Pinnamood Sveits koosneb kolmest peamisest topograafiliselt alast. Need on Sveitsi alpid, Sveitsi kiltmaa ehk ,,keskmaa"(Mittelland) ja Juura mäestik Prantsuse-Sveitsi piiri ääres. Alpid on kõrgmäestik, mis jooksevad läbi riigi kesk- ja lõunaosa. Sveitsi alpide kõrgete tippude vahel (kõrgeim on Dufourspitze 4634m) on arvukad orud, paljudes neist joad ja liustikud. Just neist saavad alguse mitmed suurimad Euroopa jõed, nagu näiteks Rhine, Rhône, Inn, Aare, ja Ticino, mis lõpuks voolavad Sveitsi suurimatesse järvedesse. 5 Riigi enamasustatud põhjaosa kutsutakse Keskmaaks (Mittelland). Seal on suured, avatud maastikud, kus osaliselt metsaga kaetud künkad vahetuvad avarate niitudega. Mittellandis on riigi suurimad järved ja ka suurimad linnad asuvad just selles Sveitsi osas. Järverohkuse tõttu nimetatakse seda riigi osa mõnikord ka ,,Seeland" (järvede maa).
põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja PõhjaReini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Järved Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore. Kliima Sveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Kogu aasta vältel puhuvad Sveitsis tugevad tuuled
Sveits Asend: Asub Euraasia mandril, Euroopa Veestik: Sveits moodustab veelahkme, millest Majutus: Pemaiselt hotellid ja motellid. maailmajaos. vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe Transport: Sveitsi pääseb lennukite, autode kui Kliima ja kliimavööde: Sveitsi platool ja kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta ka bussidega. Kohapeal liiklemine peamiselt Alpide lõunajalamil valitseb parassoe, merre. autodega või bussidega või ka jala. mägedes jahe või külm kliima. Suved soojad. Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv,
Sveits Liina tera Rb 11 Üldist Ø Merepiirita riik Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø
vihmased suved • Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 ja 19 kraadi (C) vahel • Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus • Vahemereline kliima • Põhja pool on mägine ja külm, lõuna pool kivine, kuum ja kuiv • Sademeid keskmiselt 500-1000 mm aastas Veestik • Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore, Bolsena järv ja Iseo järv • Suuremad jõed on Adda, Adige, Arno, Mincio, Piave, Po, Tevere, Tiberi, Ticino ja Toce jõgi • Veevarud on head (liustikud, meri, järved, jõed) • Veneetsia on kuulus linn oma kanalite poolest Loodusvöönd • Vahemereline kliima, Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline kliima • Kõige soodsam loodusvöönd elamiseks • Sobib kasvatamiseks paljudele taimedele Rahvastik • 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks • Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite
ja lõunaosas. Valgeid viinamarja sorte kasvab 42% riigi viinamarjaistanduse pinnast ning punaseid viinamarja sorte 58%. Sveitsi veinitootmine 2009 aastal oli veidi üle 1,1 miljoni hektoliitri, mis jaguneb 527 000 hektoliitrit valget veini ja 587 000 hl punast veini. Peaaegu kogu kodumaise toodang on riigi piires, vähem kui 2% vein eksporditakse (peamiselt Saksamaale). Geograafia Sveitsi veini piirkondi võib jagada kolmeks tsooniks: Lõuna: vaata Ticino (veini piirkond) ja Valtellina Lääs: vaata Lavaux, Valais, Genf, ... Kirde-vaata Graubünden, Zürich, ... Geography Peamine veinipiirkond on märgistatud pruuniga. 4 Klassifikatsioon Pikka aega, Sveitsis puudus üksikasjalike siseriiklike eeskirjade kohta, veinide klassifitseerimine, mis tähendas, et see oli suures osas üles veinitootjatele, mida panna veinide
spordiuudiste toimetajana. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Maggiore järve äärde Ticino kantonisse Ronco sopra Asconasse Locarno lähedale. Aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi. Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga
Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Järved · Sveits moodustab veelahkme, Tuntumad järved on Genfi järv, millest vesi jõuab Reini kaudu Bodeni järv, Neuchâteli järv, Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Luzerni järv, Zürichi järv ja Vahemere lääneossa, Ticino jõe Lago Maggiore. kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Kliima · Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. · Rahvastik · Sveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7% kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%),
vastu Igavese Liidu esimene demokraatlik riik Euroopas Loodus · põhjas lubjakivist Juura mäestik 12% · lõunas Alpid 60% · nende vahel Sveitsi platoo ehk Mittelland 23% - kõige tasasem ja tihedamini asustatud · kõrgeim tipp Dufourspitze 4634 m (Monte Rosa) · 5,7% pindalast on liustikega kaetud · Alpe lõhestavad suured jõed: Rein, Rhone koos oma lisajõgedega Lõunasse Lago Maggiore ja järv voolab Ticino Mägedevahelistes tektoonilistes nõgudes paiknevad järved: · Neauchatel · Vierwaldstätter · Zürich · Genf - suurim · Boden · Lugano · Maggiore Loodus. Kliima · Alpi mäestik on kliimapiir parasvöötme ja lähistroopilise vöötme vahel · oluline kõrgusvööndilisus · sademeid 500-4000 mm aastas · alpides lumesajud ja laviinid · orgudes ja Mittellandil on laialehine mets, mägedes segamets, okasmets, lähisalpiinsed
Loomulik iive on kahjuks väike, kõigest 0,7%. Rahvaarv suureneb peamiselt välismaalaste sisserännu ja nende suures sündivuse tõttu. Euroopa maade seas on Sveits riik, kus välimaalaste tähtsus on üks suuremaid, see moodustab 18,5% rahvastikust. Seega räägitakse ka väga mitmesuguseid keeli. Kahel kolmandikul sveitslastest on saksa esivanemad. See osa rahvast räägib saksa keelt. Lääne pool räägitakse tavaliselt prantsuse keelt. Seda kasutab 18 % elanikest. Lõuna pool, Ticino kantonis, räägivad sisserännanud itaallased oma emakeelt, see on umbes 10 % rahvastikust. 6% räägitakse muid keeli ning ainult 1% kogu rahvaarvust räägib riigikeelt, mis on ka retoromaani keel, mida kõneldakse Graubündeni kantonis. Usu poolest on umbes 48 % sveitslastest on katoliiklased ja 44% on protestandid. . Joonis 2. Sveitsis
Hüdrosfäär 1. Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Riigi veevarud on väga head sellepärast, et Itaalia on peaaegu täielikult ümbritsetud meredega. Sisemaal olevad head veevarud on tingitud jõgede heast juhtivusest ja mäestikest ning liustikest, mis ilma soojenedes sulama hakkavad. 2. Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Itaalias voolavad suuremad jõed on järgmised: Adda, Adige, Arno, Mincio, Piave, Po, Tevere, Tiberi, Ticino ja Toce jõgi. 3. Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Alpi mäestik on Euroopa keskne veelahkmeala - sealt saavad alguse paljud suured jõed. Jõgede algus on enamasti kärestikuline, paljud neist toituvad liustike sulamisveest. Mõnede jõgede toiteallikateks on ka vihmavesi, põhjavesi ja lume sulavesi. 4. Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast? Jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt ilmast ei tohiks olla eriti suur. Kevadest sügiseni, kui
Sisemaal olevad head veevarud on tingitud jõgede heast juhtivusest ja mäestikest ning liustikest, mis ilma soojenedes sulama hakkavad. Vähemalt lähiajal ei tohiks Itaalial sellega probleeme ette tulla. Suuremad jõed ja järved Itaalia suurimad jõed on Tiber ja Arno. Pikim jõgi aga on Po, mis on 652 kilomeetrit pikk. Veel voolavad seal ka jõed nagu Adda, Adige, Mincio, Piave, Tevere, Ticino ja Toce jõgi. Itaalia suurimad järved on Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. Jõgede peamised toiteallikad ja kõikumine Alpi mäestik on Euroopa keskne veelahkmeala - sealt saavad alguse paljud suured jõed. Jõgede algus on enamasti kärestikuline, paljud neist toituvad liustike sulamisveest. Mõnede jõgede toiteallikateks on ka vihmavesi, põhjavesi ja lume sulavesi. . Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerezhiim
Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid, Juura mäestik on noor kurdmäestik. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore. Kliima Sveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved
suhteliselt igava maitsega saagi. Küll aga sobib teda segada teiste sortidega, nt Malbec. · Välimus: sinimust või punamust. · Lõhn: ploom, must sõstar, vürtsid, sokolaad. · Maitse: tumedad puuviljad, lihalik ja ümar. Happelisus tagasihoidlik ja tanniini osas pehme. · Tekstuur: lopsakas ja tihe, samas pehme. · Piirkonnad: Bordeaux, eriti Pomerol, St Emilion, Fronsac, Côtes de Castillon; Itaalia, eriti Bolgheri; Sveits, eriti Ticino; Bulgaaria; Rumeenia;Moldova; California; Washington; New York, eriti Long Island; Tsiili; LõunaAafrika. Pinot Noir Vana sort (üle 2000 aasta), alguse saanud metsviinapuust. Temast on välja kasvanud 3 mutanti Pinot Blanc, Pinot Meunier ja Pinot Gris. Pinot Noir on väga pretensioonikas sort. Kui talle ei sobi kasvutingimused, siis saab temast kohutava veini. Ideaalse saagi saamiseks vajab jahedamat piirkonda, kus ta saaks pikalt küpseda. Tema
Viognier – Rhône´i oru viinamari, mis teeb praegu maailmas võidukäi- muti peategelane kõigis lihtsama- ku, sellest valmistatakse hinnalist, jõulist veini Condrieu. Viinamari on tä- tes Bordeaux´ veinides. Viljeldak- naseks levinud ka Languedoci, Roussilloni ja Provence´i ning annab oma se veel Šveitsis Ticino piirkon- happerohke karakteri tõttu kuumades piirkondades tarviliku maitsesü- nas, Hispaanias ja Uues Maailmas. gavusega veini. Lisaks Lõuna-Prantsusmaale on meieni on jõudnud head Omab täidlast, pehmet, mahla- Viognier´d Tšiilist ja Argentiinast, mari levib ka Californias. kat karakterit, millel sageli tunnus-
annaabi.ee 
