Eksoplaneedid Triin Kask 10b Eksoplaneedid ● Ekstrasolaarne planeet ● Planeet, mis ei tiirle mitte ümber Päikese, vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht ● Üle 3500 tuhande Tähtsus ● need on kohad, kust otsida maavälist elu ● Teadlasi paeluvad sellised eksoplaneedid, mis asuvad oma süsteemi tähe suhtes õigel, parajal kaugusel ehk elusoosivas või niinimetatud kuldkihara tsoonis. Esimene eksoplaneet ● Esimene Maale sarnanev eksoplaneet, mille avastus kinnitati, oli Kepler 186f, mille leidmine
Aatom ja aatomituum 1. Mis on mudel? Mudel on lähend tekelikusele 2. Kirjelda Rutherfordi aatimimudelit aatom koosneb elektrilaengut kandvast tuumast ja selle ümber liikuvatest elektronidest 3. Mille poolest erineb nüüdisaegne aatomimudel eelnevatest? Elektronid ei tiirle nagu planeedid ümber Päikese, vaid moodustavad tuuma ümber teatava kuju ja tihedusega elektronpilve. 4. Sõnasta Bohri postulaadid ● elektronid on aatomis teatava kindla energiaga olekutes ehk kindlatel energiavoodel ● Elektroni üleminekult ühelt energiavoolt teisele aatom kiirgab või neelab elektronmagnetkiirgust, sealhulgas ka valgust 5. Mida nimetatakse elektroni põhiolekuks? Kõige madalama engergiaga olekut 6
õigus, on lahkhelid kerged tulema. Iga järgmine põlvkond on eelmisest teadmiste poolest rikkam. Me oleme hakanud aru saama loodusseadustest ja maailma olemusest. Võib öelda, et valgustatus, mis usuga kaasas käib, on religioonile teinud karuteene. See, mis näis eelnevalt jumalik, on nüüd teaduse poolt lahti seletatud ning läbi uuritud. Usundite alustalad on kõikuma löödud enam kui kunagi varem. Isegi katoliku kirik pidi tõdema, et Maa ei ole lapik ning Päike ei tiirle ümber selle. Tänapäeval jääb kirikuga seotud inimesi aina vähemaks. Kultuuriruumiti see muidugi erineb. Eestlasi on alati peetud usuleigeks rahvaks, samas kui islamiriikides on peaaegu kõik tulised religiooni järgijad. Ent mis vahe on Jumala tunnistamisel või mittetunnistamisel? Kui uskuda teadust, siis ei ole tema olemasolust ühtegi tõendit leitud. Siiski ei saa me märkamata jätta aastatuhandete pikkust pühendumust, mida ilma temata ei oleks saanud olla
neutroneid kui energeetiliselt kõige kasulikuma (kõige madalama seoseenergiaga) tuuma moodustamiseks on vaja, siis on tegemist radioaktiivse isotoobiga, mis võib laguneda kiirates radioaktiivset kiirgust. Aatomituuma mass moodustab valdava osa aatomi massist. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m, seega umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna. Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronid ei tiirle ümber aatomi selle sõna klassikalises mõistes, vaid moodustavad elektronpilve. Elektronpilve läbimõõt on mitu suurusjärku suurem aatomituuma läbimõõdust, seega määrab elektronpilve läbimõõt ära aatomi suuruse. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon).
kogu järgneva nädala. 11. Jaanuaril 1610 ilmus ka neljas täht. Pärast nädalast uurimist avastas Galileo, et need neli tähte püsivad koguaeg Jupiteri läheduses, liiguvad koos planeediga ega lähe ära. Ning viimaks Galileo avastas, et ta ei uurinud mitte tähti vaid hoopiski planetaarseid kehasid Jupiteri orbiidil. See avastus näitas, et kõik planetaarsed asjad ei tiirle ainult Maa ümber ja et ka teistel planeetidel võib kaaslasi olla. Galilei Galileo 15.02.1564-08.01.1642 Galilei Galileo oli Itaalia füüsik, matemaatik, astronoom ja filosoof, kes mängis olulist rolli teadus-revolutsioonis. Tema avastas Jupiteri neli kuud: Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto. Neid kutsutakse tänapäeval ka Galileo kuudeks. Hea teada... Io on kõige tihedam kaaslane Päikesesüsteemis
Kui kõik see kokku võtta, siis on küll Tiina elu alguses raskem, sest enamik ei respekteeri teda. Kuid kui ta selle alguses ära suudab kannatada, on minu arvates see seda väärt. Tema saab ise otsustada. Tema arvamusi üldjuhul kuulatakse huviga, sest teatakse, et tal on midagi öelda, midagi, mis ei ühti halli massiga. Pealegi, on meie ühiskond edusamme teinud, hakatakse soosima teist laadi mõtteviisiga inimesi. Selliseid, kelle elu ei tiirle vaid töötamise ja raha ümber. Ja kui tiirleb raha ümber, siis teenivad nad seda tavaliselt targasti, oma tarkuse najal. Mitte lihtsalt karjääri redel tõustes: kullerist, telleriks, tellerist paberimajandusse, paberimajandusest natuke üles poole ja nii edasi .. Kuigi.. ega ka Mari elul on teatud head küljed. Tema tüüpi inimesed ei pea kunagi ise kartma, nemad oma otsuste eest ei vastuta, üldjuhul. Nemad elavad riskivabalt. Ja kui nad oma hädise elukese ära elavad, pärandavad
Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. 17. sajandi teadlased Galileo Galilei, Johannes Kepler ja Isaac Newton täiendasid tema maailmavaadet paljude füüsikaliste arusaamadega, millega laiem üldsus lõpuks nõustus. Galileo Galilei uuris teleskoobiga mitmeid taevakehi ning jõudis Jupiteri kaaslaste süsteemi ja siseplaneetidel teleskoobis nähtavate faaside põhjal järeldusele, et kõik kehad ei tiirle ümber Maa. Kuigi Galileo Galilei vaatlused kinnitasid, et Maa tiirleb ümber Päikese ja planeedid on Maa-sarnased taevakehad, ei toonud see kohe kaasa heliotsentrilise maailmasüsteemi võidukäiku. Koperniku mudeli põhjal tehtud arvutused andsid sageli Ptolemaiose mudeliga võrreldes tunduvalt ebatäpsemaid tulemusi. Heliotsentriline maailmapilt sai lõpliku kinnituse Johannes Kepleri töödega, milles ta töötas välja
Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutu...
[2] Kosmose asustamine toob kaasa ka vajaduse hakata täpsemalt määratlema, millisel kujul ja mis moodi hakkavad inimeste elud jätkuma. Kosmosesse koloonia rajamiseks on väljakäidud erinevaid ideid. Võimalik on ehitada maapealne baas, mis asuks eksoplaneedi pinnal või pinnases ning samuti on ka võimalik ehitada kosmosejaamasid, mis tiirleksid ümber päikese, kuu või eksoplaneedi orbiidi. Eksoplaneet on lühidalt öeldes planeet, mis asub väljaspool päikesesüsteemi ja ei tiirle ümber Päikese, vaid mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse.[3] Kosmose kolooniate toimimiseks on vaja suurtes kogustes: vett, toitu, ruumi, inimesi, ehitusmaterjale, energiat, transporti, sidet, elussüsteemi, tehislikku gravitatsiooni, radiatsiooni kaitset ja hulganisti investeeringuid. On täitsa võimalik, et kolooniad hakkavad asuma vajalikke ressursside vahetus läheduses. Kuna materjalide
Kuigi vahel on tõesti selline tunne et või-bolla isegi võib aga seda pole veel juhtunud. Mul on küll võõra tüdruku kõrval ärgates esimene mure see, kuidas võimalikult kiirelt temast lahti saada. Olen kogenud võrratuid seksinaudinguid, mida ei vahetaks eales juhuseksi vastu. Alles mitmekordse seksi järel oskad naist täielikult tajuda ja pakkuda parimat, sest tantsimine laabub sujuvamalt siis, kui partnerid mitte esmakordselt põrandal ei tiirle. On tulnud ette ka neid kordi, kui pärast juhuööd tahaks selle inimesega veel ja veel kohtuda. Samas on olnud ka selliseid naiosi, kes lihtsalt ei sobi. Ühesõnaga ma pooldan ühe öö seksi Võib-olla ka sellepärast, et olen liiga palju telekat vaadanud väiksest peale. Aga kõik me eksime ja teeme vigu, nii tuleb ka selliseid erandeid ette. Pooldan üheöösuhet, kuna see on huvitav ja kiire. Ma ei suudaks ega viitsiks oma aega lihtsalt tavalisele seksile pühendada aga vahel võib
kõige huvitavam. Seda põhjusel, et puudub varasem kokkupuude või teadmine antud teemast. Varasemalt on eksplaaneete uurinud paljud teadlased ja astronoomid. Enamus tööst toetubki just nende leitule ja kirjutatule. Läbi Google otsingumootori oli teemakohase kirjanduse ja materjali leidmine lihtne. Enamjaolt oli tegemist ajakirja Astronoomia erinevate artiklitega. 3 2 Üldist eksoplaneetidest Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle mitte Päikese, vaid mõne teise tähe ümber. Praeguseks on avastatud üle 1900 eksoplaneedi (2015. aasta 17. märtsi seisuga 1901 planeeti 1194 planetaarsüsteemis). (3) Keskmiselt on iga tähe kohta on vähemalt üks planeet. Umbes iga viienda päikesesarnase tähe ümber tiirleb elu võimaldavas piirkonnas maasuurune planeet. (4) Enam kui 400 avastatud eksoplaneedist varjutavad oma ematähte ligikaudu 70 planeeti. (1) 2.1 Planeetide avastamine
inimene solvub. See võib tekitada elus suuri probleeme. Inimesed kes ei julge öelda ei võidakse sageli kuritahtlikult ära kasutada, paludes nendelt teeneid, mida ise teha ei viitsita. Sellist käitumist olen tundnud ka enda nahal, kui tuttavad on mind ära kasutanud ning palunud midagi teha ning loomulikult olen ma kõigega nõus, kuna ma lihtsalt ei julge ei öelda, et sellist situatsiooni tulevikus vältida pean ma endale selgeks tegema, et kõik ei tiirle vaid teiste ümber. Inimesed peavad mõistma, et kõikidel on õigus öelda ei ning see ei ole sellepärast, et ei hoolita või ei viitsita teist aidata, vaid hoopis vastupidi. Õppides "ei" ütlema, annab see enesekindluse elus läbi lüüa ja vähendab stressi. Jätkuv vabanduste otsimine annab võimaluse edaspidiseks surve avaldamiseks. KOKKUVÕTE Olles selle materjali põhjalikult läbi vaadanud ja endale selgeks teinud, mõistan ma, et on olemas kolme käitumisstiiliga inimesi
Mida toob tulevik? Veel enne, kui HST oma töö lõpetab ja ta kosmosesüstikuga orbiidilt alla tuuakse, on aastal 2008 plaanis üles saata hoopis võimsam uue põlvkonna kosmoseteleskoop NGST (Next Generation SpaceTelescope). Selle peapeegli läbimõõt peaks olema vähemalt 8 meetrit ning ta töötab erinevalt Hubble'i kosmoseteleskoobist ainult infrapunapiirkonnas lainepikkuste vahemikus 0,6 kuni 10 mikromeetrit. Ka ei tiirle ta HSTi kombel ümber Maa, vaid asub koduplaneedist 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel nn Lagrange'i punktis L2, kus Maa varjab teda päikesekiirguse eest. 6 Kokkuvõte Minu arvates on kõiksuguste taevakehade uurimine väga müstiline ja sürrealistlik, sest tegemist on millegi tundmatuga. See süsteem, kuidas neid uuritakse, tundus alguses väga lihtne ja loogiline vaatad lihtsalt
seoseenergiaga) neutronite arvust, on tuum ebastabiilne; sel juhul on tegu radioaktiivse isotoobiga. Viimane võib laguneda võib laguneda, kiirates radioaktiivset kiirgust. Olgugi et aatomituuma mass moodustab valdava osa aatomi massist, on tuuma läbimõõt umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna, st suurusjärgus 10-15 m. 2.2 ELEKTRONKATE, IOONID JA SPEKTRID. Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronid ei tiirle ümber aatomi selle sõna klassikalises mõistes, vaid moodustavad elektronpilve. Elektronpilve läbimõõt on mitu suurusjärku suurem aatomituuma läbimõõdust, seega määrab elektronpilve läbimõõt ära aatomi mõõtmed. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon).
paljudeks sajanditeks. Uutest astronoomilistest vaatlustulemustest ajendatuna esita M. Kopernik 1514. a. hoopis lihtsama mudeli, mille põhiideeks oli see, et Universumi keskpunktiks pole mitte Maa, vaid hoopis Päike. Heliotsentriline maailmasüsteem leidis lõpliku kinnituse tänu G. Galileile, kes 1609. aastal avastas Jupiteri kuud. Galilei avastus oli tõenduseks, et mitte kõik taevakehad ei tiirle ümber Maa nagu geotsentriline maailmasüsteem seda eeldas. Heliotsentrilise maailmasüsteemi põhiline väärtus oligi see, et välistades Ptolemaiose- Aristotelese taevasfääride idee, seadis uus käsitlus kahtluse alla ka maailmaruumi loomulike piiride olemasolu. Veelgi enam, mitmete tiirlemistsentrite olemasolu selles süsteemis ei välistanud põhimõtteliselt ka seda, et Päike ise võiks tiirelda ümber mingi seni veel tundmatu tõmbekeskme
Loomulik valgus on polariseerimata valgus, valguskiires on esindatud koikvoimalikud vonketa sandid. Fotoefektiks nimetatakse elektronide valjumist ainest valguse toimel. Fotoefekt on seletatav valguse kvantiseloomuga: valgus on osakeste ehk valguskvantide voog. Valguskvanti nimetatakse footoniks. Aatomi ja tuumafuusika Aatomi planetaarmudel: keskel on massiivne tuum, selle umber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid Bohri aatomimudel elektronid ei tiirle umber tuuma erinevatel orbiitidel, elektronidel on aatomis erinevad energiatasemed. Kaasaegne aatomimudel ? Tuuma umber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved ehk orbitaalid, mille erine vates osades on elektroni leiutoenaosus erinev. ? Elektronpilve piire, jarelikult ka aatomi mootmeid, ei ole voimalik tapselt maarata ? Mitme elektronkihiga aatomite elektronkate on kihiline ? Erinevate elektronkihtide ja alamkihtide taitumisel kehtivad 2 printsiipi:
muretsema. Ta oli leidnud, mida otsis ; suur mängija, kellel oli tehnika ja kes skooriks, just nagu enne kui lõin hämmastava värava. Ta oli aga piisavalt kaval, et saada aru; selle väravaga olin oma hinna lakke löönud, ja kui teistel klubidel on jälgijaid kohal hakkaks käima halastamatu pakkumiste sõda. Seega otsustas Leo Beenhakker haarata härjal sarvist. Ta hüppas katusealuselt alla ja läks Hasse Borgi jutule. "Ma tahan selle kutiga kokku saada, koheselt.", sest jalgpallis ei tiirle see mängija ümber; see on personaalsus ka. Ei ole vahet kas mängija on hämmastav kui tal on vale käitumine. Sa ostad terve komplekti. "Ma ei tea kas see on võimalik" vastas Hasse Borg "Mida sa mõtled; ei ole võimalik?" "Võibolla ei ole meil selle jaoks aega. Meil on palju tegevusi ja asju planeeritud" Beenhakker sai kurjas, sest loomulikult ta sai sellest aru. Seal ei olnud mingeid tegevusi. Hasse
Shakespeare – „Kuningas Lear“, „Tõrksa taltsustus“ 28. Gutenberg leiutas trükipressi, nõudlus raamatute järgi suur 29. „Mona Lisa“, Leonardo Da Vinci 30. Sündis Karl V, kõige võimsam valitseja. 31. Itaalia õukonnas hakati harrastama balletti. 32. Loodi esimene botaanikaaed, Badova. 33. Konstatinopol hävib 34. Esimesed jumestamisvahendid 35. Kunstnik peab olema isikupärane ja tal on nimi. 36. Palazzo 37. Huvi mineviku vastu 38. Päike ei tiirle ümber Maa vaid Maa ümber päikese 39. Proosakirjandus Givonni Bocaccio 40. Magalhaesi ümbermaailma reis 41. Arhitektuuris saavutati tervikmulje. Renessanssi ajastu muusikas 14.saj Ars Nova- Uus kunst Philip de Vitry 15-16. sajand madalmaade koolkond Piirkond, mida ühendab Burgundia Hertsogiriik ja flaami keel Seal tekib Euroopa muusika, sest seal on soodne tingimus kunsti teha- raha, rahulik, ilus piirkond. Tekib ühtne arusaam muusikast, muusika iluideaalid.
hoida ning tuum voib laguneda (N:tuumaelektrijaamades). · Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) maarab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas vordub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused. Elektronkate · Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. · Elektronid ei tiirle umber aatomi selle sona klassikalises moistes, vaid moodustavad elektronpilve. · Elektronpilve labimoot on mitu suurusjarku suurem aatomituuma labimoodust, seega maarab elektronpilve labimoot ara aatomi mootmed. Aatomi labimoodu suurusjark on 10-10 m. Uhte sentimeetrisse mahuks ritta asetatuna umbes 100 miljonit aatomit. · Elektronkatte peakvantarv (n) maarab ara elektronkihi, millel elektron asub. Tapse orbitaali
Prootonite arv tuumas (laenguarv ehk aatomnumber Z) määrab, millise keemilise elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused. Sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga (N) aatomid on teineteise isotoobid. Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronid ei tiirle ümber aatomi selle sõna klassikalises mõistes, vaid moodustavad elektronpilve. Elektronpilve läbimõõt on mitu suurusjärku suurem aatomituuma läbimõõdust, seega määrab elektronpilve läbimõõt ära aatomi mõõtmed. Kui aatomis on elektrone rohkem või vähem kui prootoneid, siis on tegemist iooniga. Ioon on laetud osake. Liigse elektroniga on negatiivne ioon (anioon), puuduv elektron on aga positiivsel ioonil (katioon). Elektronide
Igal aastal langeb Maale sadu tonne meteoriite. Suurimate meteoriitide kokkupõrked maapinnaga võivad tekitada suuri Maapinnale suuri löökkraatreid ja ökokatastroofe. Tuntuimad meteoriidikraatrid on Kaali (Saaremaal) ja Arizona (USA); suurim on arvatavasti Vredefort’i kraater, mille läbimõõt on ca 300 km ning mis tekkis arvatavasti umbes 2 miljardit aastat tagasi kokkupõrkel objektiga, mille läbimõõt oli 5 … 10km. Eksoplaneet või ekstrasolaarne planeet, on planeet, mis ei tiirle mitte ümber Päikese vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht. 22. juuli 2014 seisuga on avastatud üle 1800 eksoplaneedi, mis omakorda moodustavad vähemalt 1100 Päikesesüsteemi laadset planeedisüsteemi. USA kosmoseagentuur NASA saatis 2007. aasta kevadel teele kosmoseteleskoobi Kepler, mille ülesandeks on otsida ja leida uusi eksoplaneete. Keplerilt saadud andmeid töödeldakse pidevalt, kuid juba praegu võib ennustada, et nende põhjal tuvastatakse
Ent kõige tähtsam oli see, et ümber Päikese tiirlev Maa osutus üheks planeetidest. 17. sajandi teadlased Galileo Galilei, Johannes Kepler ja Isaac Newton täiendasid tema maailmavaadet paljude füüsikaliste arusaamadega, millega laiem üldsus lõpuks nõustus. Galileo Galilei uuris teleskoobiga mitmeid taevakehi ning jõudis Jupiteri kaaslaste süsteemi ja siseplaneetidel teleskoobis nähtavate faaside põhjal järeldusele, et kõik kehad ei tiirle ümber 30 Maa. Kuigi Galileo Galilei vaatlused kinnitasid, et Maa tiirleb ümber Päikese ja planeedid on Maa-sarnased taevakehad, ei toonud see kohe kaasa heliotsentrilise maailmasüsteemi võidukäiku. Koperniku mudeli põhjal tehtud arvutused andsid sageli Ptolemaiose mudeliga võrreldes tunduvalt ebatäpsemaid tulemusi. Heliotsentriline maailmapilt sai lõpliku kinnituse Johannes Kepleri töödega, milles ta töötas
Järeldused: aatomid on eristamatud, aatomite tekkimisel eraldub energia portsjonite kaupa. Bohri postulaat: energiat ei kiirgu, kui elektron tiirelb orbiitidel, mille pot energia on täisarvkordne tiirlemissagedusele vastava kvandi energiaga. Ek=-nhv; Ep=mv2/2=nhv/2. h=Plancki konst: 6,63*10a-34 Js, n- täisarvuline kvantarv. Puudused: ei põhjenda, miks orbiitide energ kvantiseeritud, miks orbiidil kiirendusega liikuv elektron ei kiirga energiat. (elektron tegelikult ei oma orbiiti ja tiirle tuuma ümber). -ei seleta keem sideme olmust. Vaid H. Schrödingeri võrrandi lahendid (elektroni energia, lainfunkts./tõen) sõltuvad 3.st täisarvulisest kvantarvust +spin. „elektron on kui seisev laine kolmes sõltumatus ruumimõõtmes, igaga seotud üks kvantarv: n, l, m. Igale vastab kindel energia ja lainefunktsioon. Orbitaalide energia sõltub peakv.a-st N. (posit täisarvud, võrdub kõikide sõlmpindade arvuga, määrab orbitaali energia R=13,6eV=1311kJ/mol
Otsene toime on valdav, kui kasutatakse kõrge lineaarse ülekandega (LET) kiirgusi nagu alfa- või neutronkiirgus. Teisest küljest võib kiirgus raku aatomitele või molekulidele (eriti vee molekulidele) toimet avaldades tekitada vabu radikaale, mis on suutelised levima piisavalt kaugele, et põhjustada märklaudmolekuli kahjustust. Vaba radikaal on vaba, mitte kombineerunud aatom või molekul, mille elektronkatte väliskihil on paaritu elektron. Elektronkatte elektronid mitte ainult ei tiirle tuuma ümber vaid ka pöörlevad oma telje ümber. Pöörelmine võib olla nii vastu- kui ka päripäeva. Aatomis või molekulis, millel on paarisarv elektrone elektonkattes, on ka spinnid paaris, st et iga päripäeva pöörleva elektroni kohta tuleb teine vastupäeva spinniga elektron. Selline seisund on seotud kõrge keemilise stabiilsusega. Paaritu arvu elektronide puhul jääb üks elektron vastasspinniga paariliseta, see ongi paaritu elektron. Selline seisund on seotud suure
annaabi.ee 
