Tööseadme tüübilt a) kettekskavaatorid b) rootorekskavaatorid 3. Kaevamisviisilt a) pikikaevamisega b) põikikaevamisega. 26. Pinnase tihendamise meetodid, selgitused. Igasuguste materjalide, kaasaarvatud pinnased, tihendamine toimub nende materjalide tihedate agregaatosakeste pakkimine ruumala ühikus optimaalsemaisse asendisse selliselt, et nende vahelised tühikud oleksid minimaalse mahuga. Sellise olukorra saavutamiseks tuleb tihendatava materjali osakesed panna üksteise suhtes liikuma ning mõjutada välisjõuga, sundides neid liikuma vajalikus suunas nii, et nad võtaksid üksteise suhtes optimaalsed asendid. Kasutatavaimad meetodid on: a) staatilise survega tihendamine b) lööktoimeline tihendamine c) vibrotihendamine d) kombineeritud toimega tihendamine. Iga eelloetletud tihendusmeetod on efektiivne vaid kindla struktuuriga pinnaste jaoks. Sidumata pinnaste
kõrgus ei tohi erineda projektis määratud kõrgusest rohkem kui 0 mm... -100 mm ning põhjas ei tohi olla vettkoguvaid vajumeid. [5] 3.3. Täitetööd Mulle tehakse ühtlase paksusega, rõhtsate ja täislaiuses kihtidena. Kihi paksus ei tohi olla üle 0,7 m. Mulle laius peab olema selline, et tihendatult on see nõutud mõõtmete kohane. Optimaalse niiskuse saavutamiseks lisatakse vajadusel tihendatavale kihile vett, kus ta peab ühtlaselt laiali valguma. Korraga tihendatava kihi paksus oleneb tihendatava materjali omadustest ja kasutatavatest tihendusseadmetest. Iga kiht ja mulde pealispind tihendatakse kogu laiuses sobivate seadmete ja tihenduskordadega. [5] Pind tuleb kujundada ja tasandada nii, et pinnale ei jääks vett koguvaid vajumeid. Kui talvel esineb külmumisoht, tuleb ehituse käigus jälgida, et võimalikult väike osa ehitatavast pinnastarindist saab külmakahjustusi
• vertikaalkonstruktsioonide ülaosade tihendamisel tuleb arvestada sellega, et õhk eraldub sealt aeglasemalt ja raskemalt, uus tihendamine tuleb teha üsna kiiresti ehk siis kui betoon on veel plastne. KONSTRUKTSIOONI JÄRGI: ¾ VIBRAATORI MOOTOR ASUB VIBROOTSIKUS Ø = 51; 76 mm l0 = 340mm; 390 mm h - tihendatava kihi paksus Ø ¾ ERALDI MOOTORILE ON VÕLLIGA ÜHENDATUD VIBROOTSIK mootor jäik võll painduv võll Ø = 51; 76 mm vibrootsik l0 = 400mm; 500 mm Ø Ø ¾ PAKETTVIBRAATOR tõsteaas mootor
33) Kõige levinumaks valuteraste sulatamise agregaadiks on: elektriahi. 34) Teraste madalad valuomadused (halb vedelvoolavus, suur kahanemine), mis põhjustavad defekte, viivad vajadusele kasut järgnevaid abinõusid: räbupüüdja ristlõike suurendamine ja tõusukanalite kasutamine. 35) Terasvalandite joonkahanemine valuvormis moodustab:2,5% 36) Kütusena kasutatakse vagrankades põhiliselt:looduslikku gaasi, koksi 37) Silumiinid on sulamid: Al-Si-(Cu) 38) Masinvormimisel tihendatava vormisegu tiheduse väikseim ebaühtlus kõrguse suunas saavutatakse: liivpaiskuriga. 39) Põhiliseks iseärasuseks alumiiniumisulamite valamisel on: kalduvus gaaside imamisele ja kergesti oksüdeerimine. 40) Ülemäära suur savisisaldus vormisegudes võib põhjustada: gaasipoorsust, sisepengeid ja pragusid.
Valtsi äär ei tohi olla muldeservale lähemal kui 0,3m. ·Tapprull töötab ringskeemi alusel. Tihendab alt-ülesse. ·Töötatakse süstikskeemi või ringskeemi alusel. · I etapp. Puistatakse ja tihendatakse toru all olev kaitsekiht, Paigaldatakse toru ja puistatakse pinnas mõlemale poole toru, Puistatakse torule pinnase kaitsekiht ja tihendatakse, Tihendatakse käsitsi või elektri-mootor või pneumovibraatoriga, mille tööseade mõõtmed vastavad tihendatava ala laiusele. II etapp. Puistatakse ja tihendatakse põhiline osa pinnasest, Tihendatakse mehaaniliselt tampmasinate, vibrotampide või vibraatoritega. ·Vibrosügav tihendamine kraana otsas rippuv vibroseade lastakse mullale ja see tihendab ise oma raskusega vajaliku pinna. Jämepurd materjalid ja lõhatud kaljupinnas tihendamist teostakse raskete tihendusmasinatega. Nõutud tihedust vaadatakse vajumi järgi, tavaliselt 8-10%.
· Nuia normaalasend on vertikaalne, õhematel plaatidel (<250 mm) võib kaldenurk olla maksimaalselt 45 º. Horisontaalasendis nui ei tihenda, vaid põhjustab kihistumist. · Vibreerimisaeg peab olema piisav, aga mitte liiga pikk: sobiv aeg 250 mm plaadile on 10 s. 8 TTK · Kui betoneeritakse mitme kihina, siis lastakse nuial vajuda oma raskusega läbi tihendatava kihi alumisse kihti vähemalt 200 mm. · Tihendatakse korrapäraselt 400...600 mm ruutudes. Betooni süstemaatiline tihendamine. Joonisel on d nui läbimõõt ja r vibreerimise mõjuraadius. Nuivibraatoriga vibreerimise tulemused (bet-m3/h) Nuia läbimõõt (mm) Tavaline plaadi valu 240 mm Õhukesed plaadid,plaaditalad, (m³/h) tihe sarrustus (m³/h)
Vundamendid Vundamentide alla jääv pinnas eemaldada kuni kõrguseni -1200 olemasolevast maapinnast. Välisseinte alla rajada raudbetoonist lintvundamendid. Samuti valada raudbetoonist lintvundamendid kandvate siseseinte alla, terrassi serva alla ning postide alla. Välisseinte vundamendid on keskelt soojustustatud 100 mm soojustusega 600 mm kõrguselt allapoole maapinda Põrandad, vahelagi Olemasoleva pinnas kooritakse ning asendatakse see tihendatud killustu ja liivakihiga (kusjuures tihendatava kihi paksus ei tohiks olla suurem kui 100 mm). Siseruumide põrandad soojustatakse 100 mm soojustusega. Välisperimeetril, 1,2 m laiuses, on soojustuskihi paksus 200 mm. Garaazi alla valatakse põrandad pinnasele kõrgusele -0.200 m Siseruumid hüdroisoleeritakse pinnasest ja valatakse aluspõrand kandvast raudbetoonist 100 mm . Raudbetoonpõrandad toetatakse vundamendile ning põranda ja vundamendi armatuurid seotakse omavahel.
tihendamise võime. - sobib kõigi pinnase tüüpide tihendamiseks. -rehvi rõhk järk järguline suurendamine tihendamise ajal annab oprimaalsed töö tulemused (0.2 Mpa-0.8MPa) 13) tapp-rull sobivad pinnaste tihendamiseks ei sobi suhteliselt tihedate ja klompis kuivanud pinnaste tihendamiseks . -Tr tihendab pinnase kihti allosast üles poole. Tapp-rull on tihendamis võime ammendanud kui rulli tappid ei tungi pinnase kihti rohkem kui 3-5cm -mida õhem on tihendatava pinnase kiht seda paremini see tiheneb 14) vibro-rull lisaks staatilisele koormusele tekitatakse lisa koormus vibratsiooni abil. Vibratsiooni iseloomustatakse sageduse ja amplituudiga. -Amplituud-vibreeriva valsi maksimaalne vertikaalne liikumis kiirusühe täis tsükli jooksul. -Sagedus-raskuse pöörete arv ümber pöörlemis telje teatud ajaühiku jooksul. -VR võivad olla silevaltsiga või tappvaltsiga
51. Tapp- rullide ehitus, töötsükli iseloomustus. 1 tappidega valts ees, kummiratastega baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin, juhtimissüsteem. Tapprull tihendab pinnasekihti allosast ülespoole. Max tihendatav kihi paksus tihedas olekus on 15 cm. Peale seda kui tapprull on oma tihendamisvõime ammendanud ei tungi rulli tapid enam tihendatavasse pinnasekihti rohkem kui 3-5 cm ehk rull tõuseb tihendatava rulli pinnasele. Pärast rulli 2,3 esimest läbikut võiks pinnast veidike kobestada ja lisada rullile täiendavat koormust. Sama rulli läbikute arvu juures tiheneb õhem kiht rohkem kui paksem. 52. Vibrorullide ehitus, töötsükli iseloomustus, optimaalsed kihtide paksused. 1-2 valtsrulli, millesse on paigutatud ekstsentriline koormus, baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin, juhtimissüsteem
sideainegatoodeldud materj alidest aluse illakihte 5hutemperatuuril alia -3 ° C Õhukeste kihtide ehitamisel põhjustab õhu ja aluse madal temperatuur paigaldatud materjali kiire jahtumise , mis muudab tihendamise ebapiisavaks. 46. Rullide valik Rullide liik ja arv valitakse lähtuvalt: · kasutatava segu liigist · tehtava too huIgast ajauhikus · uksiknte tihendatavate kihtide paksusest · korraga tihendatava paani laiusest · õhu , aluse ja segu temperatuurist 47. Segu rullimise põhitingimused · laoturi tihendusseadmetega peab saavutama optimaalse ee1tihenduse · laoturi tihendusseadmetega hea eeltihenduse saavutamisel ei saa loobuda rullimisest · vahetult laoturi ragatuleb kasutada voimalikult rasket rulli · vahemalt 120 0 C temperatuuriga segu tihendamine tagab hea siduvuse kihtide vahel · alia 4 em paksuste kihtide tihendamisel ei ole vibrorullide kasutamine soovitatav
optimaalsel niiskuse juures määratud maksimaalne mahumassi suhe. K t = /° 177. Pinnaseid muldkehas tuleb tihendada tihendusastmeni 178. Niisutamist tuleb kasutada liiga kuivate pinnaste tihendamisel selleks, et saavutada nõutud tihendustegurit. 179. Optimaalne niiskus- Maksimaalne tihedus- 180. Pinnase tihedust saab suurendada: · Erisurve suurendamisega masina tööseadis · Tihendatava pinnasekihi paksuse vähendamine · Tihendamismasinate läbikute arvu suurendamine · Tihendusmasine otstarbeka tööreziimi kasutamine 181. Pinnase tihendamisel esinevad probleemid: ületihendamine, alatihendamine, pinnas on liiga märg, pinnas on liiga kuiv. 182. Ületihendamine ja alatihendamine. Ületihendamine tekib kui materjali on tihendatud üle teatava tiheduse. Ületihendatud materjalid võivad olla tugevam kui nõutud, s.t
178. Millise tihedusastmeni tuleb pinnaseid muldkehas tihendada Mine perse. Vastava tihendusastmeni. 179. Miks kasutatakse tihendamisel pinnaste niisutamist Liiga kuivad pinnased ei saavuta tihendamisel nõutud tihendustegurit. 180. Mis on optimaalne niiskus ja maksimaalne tihedus 181. Milliste meetoditega saab suurendada pinnaste tihedust (4) 1) erisurve suurendamisega masina tööseadises; 2) tihendatava pinnasekihi paksuse vähendamisega; 3) tihendusmasinate läbikute arvu suurendamisega; 4) tihendusmasina otstarbeka tööreziimi kasutamisega; 182. Millised probleemid võivad esineda pinnase tihendamisel (4) 1) ületihendamine; 2) alatihendamine; 3) märg pinnas; 4) kuiv pinnas; 183. Mis on ületihendamise ja alatihendamise erinevus, mida need tähendavad, kuidas neid probleeme lahendada Ületihendamine tekib kui materjali on tihendatud üle teatava tiheduse
joon 4.26 ja 4.27); b) rootorekskavaatorid 219-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid kaevamisviisilt? a) pikikaevamisega (vt joon 4.27); b) põikikaevamisega 220-Milliseid meetodeid kasutatakse pinnaste tihendamiseks? Igasuguste materjalide, kaasaarvatud pinnased, tihendamisel toimub nende materjalide tihedate agregaatosakeste pakkimine ruumala ühikus optimaalseimasse asendisse selliselt, et nende vahelised tühikud oleksid minimaalse mahuga. Sellise olukorra saavutamiseks tuleb tihendatava materjali osakesed panna üksteise suhtes liikuma ning mõjutada välisjõuga, sundides neid liikuma vajalikus suunas nii et nad võtaksid üksteise suhtes optimaalsed asendid. 221-Kuidas liigitatakse tihendusmasinad kasutatava tihendusmeetodi järgi? a) staatilise survega tihendamine (vt TV lk29 joon 5.1), b) lööktoimeline tihendamine ( vt TV lk 29 joon 5.2); c) vibrotihendamine ( vt joon 5.3); d) kombineeritud toimega tihendamine (vt joon 5.4).
pikaealine. Plastaken ei vaja lisaviimistlust. Tihendusmaterjalid. Need on elastsed ribakujulised materjalid. 197 Tihendusmaterjale kasutatakse mitmesuguste vuukide, uste, akende jne tihendamiseks. Uste ja akende tihendid on liimiribaga. Liimiriba on kaetud eemaldatava kile või paberiga. Seinapaneelide vuukide tihendamiseks kasutatakse tihendusköisi. See surutakse tihendatava vuugi vahele. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mis on klaasplast? 2. Milleks kasutatakse paberplasti? 3. Milleks kasutatakse puitkihtplasti? 4. Nimeta linoleumide liike. 5. Mille poolest erinevad sooja aluskihiga linoleumid teistest linoleumidest? 6. Kus kasutatakse sünteetilisi kilesid? 7. Nimeta plastmassidest profiiltooteid. 8. Kus kasutatakse plasttorusid? 9
annaabi.ee 
