Tirtsud ja ritsikad Elupaik Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Need putukad kuuluvad sihktiivaliste seltsi, mis hõlmab kokku 20 000 liiki. Sihktiivalised on tavalised kogu maakeral, eriti ohtralt on neid troopikas.Elavad peamislet puudel ja põõsastel vahel. Välimus Tirtsudel on väga suured silmad ning kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Nii nagu tirtsudel, on ka ritsikatel pikad tagajalad hüppamiseks ja
kuni paar pesitsuspiirkonda. Kui pojad saavad saagijahil juba iseseisvalt hakkama, nõrgenevad peresidemed ning märkamatult algab lindude hajumine lõuna poole ja äraränne. Viimaseid siniraagu nähakse meil tavaliselt augusti lõpus või septembri esimesel poolel. Toitumine Siniraag sööb peamiselt keskmise suurusega ja suuremaid putukaid, eriti mardikalisi (põrniklased ja siklased). Meie oludes tabab ta aga ilmselt kõige sagedamini suuri ritsikaid. Valdavate saakobjektide jaotus tundub olevat sõltuvuses putukate kättesaadavusest eri aastaaegadel: kevadise lendlusaktiivsuse aegu tabab siniraag rohkem suuri mardikaid, juulis-augustis poegade toitmise ajal valdavalt ritsikaid. Vahel saab ta kätte ka sisaliku, mõne väiksema konna või isegi hiire. Saaki varitseb siniraag hea vaatega kõrgel istumispaigal elektriliinil või -postil, puuoksal jne. , kust ta saaki märgates maapinnale sööstab
Pessimism, armastus ja lootus Juhan Liivi isamaaluules Kui teised ärkamisaja luuletajad kirjutasid isamaaluules romantilisest ülevusest ja ilustavatest fantaasiapiltidest, siis Juhan Liiv kirjeldas suuri hädasid ja painavaid probleeme. Enamus isamaalisi luuletusi oli kirjutatud pessimistliku alatooniga. Must lagi on meie toal Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju, kuis muudab näo ta! Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Samuti avaldab ta lootust, et kunagi saab kõik korda. Seda väljendas ta kõige paremini luuletuses ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Kui tume veel kauaks ka sinu maa
Kivisisalikku võib kohata kuivematel aladel - eriti tavaliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja omavad kindlat territooriumi pesauru ümber. Kivisisalikud varjuvad hiire- ja mutiurgudesse ning liiguvad vaid uru ümbruses, soojendades end päikeselistel nõlvadel või sebides niisama ringi. Nad söövad väikeseid selgrootutuid - mardikaid, ritsikaid, röövikuid, vihmausse ja ämblikuid. Saaki märganud kivisisalik varitseb seda natuke aega ning krabab selle siis kiire sööstuga. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid kivisisalikke ja emaste poolt munetud mune. Sisalikud on aktiivsed ainult soojal ajal. se Arvukuse langust põhjustavad inimtegevuse tagajärjel sobivate elupaikade vähenemine ning ka klimaatilised tegurid - vihmased ja jahedad suved, mil hukkub suur hulk mune karmid ja külmad talved, ning varajased öökülmad
Kõrbepiirkonnas on sääski vähe. Laulusääse elutsükkel Munad munetakse seisvasse vette, kus nad koos veepinnal hulbivad. Vastsed hingavad õhku veepinnale ulatuva torukese abil. Nukk ei toitu ega liigu. Koorub 4 päeva pärast. Täiskasvanud isend. Tirtslased ja ritsikad Tirtslasi ja ritsikaid on lihtne eristada tundlate poolest tirtslaste tundlad on võimsad, kuid alati kehast lühemad. Tirtslaste ja ritsikate võrdlus Prussakaliste iseloomulikud omadused Kaks paari tiibu. Keha lame ja ovaalne. Pea osaliselt või täielikult kaetud suure kilbitaolise eesseinaga. Tundlad suunatud allapoole, lülilised ja harjasjad. Tagakeha pehme, nõrgalt arenenud lihastega ja selles paikneb enamik siseelundeid. Jaanimardikas Jaanimardikad, keda
haudumise aja jooksul. Eluviis Emu on lennuvõimetu, aga ta suudab joosta pikka maad. Lühikest aega suudab ta arendada kiirust kuni 50 km/h. Emu hingab kopsudega. Austraalias võib emu kõikjal kohata, kuigi ta väldib tihedalt asustatud alasid, tihedaid metsi ja kuivi alasid. Emu võib istuda vees ja suudab ka ujuda. Emu elab looduses 10–20 aastat. Toitumine Emu sööb vilju, seemneid ja väikesi loomi. Ta sööb ka taimi ja putukaid: rohutirtse, ritsikaid, lepatriinusid, liblikaröövikuid ja sipelgaid. On teada, et emu võib nädalate viisi toiduta olla. Seal, kus emusid on palju, võivad nad põlde kahjustada. Selleks, et toitu paremini seedida, neelavad emud kive. Üks kivi võib kaaluda kuni 45 g ja kõik maos olevad kivid kokku võivad kaaluda kuni 745 g. On täheldatud, et emud söövad puusütt, kuigi pole veel kindlaks tehtud, miks. Paljunemine – Emane muneb 5-15 muna. Poegi haub ja nende eest hoolitseb isaslind
Sind, õnnetu Eestimaa! Liivi mõttemaailm on kirev, kuid tal on omadus peita ka kõige raskemalt seletatavaid mõtteid lihtsasse luulevormi. Must lagi on meie toal Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju, kuis muudab näo ta! Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta!
Tirtsud ja Ritsikad Sissejuhatuseks Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Sihktiivalised on jässaka pikliku külgedelt kokku surutud kehaga enamasti rohelised või pruunikad putukad. Nende kõige tagumine jalapaar on muutunud pikenenud hüppejalgadeks. Siia putukarühma kuuluvad rohutirtsud ja ritsikad. Sihktiivaliste haukamissuistega varustatud pea on suurte ovaalsete liitsilmadega ning kolme lihtsilmaga. Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel). Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on
Ta on väärtuslik söödataim.Marjahein on 0,5 m kõrgune. Puhmikud on rohtaimede maapealsete võsude kogumikud.Puhmikud on ühes pundis kasvavad taimed ja nei ei ole kunagi hapniku puudust.. Paljud orhideed on eestis ohustatud, kuna väga vähesed suudavad elutseda külmas kliimas. ----------------------------------------------------------------- Meie niitudel elab paljusid putukais nagu näiteks: mardikas, jooksikud, suur õiesikk, porbulane ehk sitasitikas, rohutirtse ja ritsikaid. Paljud on putukariigis ka kiskjad:suur õiesikk on taimtoiduline, sitasitikas elatub orgaanilistest jäänustear, rohutirts on taimtoiduline, ritsikad on loomtoidulised ja nad on rohutirtsudest palju suuremad ja ämblikud on ka loomtoidulised. Päevaevaliblikadä- tiiva muster on kirkavärniline.Neile meeldib lennata päikse paistelistel päevadel. Hämarikuliblikate- tiivamuster on harilikult tuhmimates toonides kui päevaliblikal.Nende keha on töntsakas.Päeval on nad liikumatud, aga
raske su koorem kanda".Ülesehituses võin märgata seda,et luuletus on justkui 2 lausega kirja pandud. 2.Mesilasi võrdleb ta inimestega.2 salmi järgi saabki aru,et räägib inimestest,sest kes ikka tahab kodumaa poole,kui mitte inimesed. 3.See luuletus on ühiskonnakriitiline sellepärast,et see räägib saastamisest.Sain aru nii,et lagi on õhk ja kuidas see aja pikku on saastunud- ,,Must lagi on meie toal,on must ja suitsuga,sääl ämblikuvõrku,sääl nõge,on ritsikaid,prussakaid ka." 4.Hea rahvalik luule,lõbus,naljakas,samas kirjeldab tolle aegset elu.Ühesõnga tekitab minu häid ja positiivseid tundeid. 5.Kindlasti on see rõõmsan ja positiivsem luuletus võrreldes teiste isamaaluuletustega. Juhan Liivi isiku-ja mõtteluule ,,Emale" a)Ema b)Tundehell ja igatsuslik c)Räägib oma kadunud emast. d)Mulle meeldis.Kõik armsad sõnad olid ühesse väikesesse luuletusse sisse kantud. ,,Mure" a)mure b)Kurvameelne
eile nägin ma Eestimaad! Kõige rohkem meeldis mulle luuletus „Eile nägin ma Eestimaad“, sest selle kaudu saab välja lugeda milline oli Eestimaa neil aastatel kui J.Liiv veel elus oli ja kuidas tema seda nägi. Luuletus räägib sellest milline oli Eestimaa siis ning kuidas Juhan Liiv seda nägi. Tema jaoks oli Eestimaa lagunenud, hall ja masendav paik. „Must lagi on meie toal“ Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju, kuis muudab näo ta! Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Mulle meeldis see luuletus kõige vähem, sest see on väga sügav, tume ja masendav. Luuletus räägib sellest kui palju on lagi näinud ja kuulnud ning mida kõike ta on üle elanud
annaabi.ee 
