Inimkonna vähene mõju ei tähenda aga kindlasti mitte seda et tuleb jätkata Maa reostamist kõikvõimaliku inimtekkelise saastega. Inimene peab oma jalajälge vähendama, mitte ainult võimaliku globaalse soojenemise vähendamiseks vaid selleks, et Maal oleks hea elada. Niisiis on Maa kliimat tsükliliselt mõjutavaid tegureid palju. Olgu nendeks siis Maa magnetpooluste vahetus, kosmilise ja päikesekiirguse varieeruvus või Maa tiirlemis- ja pöörlemisparameetrite muutus, mis täiendavalt muudavad saabuva kiirguse hulka. Välistatud pole ka inimkonna mõju, kuid kuni mind pole suudetud veenda asjaolus, et inimkond põhjustab globaalsel tasandil kliimamuutuseid, jään arvamusele, et inimkonna mõjuvõim ei ole nii suur. Mure kliimamuutuste pärast on õigustatud, sest eeldatavalt ohustavad need kogu maailmas majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna seisukohast soodsat arengut. Lõpuks võib
F= R pöördenurk s rad = R nurkkiirus rad = t s pöörlemis (tiirlemis) sagedus; 1 Hz (herts) f = võnkesagedus T pöörlemis (tiirlemis) periood; T = 1 s võnkeperiood f horisondi suhtes nurga all visatud keha liikumine v y = v0 sin v x = v0 cos v y = v 0 sin - gt
Planeedi pindala 4.Temperatuur 5.Tiirlemisperiood 6.Värvus 7.Huvitavat merkuurist 8.Merkuuri kaugus Päikesest ja Maast 9.Pildid Merkuur Pindala Planeedi pindala on 75 miljonit ruut kilomeetrit. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Temperatur Merkuuri keskmine pinna temperatuur on 240°C . Merkuuri minimaalne pinna temperatuur on -170 °C Merkuuri maksimaalne pinna temperatuur on 430°C Tiirlemis ja pöörlemis perioodid Merkuuri tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva ja pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva. Merkuuri nimi Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubandus ja reiside jumalalt Mercuriuselt. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Huvitavat Merkuurist Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Merkuuril on
peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Atmosfäär Merkuuri atmosfäär on äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist,kaaliumist, naatriumi st, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Temperatuur Temperatuur kõigub väga palju , sest pöörlemis ja tiirlemis kiirus on väikesed. Sel ajal kui päiksepoolsel küljel on umbes 173 kraadi sooja , on teisel pool külma umbes 179 kraadi. Koostis Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu arvatakse, et Merkuuri koore tihedus on umbes sama mis Kuu omal. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Planeedi
statsionaarsete olekute korral on elektroni impulsimoment võrdne täisarvkordse Plancki konstandiga 2r= 9.Kvantarvud(4) Väätused ja mida nad määravad 1)Peakvantarv- täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis. (1,2,3.....) 2)Orbitaalkvantarv- määrab ära orbitaallained mis tekivad elektronide liikumisel ühelt orbiidilt teisele. Tähis:l L=0,1,2,3.....(n-1) 3)Magnetkvantarv(määrab ära elektroni tiirlemis suuna elektronil ml=-l...o...+l 4)Spinn- elektroni pöörlemise suund ümber oma telje. s= 10.Milliste reeglite järgi kihistuvad elektronid aatomis. Sõnasta Pauli printsiip ja energia miinimumi printsiip. 1)Pauli keeluprintsiip- samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega n,l,ml, s, elektroni 2)Energia miinimumi printsiip- iga elektron liigub sellisel orbiidil millel tema energia antud tingimuste juures on minimaalne 11. Arvuta elektronide arv kihtidel k,l,m,n,o
ajavahemiteks kaetud pindalad on võrdsed / 3) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nii nagu suurte pooltelgede kuubid 19. Mis on paralektiline nihe? Eseme näiv asukoha muutus, mis on tingitud vaatleja asukoha muutusest 20. Mis on horisondiline paradoks? Hulk, mille all paistab Maa raadius taevakehast vaadatuna 21. Mis on aasta paradoks? Nurk, mille all paistab maa orbiidi pikem külg 22. Miks me näeme Kuu ühte külge? Tema tiirlemis-pöörlemis periood on võrdne 23. Miks paistab Kuu faasidena? See oleneb sellest, kui suurt valgustatud pinda me näeme 24. Mis on tsiteeriline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa tähtede suhtes (27,3 ööp) 25. Mis on sünoodiline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa Päikese suhtes (29,5 ööp) 26. Mida Kuul ei ole? Atmosfääri, magnetvälja, vett 27. Päikesesüsteemi planeedid
Maa annulleerib kuu gravitatsioonivälja oma keskpunktis O. Punktis A on kuu gravitatsiooniväli suurem kui punktis O on. Seega punktis A jääb osa väljast annuleerimata. Punktis B on kuu gravitatsiooniväli väiksem kui punktis O. Seega Maa loomulik liikumine annuleerib Kuu gravitatsioonivälja punktis B rohkem kui teda on. Seetõttu tekib seal gravitatsioonijõud, mis on suunatud kuust eemale. Maa looded Kuul on põhjustanud selle, et Kuu tiirlemis- ja pöörlemisperioodid on võrdsustunud. Päikese looded on palju väiksemad, kuna tema gravitatsioonijõud muutub Maa läbivas ulatuses palju vähem. Ruumi Kõverus Suurte masside läheduses ruum kõverdub. Seega peaks teavakeha, nt Päikese lähedalt mööduv valguskiir, kõrvale kalduma oma sirgjoonelisest teest. 1911- 1915 arvutas Einstein, et Päikesest mööduv valguskiir peaks kõrvale kalduma 1,75’’
Merkuur Tutvustus Merkuur on päikesele kõige lähemal olev planeet.Ta on ka kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Nimi Merkuur on tulnud vanarooma kaubanduse,reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil. Läbimõõt ekvaatori kohalt on 4 879 km kaugus päikesest on 57,9 miljon km Pinna temperatuur on +350C Pöörlemisperiood on 58,65 päeva Tiirlemis periood on 87,97 päeva kaaslasi Merkuuril ei ole. Merkuur on päikesele kõige lähemal, ta on ka kõige väiksem neist. Pinnavorm Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga.Seal on tervate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikkem. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Merkuuri kraatrid on suuremad kui Kuul, sest Päikesele lähemal liiguvad taevakehad kiiremini. Kõige silmatorkavam kraater Merkuuril on palavuse nõgu, mille
kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad. Teati sedagi, et draakonid ei seisa tähtede suhtes paigal, vaid rändavad piki ekliptikat. Tänapäeval teame, et Kuu orbiidi asend muutub Päikese külgetõmbe mõjul nihkub nii perigee kui sõlmede joon, tehes täisringi vastavalt 8,85 ja 18,61 aasta jooksul. Kuu tõususõlme kahe järjestikuse läbimise vaheline aeg annab nn. drakoonilise kuu (27,21 päeva, seega lühem, kui Kuu tiirlemis-periood) ja Päikese kaks järjestikust viibimist ühes-samas sõlmes drakoonilise aasta (346,62 päeva). Varjutusi oleks raske ennustada, kui poleks huvitavat kokkusattumust, nimelt: 242 drakoonilist kuud on 6585,36 päeva (242*27,212220) 19 drakoonilist aastat on 6585,78 päeva (19*346,620031) 223 sünoodilist kuud on 6585,32 päeva (223*29,530588) See periood avastati Vana-Egiptuses ja kannab saarose nime. Egiptuse keeles tähendab saaros
3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252% Maast) Mass 3,303×10 23 kg Tihedus 5,43 g/cm 3 Pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi Pinnatemperatuur 452 kelvinit (179 °C) Kaaslased ei ole Merkuur ja tema Mõõtmed
Pinnal on suured kaatrid, palju vulkaane (osad ka tegevad). Kuna on ülikõrge temperatuuriga on osa ainest vedelas olekus. Tema atmosfäär on väga tihe. ~95% on CO2 ja 3% lämmastik. On kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Teda katavad plaadikujulised tardkivimid. 11.Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? Kaetud nii meteoriidi kui vulkaanikaatritega (ka tegevad). Teda katavad plaadikujulised tardkivimid. 12. Miks on Kuul näha vaid üht külge? Sellepärast, et tiirlemis- ja pöörlemisperioodid on võrdsed. Ehk Kuu teeb sama ajaga tiiru umber maa, kui see pöörleb. 13.Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Vastasseisus, sest siis on ta maale kõige lähemal. (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel.) Tuleb vaadata vastu valgust ja seda saab teha iga kahe aastat tagant. 14.Võrrelge Maad ja Marssi (välisilme, liikumine, pinnaehitus, atmosfäär). Välisilmelt pole sarnased, maa välisilme muutub kogu aeg sest
juhuslikult külgetõmbejõu tõttu saanud Marsi kaaslasteks. Uldiselt nad on asteroidid. Nende kuju on korrapäratu ja sel leidub meteoriidi kraatreid. Phobos Kreeka mütoloogia järgi on Phobos üks Veneera ja Marsi poegadest. Kreeka keeles tähendab ta hirm. Teda avastati 12 augustil 1877 aastal. Phobos on Marsi pinnast ainult 6000 km kaugusel. Seega on Phobos kõige lähedasem kuu terves Päikesesüsteemis. Iga aasta jooksul Phobos läheneb Marsile umbes 18,3cm. Tema tiirlemis kiirus on väga suur. Ühe õõpäeva jooksul jõuab ta teha kolm tiiru ümber Marsi. Seega teeb ta ühe tiiru vaid 7h ja 39 minutiga. Tema läbimõõt on 14 kilomeetrit. Deimos Deimos on kreeka mütoloogia järgi Veneera ja Marsi üks poegadest. Kreeka keeles tähendav ta paanika. Teda tuntakse nagu kõige väiksemana kaaslasena päikesesüsteemis. Ta oli avastatud Ameerika astronoomi poolt 10 augustil 1877 aastal.
pakkus välja nime Uraan. Teeb tiiru ümber Päikese 84 aasta jooksul, planeedi kaldenurk on 97 ° , seega on Jupiter Üks hiidplaneetidest, millel on ühised omadused (suured Uraani pöörlemissuund risti orbiidil tiirlemise suunaga. mõõtmed; Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; tahke pinna Poolused saavad Päikeselt rohkem soojust, aga ekvaatori puudumine; hästi pikk tiirlemis- ja lühike lähedal on kõrgem temperatuur. Uraan koosneb pöörlemisperiood; palju kaaslasi). Jupiter on vesinikust, heeliumist, metaanist ning vähesel määral Päikesesüsteemi suurim planeet, Päikesest umbes 5 korda atsetüleenist. Saturni järel tiheduselt väikseim planeet, kaugemal kui Maa, ületab Maa massi 318 korda, Uraanil on praegu teadaolevalt 13 rõngast, rõngad heleduselt 4. objekt taevas
(ühik 1rad/s) Asendades φ tema arvutusvalemiga, saame , kus võime t t t v asndada suurusega v. Seega saame seose nurkkiiruse ja joonkiiruse vahel: (kiiruse r avaldamisel v=ω·r) Tiirlemis-, pöörlemis- ehk võnkeperioodiks nimetatakse aega, mis kulub ühe tiiru, pöörde või täisvõnke tegemiseks. Tähis-T, ühik-1s. 2 r Keha kiiruse võib ühe ringi korral leida valemist v= ja nurkkiiruse valemist ω= T 2 või sagedust arvestades valemist ω=2π·f. T
Maakera pöörlemine põhjustab öö ja päeva vaheldumist 24 tunni jooksul. Samal ajal tiirleb Maa ümber Päikese. Aastaaegade vaheldumine ongi põhjustatud Maa tiirlemisest ja sellest, et Maa pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kraadi võrra kõrvale kallutatud. Selline kalduolek põhjustab aastaaegade vaheldumise. 4. Kuidas tekivad Kuu faasid? Kuu tiirleb ümber Maa mööda ümarat ellipsit, mille ühes fookuses asub Maa. Kuu kaugus Maast kõigub 356 000- 402 000ni. Nende tiirlemis-, ja pöörlemisperiood langevad kokku. Seetõttu näeme ainult Kuu ühte poolt. Veel on oluline teada, et Kuu orbiidi ja Maa orbiidi tasandite erinevus on 5 kr. Kuu tiirlemisperiood ümber Maa tähtede suhtes on 27,3 ööpäeva (sideeriline periood). Päikese suhtes on see periood 29,5 ööpäeva (sünoodiline ööpäev). Kuu paistab meile tänu sellele, et ta peegeldab Päikesevalgust. Kuid tema valgustatud kuju tänu tiirlemisele muutub. Kuu
enamvähem praeguse kuju juba sündides. Päike on tavaline täht Linnutee galaktika 100 miljardi tähe hulgast. Päikesesüsteemi sisemises piirkonnas moodustusid neli Maa-tüüpi planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 12. Merkuur Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust. Päikese läheduse tõttu kaob ta valgusesse ja on seetõttu teleskoobiga raskesti vaadeldav. Merkuuri tiirlemis- ja pöörlemisperioodi vahekord on väga omapärane ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Lisaks on veel üks omapära pöörlemistelg on orbiidi tasapinnaga risti, seega puudub seal aastaaegade vaheldumine. Merkuuri maastik sarnaneb Kuu maastikuga. Täiesti ainulaadne on see, et seal on kuni 2km kõrged ja sadu km pikad astangud. Merkuurile langeb pinnaühiku kohta 6korda rohkem päikeseenergiat, kui Maale. Pinnatemperatuur on seal päeval
5. Kepleri seadused Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. 1. seadus. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipseid, mille ühes fookuses asub Päike 2. seadus. Planeetide raadiusvektorid moodustavad võrdsetes ajavahemikes võrdseid pindalasid a13 T12 3 = 2 3. a 2 T2 seadus. Erinevate planeetide suurte pooltelgede kuubid suhtuvad nagu nende sideeriliste tiirlemis-perioodide ruudud. Näiteks vaatlustest on selgunud, et Jupiter sooritab täistiiru ümber Päikese 11,86 aastaga. Järelikult saame arvutada, et Jupiteri keskmine kaugus Päikesest on: a =3 T2 a = 3 11,86 2 = 5,20 See tähendab, et Jupiter on Päikesest 5,20 korda kaugemal kui Maa. 6. Kirjelda kõiki planeete eraldi, v.a Maa. 1. Merkuur · Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa
Planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. · JUPITER Jupiter on Päikeset viies planeet ning suurim. Seda on uuritud hiidplaneetidest kõige rohkem. Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist. Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see tähendab, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled. Esineb kiirgusvöönd. Tema tiirlemis- periood on ligi 12 aastat. Teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Selle orbiit on peaaegu ringikujuline. Eesti rahvaastronoomias peeti Kuu läheduses paiknevat heledat tähte Kuusulaseks. Kui viimane kõndis peremehe (Kuu) ees, olid head ajad - peremees otsis sulast; otsis aga sulane peremeest, olid teadagi halvad ajad. Sellist planeeti, mis Kuuga kaasas liigub, muidugi olemas ei ole. Kuusulase osas esinesid juhuslikult tema lähedusse sattunud planeedid või heledad
vaatesuunalist liikumist.5.Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist.6.Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda.7.Kui emissioon ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga.8.Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust.Spektraaluuringud näitavad tähtede suurt mitmekesisust, kõikvõimalikke pöörlemis -, tiirlemis ja paisumiskiirusi. Tähespektrite klassifikatsioon.Põhiklasse on 7 ja neid tähistatakse suurte ladina tähtedega alustades kuumematest tähtedest.Põhiklassid järgmised: O, B, A, F, G,K,M. Spektriklasse O,B ja A nimetatakse varasteks, G, K, M aga hilisteks klassideks. 18.Milline on galaktikate koostis, liikumine, liigid? Galaktikas jagunevad tähes kahte keemiliselt koostiselt erinevasse gruppi.Ketta populatsioon on
Kepleri teise seaduse kohaselt peavad Maa raadiusvektori poolt kaetud pindalad S b1 b2 ja S b3 b4 olema võrdsed eeldusel, et Maa liigub punktlst b1 punkti b2 sama ajaga kui punktist b3 punkti b4. See aga tähendab, et periheeli lähedal peab Maa liikumiskiirus orbiidil olema suurem kui afeeli lähedal. Kvadratuuriasendites on Maa liikumiskiirus keskmine ja pea ühtlane. Nii seletub Päikese näiva aastaringse liikumise ebaühtlus. Kepleri kolmas seadus määrab planeetide päikesekauguste ja tiirlemis- perioodide omavahelise sõltuvuse. Kaugusi päikesesüsteemis rnõõdetakse tavaliselt astronoomilistes ühikutes (astronomical unit AU), milleks on Maa keskmine kaugus Päikesest e. 150 miljonit kilomeetrit. Järgnevas tabelis on toodud Maa ja navigatsiooniplaneetide mõningad andmed: Planeet kaugus Päikesest tiirlemisperiood suurusjärk Veenus 0.72 AU 0.62 aastat 3.7 Maa 1 " 1 aasta
põhioleku orbiidi raadius ehk Bohri raadius, r1 = 5,29 . 10 -11 m. Elektroni kiirus orbiidil on pöördvõrdeline kvantarvuga n : vn = v1 / n , kus v1 on elektroni kiirus põhiolekus, v1 = 2,18 . 10 6 m/s. Siirdel ühest aatomi kvantolekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetvälja kvant energiaga Eem= h f või Eem= . Selle kvandi võnkesagedus fem omab aatomi alg ja lõppolekule omaste elektroni tiirlemis- sageduste vahepealset väärtust (näiteks neeldumisel falg < fem < flõpp). Optika on füüsika osa, mis uurib valguse tekkimist (ehk kiirgumist), levimist ja kadumist (ehk neeldumist). Inimlik ettekujutus valgusest on siiani dualistlik (kahene): kiirgumisel ja neeldumisel käitub valgus nagu osakeste (kvantide) voog, levimisel aga nagu laine (elektromagnetlaine). Valguse spektraalparameetrid on lainepikkus (vaakumis) , sagedus f (f = c/), spektroskoopiline lainearv
Elektronilaine ei tohi iseennast interferentsil kustutada, s.t. orbiidi pikkus 2r peab olema täisarv n lainepikkusi n . Elektroni kiirus orbiidil on pöördvõrdeline kvantarvuga n : vn = v1 / n , kus v1 on elektroni kiirus põhiolekus, v1 = 2,18 . 10 6 m/s. Siirdel ühest aatomi kvantolekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetvälja kvant energiaga Eem= h f või Eem= . Selle kvandi võnkesagedus fem omab aatomi alg ja lõppolekule omaste elektroni tiirlemis- sageduste vahepealset väärtust (näiteks neeldumisel falg < fem < flõpp). Mitmeelektronilise aatomi korral iseloomustatakse elektroni kvantarvudega n, l, ml ja s. Peakvantarv n määrab elektroni keskmise kauguse tuumast. Orbitaalkvantarvu (ehk kõrvalkvantarvu) l poolest erinevad elektroni leiulained, mis on kindlaviisiliselt sulustatud tuuma läbivale teljele (või: ringlevad ümber selle telje). Kvantarv l määrab elektroni orbi-
t. orbiidi pikkus 2r peab olema täisarv n lainepikkusi n . 26 Elektroni kiirus orbiidil on pöördvõrdeline kvantarvuga n : vn = v1 / n , kus v1 on elektroni kiirus põhiolekus, v1 = 2,18 . 10 6 m/s. Siirdel ühest aatomi kvantolekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetvälja kvant energiaga Eem= h f või Eem= . Selle kvandi võnkesagedus fem omab aatomi alg ja lõppolekule omaste elektroni tiirlemis- sageduste vahepealset väärtust (näiteks neeldumisel falg < fem < flõpp). Mitmeelektronilise aatomi korral iseloomustatakse elektroni kvantarvudega n, l, ml ja s. Peakvantarv n määrab elektroni keskmise kauguse tuumast. Orbitaalkvantarvu (ehk kõrvalkvantarvu) l poolest erinevad elektroni leiulained, mis on kindlaviisiliselt sulustatud tuuma läbivale teljele (või: ringlevad ümber selle telje). Kvantarv l määrab elektroni orbi-
annaabi.ee 
