Liine(tema de) oli vga llatunud kui Indrekut ngi. Rkis talle kui haige ema on ning et ta jb iga pevaga jrjest vetimaks, oigab aina oma valudes. Peale vestlust isaga lks Indrek ka ema vaatama. Ta sai aru, et ema on testi vaevas olnud, sest ta oli tundmatuseni muutunud. Ema vitis, et valud on tal sellest kivist, mis Indrek lapsena viskas ning millega ta pihta sai. Ema rkis talle oma esimesest mehest Jussist, kes enne enda lespoomist oli tahtnud Indreku isa Andrest tappa. Juss maeti aia taha ning ka ema tahtis oma matmispaika sinna. Indrek lubas teda aidata. 29. peatkk Indrek lks tagasi eeskambrisse. Ta rkis isaga ning lubas emale linnast mnda kangemat rohtu tuua, mis natukenegi valusid leevendaks. Siis kis ta lbi kik laudad ja vaatas le loomad. Ants tuli Indrekut vaksalisse saatma, et see saaks ise rongiga linna tagasi minna. Ants lks tagasi koju, Indrek ji rongi ootama. Rong aga ei tulnud, sest oli toimunud mingi nnetus. Rong
Prast aga muutus ta ha nrgemaks ja ksildasemaks, Marist polnud talle kaaslast. Ei olnud enam judu ei td teha, ega videlda, oli vaid lein. Katastroofiline laste hukkumine aitas nrkemisele paljugi kaasa. Lootuse kaotanult prdus Andres kiriku poole, millesse tal siiani usku pole olnud. Ta lootis sealt leida vastust oma ksimusele, miks ei vida alati tde ja igus. Leidmata piiblist vastust, murdub ta tielikult. Kaob igasugune usk Vargame ilusasse tulevikku. T, mida oli koguaeg vga palju ja mis kippus alat le pea kasvama, osutus liialt raskeks ja si meest fsiliselt. Vimust ndrameesleks muutunud naabrimees aga hoolitses selle eest, et leaedsel kindlasti halvasti lheks. Asjatu ja lputu vitlus naabrimees Pearuga viis thimulise Andrese nrkemiseni.
ning loodab kildudeks abielu uuesti kokku panna. Üle tee joostes ei märka ta aga lähenevat trammi ning sureb traagiliselt. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV" Probleemid Vesirooside majanduslikud raskused. Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused
Nende armastuse sümboliks saavad tassikõrvad, üks on sööklas ühe murtud, teine teise. Miralda sõidab Saksamaale end tervendama. Indrek tutvub Molli, Tiina ja emand Vaarmanniga. Armub Mollisse, esimene suudlus. Kuid Molli tahab mehele minna rikkale ja vanale ning nende suhtlemisele tuleb kiiresti lõpp. Miralda tuleb tagasi, Indreku ja tütarlapse jutuajamine all toas, kus noormees tunnistab, et oleks Miraldale nõus enda verd loovutama. Indrek õpib ka muide hästi. Vahepeal sureb Indrekuga heaks sõbraks saanud vana Voitinski. Indrek on kõrvuni armunud Miraldasse, tüdruk on jälle Saksamaal, kirjutab talle 3 kirja, viimane enne oma surma (ise teadlik tulevast surmast). Indrek hakkab halvasti õppima ja väidab, et Jumalat ei ole olemas. Selle tõekspidamise tõttu visatakse ta ka koolist välja. Kuid noormehe arvamus muutub peale seda, sest näeb, kuidas Tiina jalad paranevad. PÕHIPROBLEEM: Keskond mõjutab inimest erinevatel viisidel
Nad vaidlesid seal veel omavahel ja vahetasid oma arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid paremaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal ajal nad kuulsidki Karinit uksetaga lastega rääkivad ja ta tuli tuppa. V Karin tuli tuppa ja hakkas kohe oma isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis võimalikult kuri välja paista. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult siis kui Karin tema poole pöördus, siis Indrek vastas mida ta arvas. Nimelt tahtis Vesiroos Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos tõi jutuks ema, siis Karin murdus ja sõimas neid mõlemaid, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI Järgmistel päevadel ei olnud Karinit tükk aega kodus näha. Nimelt ta ärkas hommikul vara üles ja läks kohvikusse, kuhu ta ei tohtinud mitte mingil juhul hilineda, sest siis oleks ta kaotanud on seisuse. Seal ta rääkis endamast endast vanemate daamidega ja kirjanikkudega
Nad vaidlesid veel ja vahetasid arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid targemaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal hetkel kuulsid nad Karinit ukse taga lastega rääkimas ja ta tuli tuppa. V- Karin tuli tuppa ja hakkas kohe isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis hästi kuri välja näha. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult kui Karin tema poole pöördus, siis ta vastas oma arvamust. Vesiroos tahtis Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos mainis tema ema siis ta murdus ja hakkas neid mõlemaid sõimama, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI-Järgmistel päevadel polnud Karinit tükk aega kodus näha. Hommikul ta ärkas siis kohe läks kohvikusse, kus ta rääkis endast vanemate daamidega ja kirjanikega. Ta ei tohtinud sinna hilineda, siis oleks ta oma seisuse kohe kaotanud
" "Kurat niisuke! Ta alles küsib! Ma räägin ja seletan kogu aeg, aga tema teeb näo, nagu poleks ta veel midagi kuulnud ega näinud. Siis tee kõrvad lahti ja kuula: ma tahan majale obligatsiooni ,ja kui ma seda ei saa, siis meie varanduste lahutust, et ma võiksin oma varandusega talitada, nagu heaks arvan." Karin on väga iseseisev naine nagu ütleb ka Indrek ning laseb seetõttu Karinil oma äranägemise järgi talitada. Sellega on ta tegelikult just Karini ära rikkunud. Suhte luhtumine pole ainult Karini lõbujanu ja kapriissuse süü, vaid ka Indreku süü, kes oli ohjad liiga lõdvaks lasknud. Tegelikult vajabki Karin mehe tugevat järelvalvet ja võimu, mida ta ka ise tunnistab, kuid mida ta Indrekult piisavalt ei saa "Naist peab pidama nagu noort hobust- ohjad pingul ja valjad peas. Kangvaljad, need on naisele kõige paremad. Usu, väimeespoeg, naine ei tunne muidu oma väärtust, ei usu, et
KARIN "Tõe ja õiguse" neljandat osa lugedes suurem osa inimesi vihastub Karini peale,kuid ainult seetõttu,et ei saada aru tema käitumismotiividest.Võib ka juhtuda,et hakatakse temale kaasa tundma,sest käitumisest ei saada aru ning seejärel võetakse Karinit kui hüsteerikut või närvihaiget.Tegelikkuses on Karinil kindlad sihid,millega eesmärgi poole küündida.Ta ei otsi elus vaheldust ega ole ka Indrekust tüdinenud,vaid tegutseb kindla plaaniga,et oma peret ja majanduslikku olukorda päästa.
ausalt, miks ta seda tegi ja avaldab selle käigus kõigile oma hirmsa saladuse. Kohus otsustab, et kuna mees tulistas 5 korda, aga ei tapnud, siis oli tegu ajutise hullumeelsusega, kus mees ei mõistnud isegi, mida ta tegi. Karin loodab, et purunenud suhet saab veel taastada ning palub meest, et ta tuleks koju tagasi. Indrek aga ei peatu ning naine jookseb talle pimesi järele ning ei märka, et mäest veereb alla trammivagun. Löök trammilt oli nii tugev, et naine sureb hetkega. Indreku viimased sõnad naisele on: "Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda".
pealiskaudne, vahetab om aidentiteeti, ei pühendu millelegi. · Kogu kultuuri võitlus on matsi ja vurle heitlus ! Andrese suhtes lõppeb I osa pessimistlikult. Võitlus maaga tunneb, et hakkab alla jääma. Kirjaniku elu näited teoses: teoses on kirjaniku naabrimees, Andres= Tammsaare isa Peeter, saab sarnasusi tuua Tammsaaare lapsepõlvest (kasvõi kodukoht). ,,Tõde ja õigus" II osa. Peategelane Indrek. Räägib võitlusest Jumalaga. Kirjaniku elu näited teoses: Tammsaare lapsepõlv, H.Tref.gümn direktor teoses õpetaja Maurus. Indrek elab läbi armastuse tragöödia armunud Mauruse tütresse Ramildasse > päikseline naisetüüp(omane Tammsaarele), naiivne, lapselik, rõõmus, vallatu. Ramilda põeb tuberkuloosi; sõitis end ravima kuurorti, saadab sealt Indrekule kirju; lõpuks sureb ära. Peale seda i eitab Jumalata. Maurus vastuoluline teg, on oma ideaalid kaotanud
tunnetega, kohati liigselt karm. Pearu plussid: lõbus, võttis asju kergelt, avatud uudele asjaoludele, julge, kaval, ei pidanud pikka vimma. Pearu leebem pool avaldub tema suhetes Krõõdaga. Andres pettub Maris, seda Mari ei usaldanud teda laul. Suurt tähelepanu pööratakse laste elule. Lapsed tahavad Vargamäelt ära minna, sest nägid, kui mõttetu ja tappev sealne töö on. Leidsid mõtte elule mujalt kui põllul rabamisest. Esimeses osas võidab võitluse maa. II osa. Võitlus Jumalaga. 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algusaastad. Indrek, Maurus, Ramilda. Räägib Indrek elust linnas, kui ta sinna kooli läheb ja milliste erinevate inimestega ta kokku puutub. Õpetajate ringkond on väga lai. Kuna Andres on maalt, tundub ta seal ainus aus inimene olevat. Sõbruneb koolidirektori tütrega, kes kahjuks väga haige ja sureb ning peale seda lööb Indrek käega. Vahepeal on aidanud jalgadele väikese tüdruku Tiina, kes hiljem tuleb sisse ka teistes osades.
" See tunne tuleb just siis, kui seda kõige vähem oodatakse ning samas võib sama ootamatult ka kaduda. Ükskõik kui palju ka ei püütaks, ei ole olemas suhet, kus poleks mõõnu, kuid siiski on kõik proportsioonid erinevad. Väga erinevate iseloomudega inimestel on tavaliselt raske kaua koos elada. Üldjuhul tekib nende inimeste vahel metsikult arusaamatusi, kuna sugupooled käituvad ning mõtlevad liiga erinevalt. ,,Tõe ja õiguse" IV osas oli näha Indreku ja Karini pika suhte kurba lõppu, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Mees oli töökas ning hoidis seltskonnast ning pidudest heameelega eemale, siis naine vastukaaluks nautis meeletult tähelepanu ning seltskonda, ta pidas tähtsaks mainet ning ilu, seetõttu soovis ta ka alati pidudel osaleda. Kari ütles enda kohta: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Neiu jumaldas tähelepanu ja seetõttu hakkas ta suhtlema
Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita. Tulid külalised, katsuti rammu. VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel). VIII (57-67) Heinatöö. Juss mõtleb järgmisel aastal ära minna, kuid mõtleb ümber. Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke. IX (67-74) Saak vilets. Varajane lumi. Ree laenamine Pearult. Krõõda tütar. X (74-85) Tehti puuesemeid, Juss jäi edasi aga Mai läks ära. Pearu lõhkus aia ära ja Krõõt kutsus loomad heleda häälega rukkist välja. Andres jäi sõnakehvaks kuuldes Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta. XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma
sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants) - Mart(Matu) - Andrese karjapoeg, lõhkus kraavi tammesid - Sauna Madis - Andrese abiline - Karja- Eedi-
Kui aga midagi ei muutu ning suhe muutub järjest kindlamaks ja tahetakse terve elu koos olla, sõlmitakse abielu. Mis on pika ja õnneliku kooselu aluseks ? Samas on ka piisavalt palju neid, kes teevad äärmuslikke tegusi armastusest kellegi vastu. Milleni võib viia armastus ? Kaks kardinaalselt erineva loomuga inimest ei saa enamasti kaua koos õnnelikult elada.Nii elulaad kui eesmärgid võivad tekitada omavahelisi arusaamatusi. Ka ,,Tõe ja õiguse" IV osas võis näha Indreku ja Karini pika suhte karile jooksmist, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Kui mees oli töökas ja hoidis seltskonnast eemale, siis naine oli tema täielik vastand, kes oli väga seltsiv, pidas tähtsaks enda vooruslikku välimust ja mainet. Karin ise ütles enda kohta nii: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Noorik jumaldas tähelepanu ning sellepärast ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
