ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Ta on avaldanud luulekogud ,,Söerikastaja"(1958), ,,Kivist viiulid"(1964), ,,Lauljad laevavööridel"(1966) ja ,,Vihm teeb toredaid asju"(1969), poeemi ,,Tuule-Juku"(1963)ja valikogu ,,Voog ja kompii"(1971) Krossi luule andis impulsse ja eeskuju eesti luule uuenduseks 1960. aastate algul, värskendades intellektuaalsust ning tihendades motiivide seostamist. Tema luulet iseloomustab avar, eurdeeritud ja mõtestatud maailmapilt, ainete ja laadide mitmekülgsus, arenguvastuolude dialektiline nägemine. Olulisemate teoste hulka eesti poeesias kuuluvad poeemid ,,Maailma avastamine" ja ,,Campanella, anno 1961" 1970. aastatel ilmus tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis kujutab 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku, peamiselt Tallinnas ja suurel määral Liivi sõja taustal. Romaani eellugu ulatub 1960
Nõrga kandevõimega aluspõhja puhul on sobiv kasutada geotekstiile või lubjaga/tsemendiga segatud pinnasekihte. 2. Aluskihi ehitus Aluskihi ehitusel kasutatavaid materjale võib vajadusel siduda tsemendi või lubjaga. Aluskihi materjalideks võivad olla nii killustik kui ka looduslik kruus. Aluskihi rajamisel tuleb silmas pidada: 1. Aluskiht peab olema piisavalt suur ja ulatuma ka äärekivide alla. 2. Aluskiht tuleb ehitada kiht-kihi haaval, vahepeal tihendades, iga kihi paksus peaks olema 100 - 150 mm. 3. Niiskuse liikumist pinnasest aluskihti saab vältida, kasutades bituumeniga kruntimist (kulu u. 0,3l/m2), kõik kahjustatud kruntkattega alad tuleb veelkord kruntida enne liivaluse paigaldamist. 4. Kui aluskihtide rajamisel kasutatakse tsementi, tuleb segu valmistada segistis. 5. Liiva ei ole soovitav kasutada aluskihi ebatasasusi ja konarusi tasandava materjalina.
15) tihendamine toimub kahes etapis: 1- puistatakse ja tihendatakse toru all olev kaitse kiht paigaldatakse toru ja tihendatakse toru kõrvale puistatud kaitse kiht 2- puistatakse ja tihendatakse põhiline osa pinnasest peale toru katmist 16)vibro sügav tihendamine on kõige efektiivsem sõmerate pinnaste ja kuni 25% tolmu sisaldavate pinnaste tihendamiseks. - kraana otsas rippuv seade lastakse alla mulde pinnale seade süvistab oma kaalu ja vibratsiooni tulemusel mulde pinnasesse tihendades seadet ümbritsevat pinnast kuni 2,5m raadiuses. -jämedate maerjalide ja lõhatud kalju pinnasest mullete tihendamine teostatakse raskete tihendus masniatega. - ühtlase terastikuga liivades mullete tihendamine on soovitav teostada talve tingimustes või pinnase suurima loodusliku niiskus sisalduse juures. Liiv tihendatakse vibrorullidega, vibrolöök-või tamp masinatega. 17) Tihendamisel tekkivad problemid on : - ületihendamine
algne näiline kokkuhoid tähendab lõpp-kokkuvõttes suurt rahalist kaotust. Märkimisväärne soojuskadu esineb ka ventilatsiooni ja soojavee trasside kaudu. Suur hulk soojust kulub ja läheb kaotsi ventilatsiooniõhu soojendamisega (majast läheb välja toasoe õhk, majja tuleb sisse jahe välisõhk). Omajagu soojust lahkub majast kanalisatsiooni lastava sooja veega. Soojustamismeetmete säästupotentsiaalid: · korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna m² kohta · välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m² kohta · katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m² kohta · väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine · maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20% 20 Elamu termopilt
(olekugraaf on signaaligraafi( orienteeritud graaf, mille tipud esitavad signaale, kaared aga signaalidevahelisi seoseid) modifikatsioon lineaarse orienteeritud süsteemi olekuvõrrandite kirjeldamiseks graafina. Eripäraks on iga olekumuutuja kirjutamine kahe seotud graafi tipu abil).(X on x1 ja xII maatriks, selle abil on olekuvektor avaldatav) olekuvõrrand aga: sama tulemuse võib ka saada algebralisel teel kummagi osasüsteemi võrrandeid tihendades, kui oleme olekuvektori välja selgitanud. Olekuvektor on mugavam juhul kui ühendavate vektorite komponentide hulgad pole võrdsed. Stabiilsus on määratud ühendsüsteemi omaväärtustega seosest: det/sE-A/=O, mis avaldub seosena: arvutame maatriksid ja saame: det[sE-A ]= det [sE A1 ]· det |SE-AII] Paralleelühendus: ühendustingimused on U=U1=UII ; mI = mII ;Y=YI,+YII ; rI = rII Ja üldine
(olekugraaf on signaaligraafi( orienteeritud graaf, mille tipud esitavad signaale, kaared aga signaalidevahelisi seoseid) modifikatsioon lineaarse orienteeritud süsteemi olekuvõrrandite kirjeldamiseks graafina. Eripäraks on iga olekumuutuja kirjutamine kahe seotud graafi tipu abil).(X on x1 ja xII maatriks, selle abil on olekuvektor avaldatav) olekuvõrrand aga: sama tulemuse võib ka saada algebralisel teel kummagi osasüsteemi võrrandeid tihendades, kui oleme olekuvektori välja selgitanud. Olekuvektor on mugavam juhul kui ühendavate vektorite komponentide hulgad pole võrdsed. Stabiilsus on määratud ühendsüsteemi omaväärtustega seosest: det/sE-A/=O, mis avaldub seosena: arvutame maatriksid ja saame: det[sE-A ]= det [sE –A1 ]• det |SE-AII] Paralleelühendus: ühendustingimused on U=U1=UII ; mI = mII ;Y=YI,+YII ; rI = rII Ja üldine olekuvektor avaldatav X=maatriks[x1
säästu saavutamiseks. Eelneva tarbeks on vajalikud selged hindamise meetodid. Kõige parem neist on LCA (Life Cycle Assessment), kus arvestatakse tervet elutsükli protssesi. Arvutusprogrammid energiasäästu hindamiseks (nt.BV-2 www.mkm.ee/hoonete-mn), VIP-2, RIUSKA, IDA ICE, Energy+ jt. 39 ... SOOJUSTAMISMEETMETE SÄÄSTUPOTENTSIAALID: korteri aknaid tihendades säästate aastas umbes 0,1 MWh/akna m² kohta; välisseinte lisasoojustamine annab aastas säästu 0,07 MWh/seina m² kohta; katuslagede soojustamine annab aastas säästu 0,08 MWh/katuse m² kohta; väga efektiivne võimalus soojuse säästmiseks on kolmekordsete klaasidega akende kasutamine; maja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid on umbes 20% NB! Keskmine energiaerikulu Eestis tavapärases (renoveerimata ja soojustamata) hoones on 200..
Inimesed istuvad, etenduse juht annab etenduse algusest märku, näitlejad tulevad lavale, lõpus on aplaus ja minnakse koju. Kultuuriantropoloogiliselt on see aeg eriline astub välja meie igapäevasest argivoolust. Teatri taust on rituaalses kultuuris, kus toimivad sarnased asjad: astutakse teatriaega, kus toimuvad rituaalsed sündmused, hiljem jätkub reaalne aeg. · Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg. Poeetilist aega luuakse tihendades, kiirendades, kommentaaridega (1 tegelane selgitab tegevusest väljaspool), valguskujundusega (annab märku päevaajast, tegevuspaigast, valgusfookusega hajutatakse tähelepanu) ja pöördlavaga (uued tegelased, koht, aeg) Ajakujutuse eritingimused draamas ja teatris: - Olevikulisus etendus toimub siin ja praegu. Ajaühtsuse nõue on viidud äärmuseni. Mida esitatakse, mis sündmusi, mis järjekorras? Alati ei saa olla lineaarne, keegi peab tegema tagasihüppeid, et lugu oleks
- Mitte vajalikes ruumides isoleerimata küttetorude soojutamine. - Hoone väliskarbi soojustamine(seinad,laed,katus,vuugid). - Akende ja uste tihendamine või vanade asendamine. - Soojatarbevee süsteemi korrastamine, soojavee ringluse korraldamine. - Soojusmõõturite paigaldamine kui ei ole mis muidugi soojust ei säästa aga loob eelise energia säästule. Tihendades korralikult aknad või välja vahetades siis saab aastas säästa 0,1 MWh MWh 2 . m 2 kohta. Välisseinte lisa soojutamine annab 0,07 m Katuse ja lagede soojustamine annab 0,08 MWh 2 . Tuleb vältida m ülekütmist st tuleb pidevalt hooldada soojussõlme automaatreguleerimissüsteemi. 1 oC toatemp-I tõus põhjutab 5% lisakulu
käsitletava pärandi haldamise, säilitamise, restaureerimise ja väärindamise kohta. Arheoloogilist, arhitektuurilist ja ajaloolis-kunstilist pärandit puudutava erialase tegevuse tutvustamise seisukohast on väga edukalt loodud veebirakendusi, mis (vahel reaalajas) tutvustavad restaureerimistööde käiku. Seda laadi ettevõtmised pakuvad eelkõige huvi selle pärast, et nii levitatakse uuenduslikke tehnikaid ja meetodeid, mis edendab veebisuhtlust tihendades ja seeläbi oskusteabe levikut lihtsustades oskuste ja teadmiste vahetust. Eesmärk nr 3 (kultuuriveebi missiooni läbipaistvus) saavutatakse, andes eesmärgi nr 6 (kultuuriainese levitamine) juures kirjeldatud põhisuundadele (A, B ja C) täpsed (struktuuri ja pöördusteid käsitlevad) määratlused. Siinjuures võivad suuresti kasuks tulla territoriaalse pärandi kataloogimise kogemused. Eesmärgi nr 4 (sektorisisese võrgu tõhusus) elluviimiseks tuleb uurida olemasolevaid
× × 1 ° 1 2 3 J o o n i s 5 .9 E e l n e v a l t t i h e n d a t u d s a v i t e im i k u te n i h k e t e i m i d e tu le m u s e d Tihendades eelnevalt iga vertikaalsurve 1, 2 ja 3 juures sama pinnase 3 proovikeha ja seejärel teha nendega dreenimata teim, saame tulemused, mis joonisel on märgitud ristikestega. Seega igale tihedusele vastab oma cu. Tuleb lugeda õnnelikuks juhuseks, et ristikesed asuvad ühel sirgel ja lubavad määrata lihtsa sõltuvuse tugevuse ja vertikaalsurve vahel. Siit on ka selge, et ' ja c' ei ole füüsikalises mõttes
annaabi.ee 
