Titan Titani avastas 1655 aastal hollandi astronoom Christiaan Huygens. Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Ganymedese järel. Titaani orbiidi raadius on 1 221 931 km ja tiirlemisperiood on 15,9454 Maa päeva. Titani keskmine läbimõõt on 5152 km ehk 0, 404 Maa läbimõõtu. Titani pindala on 83 miljonit km². Keskmine pinnatemperatuur on -179,5 °C. Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. See selgus alles pärast seda, kui 1979 NSV
Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. [6] Titani keskmine diameeter on 5150 km (0,404 Maad), pindala 83 000 000 km². Titani mass on 1,345*1023 kg , mis on 0,0225 Maa massi. Keskmine tihedus on 1,88 g/cm³. Titani gravitatsioonikiirendus on 0,782 m/s²
Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. [6] Titani keskmine diameeter on 5150 km (0,404 Maad), pindala 83 000 000 km². Titani mass on 1,345*1023 kg , mis on 0,0225 Maa massi. Keskmine tihedus on 1,88 g/cm³. Titani gravitatsioonikiirendus on 0,782 m/s²
suurimat kaaslast Titaani (Puss,2014). Titan on meie Kuust poole suurem taevakeha, mis tiirleb kuuenda kaaslasena ümber hiidplaneet Saturni. Tegemist on ainsa loodusliku kaaslasega meie Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär ja ainsa taevakehaga peale Maa, mille pinda katavad ulatuslikud vedelikukogud. Kui inimkond tahab kunagi saata sinna missiooni, mis suudaks otsida võimalike eluvormide järele, peab valmistama tõsiseks supluseks. Titani uurimiseks on kosmoseagentuurid välja töötanud mitmeid ideid, millest ükski pole küll lõplikku heakskiitu saanud. Titan Saturn System Mission (TSSM) oleks NASA ja ESA ühine projekt, saata kuumaõhupall Titani atmosfääri, et kuue kuu jooksul õhust seda taevakeha uurida. Viimaste uudiste põhjal on NASA on välja tulnud järgmise ideega - Titan Submarine ehk Titani allveelaev, mis kaaluks ligemale tonni, Titani peale viiduna suudaks aga 90 päeva jooksul
Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses, pilvepiiril, on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Titani nõrka raskuskiirendust arvestades on tema atmosfäär 4,6 korda tihedam kui Maal, õhkkonna põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Iapetus on huvitav kahepalgeline kuu. Tema liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg. Hele ala on
kuu olemasolu. Täpset kuude arvu on raske öelda, kuna rõngastes esineb väga erineva suurusega kehasid. On raske eristada, kas tegemist on lihtsalt suure jääkamakaga või väikese kuuga. Nendest avastatud kuudest 52-le on antud ka nimed. Paljud kuudest on väga väikesed, 34 on vähem kui 10 km läbimõõduga ning 13 vähem kui 50 km läbimõõduga. Saturni kolm kõige suuremat kuud on Titan, Rhea ja Iapetus. Titani suurust ületab Päikesesüsteemis vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses, pilvepiiril, on mõõdetud -180°C,
välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan Titan on Saturni kõige suurem kuu. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Titani metaanijärved Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kasutatud kirjanud http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehe d/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://www.miksike.ee/documents/main/refer aadid/saturn3.htm http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html
Kolm Saturnile saadetud kosmosesondi on meile selle planeedi kohta paljut õpetanud. "Pioneer 11" oli 1979. aastal esimene, järgnesid "Voyager 1" ja "Voyager 2"aastatel 1980-1981. Nad said üksikajalikku informatsiooni mitte ainult planeedi kohta, vaid vaatlesid ka rõngaste süsteemi ja avastasid 12 kuud. Kosmoselaev "Cassini" oli teel Saturnile. Saabudes sinna 2004. aastal, hakkas ta tiirlema ümber Saturni ja uuris seda 4 aastat, ning saatis Titani atmosfääri väikese sondi. SATURNI RÕNGAD Kõik neli gaashiidu on ümbritsetud rõngaste süsteemiga, kuid Saturnil on see kõige ulatuslikum ja tähelepanuväärsem. See lai, kuid õhuke süsteem paistab olevat jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks neist koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngakestest. Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid, mis ulatuvad tillukestest kübemetest majasuuruste rahnudeni
süsteemis. Callistol on väga palju kraatreid, suurim neist on 3000km läbimõõduga Valhalla.[13] Võrdlev pilt Galileo kuudest ja Jupiterist[13] 11 Titan Titan on Saturni suurim kuu, Päikesesüsteemis Ganymedese järel suuruselt teine kuu. Nagu ka Ganymedes, on Titan suurem Merkuurist, kuid mass on poole väiksem. Titani läbimõõt on 50% suurem Kuu omast ja mass on 80% suurem. Titan avastati Saturni kuudest esimesena aastal 1655 Hollandi astronoomi Christiaan Huygensi poolt. Titanit ei saanud korralikult uurida tema tiheda atmosfääri tõttut ja alles aastal 2004 leiti Titani pinnalt järvesid. Titan on ainus taevakeha peale Maa, mille pinnalt on seni avastatud vedelikku. Titan teeb ühe tiiru ümber Saturni 15 päeva ja 22 tunniga. Nagu ka Kuu ja mõned teised
siiani kasutusel olev sõna "hügieen". Hygieiat kujutati noore, naeratava, aktiivse neiuna, kes kannab loorberipärga ning hoiab käes kaussi vee, ravijoogi või toiduga, kust kosutab end temaga kaasas käiv ning sageli ümber keha väändunud madu. Tihti oli Hygieia kaaslaseks ka tema vend, kapuutsiga kääbus Telesforos. 1.2 Kummardamine Hygieiat kummardati peamiselt koos Asclepiusega. Teadaolevalt esimene kohalik neid austav kultus Sikyoni piirkonna Titani linnas sai alguse 7.-6. sajandil eKr. Laialdasemalt hakati neid austama pärast Delfi oraaklite tunnustust ning Ateenat ning Roomat tabanud katastroofilisi katkusid (vastavalt 430-427 ja 293 eKr). 2. sajandiks AD seisid Pausaniase kirjutiste järgi olulisema Vana-Kreeka kindluse, Ateena akropoli sissekäigu juures nii Hygieia kui ka Asclepiuse skulptuurid, illustreerides nende olulisust tolleaegses kultuuris. Asclepiuse ja Hygieia kummardajad rajasid nende auks pühamuid, mida nimetatakse
Pärast esimeste matemaatiliste tööde avaldamist 1650-ndate aastate esimesel poolel, pöördus Huygensi tähelepanu optikale. Ta leidis uusi viise läätsede valmistamiseks ning konstrueeris teleskoope. Omaenese valmistatud teleskoobi abil Saturni vaadeldes avastas ta 1655 Saturni rõngad ning Saturni suurima kaaslase Titani. Astronoomiaalased vaatlused nõudsid täpset ajaarvestust, mis tõukas Huygensi nimetatud küsimusega tegelema. 1656 aastal patenteeris ta pendelkella, mis võimaldas aega senisest tunduvalt täpsemini mõõta. (Saturni kaaslane Titan ) Teadusringkonnad 1661.a. külastas Huygens Inglismaad, luues sidemeid Londoni Kuningliku Seltsiga, mille
Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses, pilvepiiril, on mõõdetud 180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Titani nõrka raskuskiirendust arvestades on tema atmosfäär 4,6 korda tihedam kui Maal, õhkkonna põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Rhea jäi "Voyager1" kaameratest ainult 72000 kilomeetri kaugusele ja ta pinnal pildistati kuni poolteisekilomeetrilisi objekte
kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. 2.Põhiinfo Maa-tüüpi planeetidest on Merkuur Päikesele lähim ja kõige väiksem. Ta asub Päikesele 2,5 korda lähedamal kui Maa ja tema raadius on 2,5 korda väiksem kui Maa raadius. Tema mass on vaid 5,6 % Maa massist. Merkuuri raadius on väiksem kui Jupiteri kaaslase Ganymedese ja Saturni kaaslase Titani omad; tema mass on aga nende kaaslaste massist suurem seoses Merkuuri suurema tihedusega. Merkuuril ei ole kaaslasi ega pidevat atmosfääri, kuid planeedil esineb nõrk globaalne magnetväli. 3. Atmosfäär/temperatuur Tänu planeedi väikesele massile ja kõrgele pinnatemperatuurile, ei suuda Merkuur säilitada atmosfääri: gaaside molekulid „põgenevad“ kiiresti kosmosesse. Vaatamata sellele eksisteerib planeedil väga
Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal ja aeglaselt, näidates niimoodi oma kibestumist. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Suuruselt järgmine kuu on Rhea, millest "Voyager-1" möödus ainult 72000 kilomeetri kauguselt ning pildistas selle pinnal kuni poolteisekilomeetrilisi objekte. Rhea pind sarnaneb meie Kuuga, see on kõige tihedamalt kraatreid täis
kasvamise järgi. Suuruse järgi alates suuremast on järjestus Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Maa, Veenus, Marss, Merkuur. Pluutot loetakse alates 2006 aastast väikeplaneediks. Kõigil hiidplaneetidel on olemas rõngad. planeetide kaaslased (tähtsamad) a)Merkuur puudub b)Veenus puudub c)Maa Kuu d)Marss Phobos ja Deimos e)Jupiter Io, Europa, Ganymedes, Callisto (Galileo kuud) f)Saturn Titan, Japetus, Rhea g)Uraan Titani, Ariel, Oberon h)Neptuun Triton asteroidid - väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. meteoorkehad - planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes
Veenuse pealmisi kihte). Selle hüpoteesi abil saaks seletada Merkuuri suurt rauaküllust. Maa-tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Maatüüpi planeetidest on Merkuur Päikesele lähim ja väikseim. Ta asub Päikesele 2,5 korda lähemal kui Maa ja tema raadius on 2,5 korda väiksem kui Maa raadius. Tema mass on vaid 5,6% Maa massist. Merkuuri on vöiksem kui Jupiteri kuu Ganymedese ja Saturni kaaslase titani omad; Tema mass on aga nende kaaslaste massist suurem seoses Merkuuri suurima tihedusega. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 4. VEENUS Veenus on Päikesest teine Maa-tüüpi planeet pärast Merkuuri. Ta on oma füüsiliste omaduste poolest Maaga sarnane, kuigi Maast veidi väiksem. Tema keskmine raadius on vaid 5 % ja mass ca 20 % võrra Maa omast väiksem. Erinevalt Maast, puuduvad Veenusel kaaslased, samuti ümbritsev magnetväli. Planeet avastati muinasajal. Tänu oma suurusele
Erinevaid versioone on nii sellest, kui kaugel asus laev ,,Californian" uppuvast ,,Titanicust", kui ka selle kohta, kas orkester ikka mängis viimase hetkeni? Unustamatu on aga see legend, et laeval asus kurikuulus sinine teemant. See ülikallis ja kuulus teemant kingiti 1688. aastal Louis XIV-le. Hiljem vahetas briljant pidevalt omanikke. Teemandi laevalolekut eitas juba kolm päeva peale laevahukku Hollandi börs. Kurikuulus on ka enne ,,Titanicu" hukku ilmunud raamat ,,Tühisus ehk ,,Titani" hukk", mis oleks nagu ette ennustanud laevahukku. Laeva suurus oli ligilähedane, mõlemad leidsid oma otsa jäämäega kokku põrgates, reisijate arv oli samuti ligilähedane. Saatuslikus osutus ka see, et mõlemal puudus piisav arv päästepaate. Ning mõlemad laevad hukkusid aprilliööl. Kuid seos ei pruugi olla siiski müstiline. On veel paljusid ,,müstilisi" juhtumeid laevahukkudega Atlandi ookeanil. Paljud inimesed
Kolm Saturnile saadetud kosmosesondi on meile selle planeedi kohta paljut õpetanud. "Pioneer 11" oli 1979. aastal esimene, järgnesid "Voyager 1" ja "Voyager 2"aastatel 1980- 1981. Nad said üksikajalikku informatsiooni mitte ainult planeedi kohta, vaid vaatlesid ka rõngaste süsteemi ja avastasid 12 kuud. Kosmoselaev "Cassini" on praegu teel Saturnile. Saabudes sinna 2004. aastal, hakkab ta tiirlema ümber Saturni ja uurib seda 4 aastat, ning saadab Titani atmosfääri väikese sondi. Kõik neli gaashiidu on ümbritsetud rõngaste süsteemiga, kuid Saturnil on see kõige ulatuslikum ja tähelepanuväärsem See lai, kuid õhuke süsteem paistab olevat jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks neist koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngakestest. Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid, mis ulatuvad tillukestest kübemetest majasuuruste rahnudeni. Rõngaste süsteem on kohati ainult meetreid paks, kuid
annaabi.ee 
