lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). Esimene katseklaas: anoodne kaitse , Zn korrodeerub Zn + H2SO4 → ZnSO4 + H2 Zn + 2H⁺→ Zn²⁺ + H2 Oksüdeerija:H⁺ Redutseerija:Zn anood:Zn - 2e⁻→ Zn²⁺ katood:2H⁺ + 2e⁻ → H2 katood: Fe Teine katseklaas: katoodne kaitse Fe + H2SO4→ FeSO4 + H2 Fe + 2H⁺ → Fe²⁺ + H2 Oksüdeerija: H⁺ Redutseerija:Fe anood:Fe - 2e⁻ → Fe²⁺ katood(Sn-pinnal):2H⁺ +2e⁻ → H2 Tinakatte puhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad, sest raud ei tohi oksüdeerijaga kokku puutuda. 3.4 Protektorkaitse Valasin katseklaasi ∼5 cm3 ja väikesesse keeduklaasi ∼1 cm kõrguseni väävelhappelahust ning lisasin mõlemasse klaasi kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi (K3[Fe(CN)6]). Keeduklaasi asetasin rauast knopka ja tsingigraanuli nii, et nad kokku ei puutuks. Katseklaasi asetada kirjaklambiga kokkuühendatud tsingigraanul (protektor). Knopka korrodeerub kiiremini, sest
Kuna tsink on pingereas rauast eespool, oksüdeerub raua asemel tsink. Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega hävineb (läheb ioonidena lahusesse) tsink, mitte aga raud, mille pinnal toimub vaid hapniku redutseerumine. Tinakattega on lood vastupidi, sest tina on rauast pingereas tagapool ja tinakatte vigastamine hoopis kiirendab raua roostetamist anoodiks saab raud. Katoodireaktsioon on siin sama ja toimub tina kui passiivsema metalli pinnal. b) Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub
2 H 2e H 2 Katoodireaktsioon: -0,14V – oksüdeerija Millisel juhul on tegemist anoodse, millisel juhul katoodse kaitsekattega? 1) Anoodne kaitsekatte, sest Zn (anood) oksüdeerub Fe asemel 2) Katoodne kaitsekatte Kummal juhul on kaitsekatte vigastused ohtlikumad? Tinakattega on vigastused ohtlikumad, sest tina on rauast pingereas tagapool ja tinakatte vigastamine hoopis kiirendab raua roostetamist – anoodiks saab raud. Katse 6 – protektorkaitse. Väikesesse keeduklaasi valada ~1 mL väävelhappelahust ning lisada kaks tilka Fe2+ ioonide tõestusreaktiivi. Keeduklaasi ühte serva asetada tükk raudtraati ja tsingigraanul nii, et nad kokku ei puutu. Teise serva asetada raudtraadiga kokkuühendatud tsingigraanul (tsingigraanul on siin protektoriks).
millise tehnoloogiaga on kate valmistatud, sest iga partii alati ei sobi. Galvaanielemendid on seadmed, milles keemiline energia muudetakse elektrienergiaks ehk keemilise reaktsiooni tulemusena saadakse elektrivoolu. 5) Katete valikuliseks eemaldamiseks kasutatakse sama süsteemi, mida katmiselgi, kuid vahetatakse elektroodid - anoodiks detail, millelt kate eemaldatakse, katoodiks puhas eemaldatav metall. Katteid on võimalik eraldada selektiivselt, nt tinakatte eemald teraselt, hõbetatud vasest hõbeda eraldamine; 6) Detaili poleerimine: viimistlustöötlemine sileda pinna saamiseks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galvaanilisel katmisel. Terase poleerimisel pinge nt 40-60V, tihedus 400-600 A/m 2, elektrolüüdiks HClO4 lahus. Elektrokeemiliselt tasub toota neid metalle, mille tootmine tavaliste metallurgiliste võtetega, näiteks
Seejuures tekib Zn(OH)2, mis reageerib õhus leiduva CO2-ga ja raua pinnale tekib tihe Zn(OH)2 · xZnCO3 kiht, mis kaitseb raua pinda. Isegi kui tsingi kate on vigastatud, kaitseb ta rauda, sest ta on anoodiks ja raud katoodiks, seega hävineb (läheb ioonidena lahusesse) tsink, mitte aga raud, mille pinnal toimub vaid hapniku redutseerumine või, sõltuvalt keskkonna happesusest, vesiniku eraldumine (2H+ + 2e _ H2). Tinakattega on lood vastupidi, sest tina on rauast pingereas tagapool ja tinakatte vigastamine hoopis kiirendab raua roostetamist anoodiks saab raud. Katoodireaktsioon on siin sama ja toimub tina kui passiivsema metalli pinnal. 52. metallide ja sulamite kasutamine tehnikas ja olmes. Metalle kasutatakse tänapäeval pea kõikjal. Alustades rasketööstuses ja lõpetades kodus. Erinevatest metallidest tehakse tänapäeval nii mõnda. Rasksulamitest tehakse masinaid ja ehitisi mis peavad kannatama suuri pingeid ja jõude. Kergsulamites tehakse eelkõige
Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galv katmisel. Terase poleerimisel pinge nt 40-60V, tihedus 400-600 A/m2, elektrolüüdiks HClO4 lahus. Katete valikuliseks eemaldamiseks kasutada sama süsteemi, mida katmiselgi, kuid vahetatatkse elektroodid - anoodiks detail, millelt kate eemaldatakse, katoodiks puhas eemaldatud metall. Katteid on võimalik eraldada suht selektiivselt, nt tinakatte eemaldamine teraselt, hõbetatud vasest hõbeda eraldamine. PIKEMALT: Elektrokeemiliste protsesside korral on tegemist elektriga, laetud osakeste (ioonide ja elektronide) tekkimise ja liikumisega. Alalisvoolu juhtimisel läbi soolade sulatistest või vesilahustest, hakkavad seal olevad ioonid kindlasuunaliselt liikuma vastaslaenguga elektroodide suunas. Näiteks sulatatud NaCl elektrolüüs: NaCl sulatamisel kristallivõre laguneb ioonideks NaCl = Na+ + Cl-
Kaetav ese aset katoodina elektrolüüsi vanni, milles on katte metalli sisaldav elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht. Katete valikuliseks eemaldamiseks kasutada sama süsteemi, mida katmiselgi, kuid vahetatakse elektroodid - anoodiks detail, millelt kate eemaldatakse, katoodiks puhas eemaldatud metall. Katteid on võimalik eraldada suhteliselt selektiivselt, nt tinakatte eemaldamine teraselt, hõbetatud vasest hõbeda eraldamine. Detailide poleerimine: viimistlustöötlemine sileda pinna saamiseks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galvaanilisel katmisel. Terase poleerimisel pinge nt 40-60V, tihedus 400-600 A/m2, elektrolüüdiks HClO4 lahus. 32. Elektroodide mõisted ja tüübid elektrokeemias. Elektroodi standardpotentsiaali mõiste, kuidas seda määratakse ja millest oleneb selle suurus
Fe3O4 x H2O Vase reageerimist kontsentreeritud lämmastikhappega saab vaadelda sama skeemi kohaselt: 282 Elektrokeemiline korrosioon Korrosioon tekib vaid vee ja hapniku juuresolekul. See on elektrokeemiline protsess, mille põhilised reaktsioonid on järgmised: 283 metallkatted Tinakattega on lood vastupidi, sest tina on rauast tagapool ja tinakatte vigastamine hoopis kiirendab raua roostetamist - anoodiks saab raud. 284 Protektorkaitse Raud roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane: Mg 2e Mg2+ raud on aga katoodiks, mille pinnal redutseerub õhuhapnik, raud ise säilib O2 + 2H2O + 4e 4OH
Det poleerimine: viimistlustöötlemine sileda pinna saamiseks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galv katmisel. Terase poleerimisel pinge nt 40-60V, tihedus 400-600 A/m2, elektrolüüdiks HClO4 lahus. Katete valikuliseks eemaldamiseks kasut sama süst, mida katmiselgi, kuid vahet elektroodid - anoodiks det, millelt kate eemald, katoodiks puhas eemald met. Katteid on võimalik eraldada suht selektiivselt, nt tinakatte eemald teraselt, hõbetatud vasest hõbeda eraldamine. 28. Elektroodid on anoodid ja katoodid. Katoodiks on elektrood, mille standartne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on taval met elektrood, millega elektr ajal toimub keem muundumine (lahustuv). Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi
sileda pinna saamiseks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galv katmisel. Terase poleerimisel pinge nt 40-60V, tihedus 400-600 A/m2, elektrolüüdiks HClO4 lahus. Katete valikuliseks eemaldamiseks kasut sama süst, mida katmiselgi, kuid vahet elektroodid - anoodiks det, millelt kate eemald, katoodiks puhas eemald met. Katteid on võimalik eraldada suht selektiivselt, nt tinakatte eemald teraselt, hõbetatud vasest hõbeda eraldamine. 25. Elektroodide mõisted (lahustuvad ja lahustumatud) elektrokeemias. Elektrood on mittemet-se kk kokkupuutes olev juht, mis ühendab kk elektriahela teise osaga. Elektroodi ül-ks on voolu juhtimine kk või sellest välja, aga ka el.välja tekitamine, mistõttu on elektrood taval metallist ja sihipärase kujuga. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood)
Kaetav ese asetatakse katoodina elektrolüüsivanni, milles on kattemetalli sisaldav elektrolüüdilahus. Anoodiks on harilikult kattematerjalist plaat. Kui elektrolüüti läheb vool, sadestub esemele metallikiht. Katete valikuliseks eemaldamiseks kasut sama süsteemi, mida katmiselgi, kuid vahetatakse elektroodid - anoodiks detail, millelt kate eemaldatakse, katoodiks puhas eemaldatav metall. Katteid on võimalik eraldada suhteliselt selektiivselt, nt tinakatte eemaldamine teraselt, hõbetatud vasest hõbeda eraldamine. Detailide poleerimine: viimistlustöötlemine sileda pinna saamiseks. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad kõigepealt. Pinged on suuremad kui galvaanilisel katmisel. Terase poleerimisel pinge nt 40-60V, tihedus 400-600 A/m 2, elektrolüüdiks HClO4 lahus. 31 . Elektroodide mõisted ja tüübid elektrokeemias. Elektroodi standardpotentsiaali mõiste, kuidas seda määratakse ja
annaabi.ee 
