine ajaloo-alasesse analüüsi
Õnnelik ja õnnetu olemine), omadused (qualites, stabiilsemad, nt. hea ja kuri), tingimused (stabiilsed, sugu, usk, ühiskondlik positsioon). “Dekameroni” lugudes esineb 3 tüüpi tegusid: muutmine/modifitseerimine, eksimine/hälbimine, karistamine. Muutused toimuvad pidevalt, patud jäävad pidevalt karistamata. Todorovi järeldus: “Decameroni “kirjutamise ajal oli kehtestumas uus maailmavaade, mis hindas üksikindiviidi iseseisvust ja initsiatiivi. 2. Uuskriitika. Põhiesindajad. Tekkepõhjused. Toetub modernistlike luuletajate Ezra Poundi ja T. S. Elioti töödele, mõjutatud modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A,. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks &
Lingvistikas ei segata märgi mõistet lähedaste sugulusterminitega. süntagma-süsteem (Saussure süntagmaatiline ja paradigmaatiline telg). Need vastavad kahele mõttetegevuse vormile (hiljem Jakobson metonüümia ja metafoor).Nt. menüüs kõik võimalikud pakutavad toidud restoranis, kuid sealt sobiva valides muutub tähendus. denotatsioon-konnotatsioon . 1960 aastal lõi Barthes koos Todorovi, Genette'i ja Kristevaga ajakirja "Tel Quel,, eesmärgiks oli Barthes'i poliitilise semioloogia projekti semiotiseerimine TQ ülesanded: 1) üldise märgisüsteemide teooria loomine 2) semioot. süsteemide formaliseerimine kommunikatsiooni vaatepunktist lähtuvalt, st püütakse kommunikatsioonis eristada tähenduse loomise tsoone 3) politiseerida kiri (siin diskursus). Igasugune poliitika osutub põhimõtteliselt keelepoliitika sünnitiseks.
inimkogemus taandub piltskeemidele, mis on aluseks loomingulisele tegevusele ja moodustavad narratiivse grammatika. Jutustamisoskus areneb välja 2.-10. eluaastani. Esmane narratiivne vorm koosneb sündmusest ja hinnangust. Hiljem keerulisemad, elulugude kirjeldamine ja oma elu narratiivne ümbermõtestamine. V. Propp uuris muinasjutte. 31 funktsiooni moodustavad muinasjutu süvastruktuuri, mis on püsiv. Funktsioonid jagunevad gruppideks, mida kirjeldab T. Todorovi narratiivne grammatika. 1) algse tasakaalu seisund; 2) tasakaalu rikkumine; 3) tasakaalu rikkumise avastamine/tunnustamine; 4) tasakaalu rikkumise hüvitamine või ebaõnnestunud hüvitamise katse; 5) tasakaalu taastamine. Star Wars. Barthes arendab seda edasi. Kahte tüüpi narratiivsed ühikud: 1) distributiivsed: põhifunktsioonid ja katalüsaatorid; 2) indeksaalsed tähistavad tegelase psühholoogilisi seisundeid ning tegelase kohta ajas ja ruumis. W
Sümptomid paradigmaatilistes süsteemides ja süntagmaatilistes ahelates Aktuaalsed (kimp sümptomeid, eristatud üheaegselt, nt inimkeha erinevates regioonides) ja temporaalsed süntagmad (kaelkirjakute ekskremendi auditiivne kontroll) Paradigmaatiline sümptomite süsteem (sümptomite kompuuteranalüüs) IKOON - tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh (tähenduse ülekanne kvantiteedisuhte alusel. Nt osa või üksiktunnus terviku asemel (Kreml 'Venemaa'), tervik osa asemel (maailm 'ümbritsevad inimesed' ei taha mu murest midagi teada), konkreetne arv ebamäärase tähenduses (toon sulle tuhat tervist 'palju tervisi'). Probleemid: sümmeetria küsimus (paavst ja foto) ja regressiooni küsimus (tütarlapse portree kui oma
annaabi.ee 
