V teema eksam: keha ja tegevus 1. ...... võib võrrelda operantse tingimisega, mille käigus tekib assotsiatsioon tegevuse ja selle tagajärje vahele. See võrdlus on seotud ka peegelneuronitega – just taolised närvirakud võimaldavad õppijal representeerida kolmanda isiku käitumist mitte ainult visuaalse stiimulina vaid ka motoorse tegevusena. 2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna
11 klass Juhendaja Siiri Kivisoo Suure- Jaani 2010 Iga asjapulk ja kuli ehk pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees, tahab saada bakshees't ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia, aga ka see ajab asja ära. Samuti on kaupmeestelt millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimisega aga põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi. Templite külastamisel , kui sisse lastakse, tuleb jalanõud jalast võtta, samuti tuleb tihtilugu nahkesemed ukse taha jätta. Mosheede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav ennast pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega sest tihti seda lubatakse, kuid
Tegemist on sensitisatsiooniga. 4. Osa inimesi ärkab regulaarselt üles umbes 5-10 minutit enne äratuskella helisemist. Kas see on tingitud või tingimatu reaktsioon? Mis juhtub selle reaktsiooniga peale pikka suvepuhkust? Tingitud reaktsioon. Reaktsioon kaob pärast suvepuhkust. 5. Kass ei salli autoga reisimist. Juba ammu enne kassipuuri välja ilmumist läheb kass voodi alla peitu. Miks? Kuidas saaks seda käitumist muuta? Tegemist on klassikalise tingimisega. Kass näeb puuri ja teab, et nüüd läheb sõiduks. Seda käitumist saaks muuta näiteks erinevate tasudega nt. kassile autosõidu ajal kiisueine pakkumisega. 6. Ükspäev, linnapea kabinetis papagoi puuri puhastades, unustas koristaja puuriukse lahti ja pani lind plehku. Koristaja ähmi täis nüüd lastakse töölt lahti ja visatakse kohukeste ridadest välja. Läheb hädaga loomapoodi, et uus lind osta.Kirjeldab
Jõukad indialased lähevad enamasti välismaale edasi õppima ning paljud tulevad tagasi Indiasse ja perefirmasse tööle. India kombed ja tavad Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees't ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia, aga ka see ajab asja ära. Samuti on kaupmeestelt millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimisega (põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi). Templite külastamisel (kui sisse lastakse), tuleb jalanõud jalast võtta, samuti tuleb tihtilugu nahkesemed ukse taha jätta. Mosheede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav ennast pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega (tihti seda lubatakse, kuid küsitakse üpris soolast hinda)
4 vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Klassikalise ja operantse tingimise teel õppimise erinevuse tõi välja Burrhus F. Skinner. Ta järeldas, et kui klassikalise tingimisega kinnitatakse valmisreaktsioone, siis operantsega õpitakse uusi käitumisviise. Seega on õppimine esimesel juhul passiivne, teisel aga aktiivne. Ta leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist (õiget vastust) tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant (ebaregulaarselt). Õppija teab et võib tasu saada, kuid ei tea, millal. Tasu ootuses õpitakse märksa hoolikamalt. 4. Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine tähendab õppimist sotsiaalsete
eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega. 7. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle tegevuse peale välja viinud. On ära õpitud seos tegevuse ja tagajärje vahel. Klassikalise tingimisega on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, nt kellahelinale järgneb teine, näiteks söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.(Pavlovi koera refleks) 8. Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja
ülesandeid. Madala saavutusmotivatsiooniga õpilased kalduvad valima kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. Esimesel juhul on kindlustatud edu, teiste puhul on ebaedu alati põhjendatav seletusega, et teisedki ei saa nendega hakkama. Kõrge õpimotivatsiooniga õpilased eelistavad seevastu mõõdukat pingutust nõudvaid ülesandeid 30. Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus (selle sarnasus operantse tingimisega ja erinevus). Millised on sotsiaalse õppimise faasid A. Bandura järgi (miks on neid õpetajal vaja tunda)? (3.1) Sotsiaalkognitiivse õppimise mõiste. Käitumisviisid omandatakse teiste jäljendamise teel. (tüdrukud nukud) ja tundma situatsioone kus neid kasutada. Reaalse vägivalla nägemine põhjustab suuremat vägivalda kui selle nägemine teleris. Jäljendav käitumine ei ole täpne
tekitavaid olusid. Stiimul-reaktsiooni seos(S-R seos). Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus korduma ja reageeringu, millele järgneb karistus sageduselt vähenema. 4. Operantse tingimise erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingimisest. Klassikaline on teise tegevuse tulemusel vallandunud reaktsioon. 4. Sotsiaalkogntiivse õppimise olemus ja faasid 1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega. Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, jäljendamise teel. Koos käitumisviiside meeldejätmisega õpivad inimesed ära tundma ka situatsioone, kus neid kasutada. Sarnasused-erinevused kui operantse tingituse kohaselt kujuneb uus käitumisviis tavaliselt harjutamise tulemusena, siis käitumismallide omandamiseks piisab sageli malli ühekordsest nägemisest.Samuti ei ole mallõppeks alati vajalik väline tasustamine. 2. A.Bandura õppimise faasid.
Lineaar- ehk jadaprogrammid võimaldavad õppida individuaalses tempos, hargprogrammides saab kasutada suuremaid õppematerjaliannuseid kui jadaprogrammides, iga õppeannuse omandamisele järgneb valikvastustega test, väära vastuse korral suunatakse õpilane eksimuse kõrvaldamiseks õppematerjali poole. c)Õppimise neobiheivoristlikud käsitlused. 1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega. Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, jäljendamise teel. Koos käitumisviiside meeldejätmisega õpivad inimesed ära tundma ka situatsioone, kus neid kasutada. Sarnasused- erinevused kui operantse tingituse kohaselt kujuneb uus käitumisviis tavaliselt harjutamise tulemusena, siis käitumismallide omandamiseks piisab sageli malli ühekordsest nägemisest.Samuti ei ole mallõppeks alati vajalik väline tasustamine. 2. A.Bandura õppimise faasid.
aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega. · Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle tegevuse peale välja viinud. On ära õpitud seos tegevuse ja tagajärje vahel. Klassikalise tingimisega on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, nt kellahelinale järgneb teine, näitek söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel. · Aju: millised on neli suuraju sagarat (frontaal, temporaal, parietaal, oktsipitaal) ning millised on nende põhilised funktsioonid? Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju
- alfa ja beeta omadused on pärilikud - stabiilsus seotud serotoniini - plastilisus dopamiiniga Eysenck - isiksuse 3 dimensiooni: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus ja psühhotism - ekstra/introvertsusega seotus retikulaatse aktivatsioonisüsteemiga (ARAS) - introvertidel ARASe tundlikkus, aktivatsioon tugevam - isiksuse saab ära seletada klasikalise tingimisega - kõrge neur inimestel suurem limbilise süsteemi aktiivsus Gray - arendab eysencki teooriat edasi - reg keskkonnast tulenevatele pos ja neg stiimulitele, st reward ja punishment, eneseregulatsioon - Lähenev VS vältiv käitumine BIS- käitumusliku inhibitsiooni süst: vältimine, ebameeldivate sündm vältimine, neg emots, serotoniin ja noradrenaliin BAS- käitumusliku aktivatsiooni süst: lähenemine, eesmärkide saavutamine, pos emots, impulsiisvsus,
tuleb sellest pahandusi. India Tavad ja kombed Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures jalatsite valvur või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees't ehk jootraha meie mõistes. See võib olla täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia, aga ka see ajab asja ära. Samuti on kaupmeestelt millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt tegeleda tingimisega (põhi toiduainete ost enamasti selle alla ei käi). 32 Templite külastamisel (kui sisse lastakse), tuleb jalanõud jalast võtta, samuti tuleb tihtilugu nahkesemed ukse taha jätta. Mosheede külastamisel tuleb meestel kanda mingit peakatet, samuti pole soovitav ennast pesta samas basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik olla templites fotografeerimisega (tihti seda lubatakse, kuid küsitakse
kühveldab raha tasku. Õigust ütelda, mitte üks klass, vaid mitu klassi korraga, sest koolmeister annab mitmes klassis tunda ja saab mitme klassi eest. Meiega on muidugi pisut teine lugu: mina pole veel päris koolmeister, ei ole veel õiget mütsi ega tärni. Sellepärast ei või sina mitte päris ilma jääda. Ei, seda mitte! Ja kuigi vana seda oleks mõelnd, siis oleks ma ikkagi sulle kas või salaja pisut and. Aga ainult selle tingimisega, et sa oma suu pead. Nõnda oleks mina talitand. Nüüd saad sa muidugi avalikult ja õigusega oma jao, kindlasti. Olekski päris hull mõelda, et sina jääd sootuks ilma, kui raha on sinu enda käes. Aga mis sa siis nüüd arvad, kuipalju sa omast käest mulle annad?" ,,Mina arvan, et kui ma kolmkümmend..." hakkas Indrek. ,,Kuidas korraga kolmkümmend?!" hüüdis Tigapuu vahele. ,,See on ju pool, aga milleks ma siis sulle seletasin, et koolipoiss ja koolmeister ei või pooleks teha
annaabi.ee 
