50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katrepohlak
Õppematerjali autor
...........................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Ülesanne 4.................................................................................................93 08 - Photoshop - Selekteerimise tööriistad (Ülesanne 5)...........................96 Ülesanne 5...............................................................................................115 09 - Photoshop - Keerulisem selekteerimine (Ülesanne 6).......................131 Ülesanne 6...............................................................................................146 10 - Photoshop - Maskimine (Ülesanne 7)................................................150 Ülesanne 7...................................................
www.webopedia.com/TERM/D/DRAM.html" HYPERLINK "https://www.webopedia.com/TERM/D/DRAM.html"memory HYPERLINK "https://www.webopedia.com/TERM/D/DRAM.html") chips for personal HYPERLINK "https://www.webopedia.com/TERM/P/personal_computer.html"computers have access times of 50 to 150 nanoseconds (billionths of a second). https://pdfs.semanticscholar.org/6ebe/ c8701893a6770eb0e19a0d4a732852c86256.pdf 0.00003 s 0.0001 s 0.000001 s 0.0000001 s 0.00000002 s Parallelism – arvutid natuke aimavad ette ja hakkavad spekulatiivselt täitma mingeid ülesandeid. Miks on arvutites cache (näiteks L1 ja L2 cache)? Tehtud transistoridest. Salvestavad suuri tükke põhimälust. Arvuti kiirus sõltub sellest, kui suur ta cache (kiire vahemälu) on. Uued SSDd on ka transistoridest tehtud. Transistorid kallimad. Et vigu püüda Et vahetulemusi salvestada Et mälu voolu kadumisel salvestada Et vähem põhimälu kallal käia
cache parema kasutamisega. Üks cache osa on 8-30 baiti pikk. Mälu on aeglane ja ei lähe eriti ruttu kiiremaks. 0.00000001 s - RAM rated at 100 MHz is capable of sending a bit in 0.00000001 seconds DRAM (dynamic random access memory) chips for personal computers have access times of 50 to 150 nanoseconds (billionths of a second). https://pdfs.semanticscholar.org/6ebe/ c8701893a6770eb0e19a0d4a732852c86256.pdf 0.00003 s 0.0001 s 0.000001 s 0.0000001 s 0.00000002 s Parallelism – arvutid natuke aimavad ette ja hakkavad spekulatiivselt täitma mingeid ülesandeid. Miks on arvutites cache (näiteks L1 ja L2 cache)? Tehtud transistoridest. Salvestavad suuri tükke põhimälust. Arvuti kiirus sõltub sellest, kui suur ta cache (kiire vahemälu) on. Uued SSDd on ka transistoridest tehtud. Transistorid kallimad. Et vigu püüda Et vahetulemusi salvestada Et mälu voolu kadumisel salvestada Et vähem põhimälu kallal käia
Works, MS Office, StarOffice, OpenOffice.org) 5. Arvutivõrgud Arvutivõrk (ingl. computer network) on teatud hulk üksteisega ühendatud arvuteid, mis võimaldab nendevahelist andmevahetust. 5.1 Lokaalvõrgud ja laivõrgud Kohtvõrguks (ingl. LAN - Local Area Network) nimetatakse sellist arvutivõrku, mis asub füüsiliselt piiratud alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu klientidele. Tüüpiliselt on kohtvõrgud ehitatud kasutades Etherneti tehnoloogiat arvutid on omavahel ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näideks koolimajasisene arvutivõrk, kus serveriga on ühendatud kaks alamvõrku (raamatukogu ja arvutiklass). Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontrollitakse, millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. Tehniliselt on Internet laivõrk (ingl
) Märk ¥ on teatavas kooditabelis kuueteistkümnendsüsteemi koodiga A5. Mis on selle märgi kood kahend- ja kümnendsüsteemis? Lahendus. Kuna A16 = 1010 = 10102 ja 516 = 510 = 01012 , siis A516 = 101001012 = 128 + 32 + 4 + 1 = 16510 . 1.4. Arvutite liigitus. Arvutikorpus Personaalarvuti (personal computer, edaspidi arvuti) on seade informatsiooni sisestamiseks, töötlemiseks, säilitamiseks ja väljastamiseks. Suuruse järgi liigituvad (vt. fotod 911) arvutid lauaarvutiteks (desktop computer), sülearvutiteks (laptop computer) ja pihuarvutiteks (palmtop computer). Edaspidine kehtib põhiliselt lauaarvuti kohta, sülearvuti jaoks teeme peatüki lõpus mõned täiendavad märkused. Foto 9. Lauaarvuti Foto 10. Sülearvuti Foto 11. Pihuarvuti Arvuti paikneb korpuses (case), mille koosseisu võivad olla ehitatud (sülearvuti, pihuarvuti) või mille külge juhtmetega ühendatud (lauaarvuti) täiendavad seadmed
olemasolevate kujunditega. Kujundeid saab liigutada, pöörata või ruumis vabalt kohandada. Samuti saate kujundeid grupeerida, et luua võimalikult keerulisi ja detailseid objekte. Fusion 360 -www.autodesk.com Fusion 360 on pilvepõhine tootearendusprotsessi jaoks mõeldud 3D CAD/ CAM/CAE tarkvara. Fusion 360 tööriistad võimaldavad kiiret ja lihtsat disainiideede uurimist alates integreeritud kontseptsioonist kuni tootmises kasutatava tööriistakomplektini. Fusion 360 on täiustatud kujundustarkvara, mille hämmastavad tööriistad teevad selle õpetajatele suurepäraseks valikuks. 2D graafika Inscape -www.inkscape.org
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid