Referaat Olustvere 2013 Sisukord Riigi üldandmed: Riik: Hiina Rahvavabariik Pindala: 9 596 960 km² Rahvaarv: 1 306 300 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 136 inimest/km² Riigikeel: Hiina keel(mandariini keel) Riigikord: Kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: Hu Jintao Pealinn: Peking(13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi, 5 autonoomset regiooni ja 4 keskvõimule alluvat linna): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas 2 Hiina kaart. http://www.chinaforgroups.com/chinamap.html Geograafiline asend ja loodus: Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga,need on
superarvuti K Computer saavutas aga 2011. aastal kiiruseks juba 8,162 petafloppi ning kukutas sellega hiinlaste superarvuti maailmas teisele kohale. K Computeri kokkupanekut alustati 2010. aasta oktoobris. 2012. aasta juunikuuks. Fujitsu ja RIKENi pressiteate kohaselt koosneb superarvuti 672 arvutikapist, milles on kokku 68 544 keskprotsessorit. 9 Titan superarvuti USA's, Oak Ridge natsionaalses laboratooriumis. Tianhe-1A superarvuti Hiinas, Tianjin linnas (kiireim November 2010 - Top500.org andmetel) 10 6. Kasutatud kirjandus Introducing Titan. (10. juuni 2013. a.). Allikas: Oak Ridfe Leadership Computing Facility: http://www.olcf.ornl.gov/titan/ Muldre, H., & Ohlau, M. (10. juuni 2013. a.). Enda teadmised. Superarvuti. (10. juuni 2013. a.). Allikas: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Superarvuti Supercomputer. (10. juuni 2013. a.). Allikas: Wikipedia:
Anhui 58.7 420 Italy 57.0 189 Hubei 55.9 301 France 56.7 103 Liaoning 39.8 273 Spain 39.3 78 Shanxi 29.6 189 Canada 27.8 3 Inner Mongolia 22.0 19 Australia 16.9 2 Tianjin 8.9 787 Sweden 8.6 19 Ningxia 4.9 95 Finland 5.0 15 * in 1993 ** in 1990
8. Suviti puhuvad Kollasel merel nõrgad kagutuuled, talvel külmad loodetuuled. Juulist oktoobrini tormab üks taifuun teise kannul, hulguvad aeglaselt vesipüksid. Mere loodeosa on novembrist märtsini kinni külmunud. 9. Kollase mere rannik on tasane, kuid merest loodesse jäävad Mongoolia mäestikud ja läände Tiibeti mäestik. 10. Kollase mere rannikuriikideks on Hiina, Lõuna- ja Põhja-Korea ning suurimad sadamad on Quingdao, Tianjin, Lüshun, Lüda ning Intshon. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/6sihid/kollane.htm http://farm1.static.flickr.com/30/39698927_b12f98786d.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Kollane_meri http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/5/51/Kollane_meri.JPG
dialektil) Riigikord: kommunistliku partei poolt juhitav riik Riigipea: president HU Jintao (alates 15.03.2003), on samas ka Hiina KP peasekretär ning Sõjanõukogu esimees (Sept 2004) Valitsusjuht: peaminister WEN Jiabao (alates 16.03.2003) Pealinn: Peking (Beijing) (13,8 mln elanikku) Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi): Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin. Hong Kong ja Macau on autonoomsed erihalduspiirkonnad. Rahaühik: Hiina jüaan (CNY, kasutatakse ka lühendit RMB) (hiina k. yuan, kõne- keeles kuai) = 1,58 EEK; 1USD=8.06 RMB (jaanuar 2006) Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas Geograafiline asend Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia,
Hiina, Jaapani ja Korea laevadele · Kollast merd ümbritseb kagust sajandeid. Rikkaim kalasaak peitub Jaapani riik, idast Põhja- ja mere põhjakihtides. Püütakse Lõuna Korea. Kollast merd umbes kahtsadat kalaliiki, sh ümbritseb ka suur Hiina, kust makrell, angerjas, heeringas jpt. voolavad merre Huang He ja · Peamised Hiina sadamad on Yangtze jõed. Dalian, Tianjin, Qingdao ja Qinhuangdao. Peamised Korea · Kollasesmeres on väga head sadamad asuvad Gunsanis ja purjetamiskohad, laevaliiklus Mokpos, ainuke Põhja-Korea sadam on tihe. on Nampho, mis asub Pyongyangis. Keskkonnaprobleemid · Kollast merd peetakse üheks kõige rängemalt vähenenud väärtusega veekoguks maal. Looduslike rannikuäärsete elupaikade häving maaparanduse tõttu on põhjustanud enam
Kollases meres esineb tõus ja mõõn. 9.Rannikud Kollast merd piirneb idast Korea poolsaarega , kagust aga jaapaniga. Ja põhjast edelani Hiinaga. Hiina rannik on suhteliselt mägine piirkond ka Korea poolsaar on mägine. 10.Rannikuriigid Kollast merd ümbritseb kagus Jaapani riik,idast Põhja ja lõuna Koreaga.Kollast merd ümbritseb ka suur Hiina, kus siis voolavad merre Huang He ja Yang tzee jõed.Suurtemateks sadamateks on Quingdao, Tianjin, Lüshun, Lüda, Intshon. Kollases meres on väga head purjetamis kohad, ka laevaliiklus on tihe. Hiina rannikualal on hotel Hydropalace,mis on 16-20 m sügavuses kollases meres. Kalastamine on seal väga tuntud. 11.Keskkonnaprobleemid Kollasemere muda või sete on väga oluline soolindudele, kes rändavad sinna ,ja aastas möödub sealt umbes 2 millionit soolindu. Kollase mere vesi on üks ära kasutatamaid vett maailmas. Umbes 10% rahvast kasutab Kollast merd ,kuhu voolab kanalisatsioon
päris hääbunud. Euroopa Liidu riigid ekspordivad kokku ligikaudu samapalju kui Hiina, kuna tekstiilitöötust on võimalik automatiseerida, millega tööjõu vajadus väheneb. Teiseks kaitsevad lääneriigid tekstiilitootmist erinevate turukaitsemeetmetega. Hiina tekstiilitööstus Vanemate tööstusharude hulka kuulub tekstiili-, eriti puuvillatööstus, mida varemalt oli vähestes rannikulinnades( Sanghai koos ümbrusega, Qingdao, Tianjin). Pärast 1949. a-t on rajatud tekstiilivabrikuid puuvillakasvatuse piirkondadesse (Peking, Zhengzhous, Xian, Urumtsi). Siiditööstus on arenenud Sanghais, Hangzhous ja Guangzhous. Rohkesti siidi toodetakse ka Sichuanis, toorsiidi Shandongis ja Liaoningis. USA tekstiilitööstus USA tekstiilitööstuse ajalooliseks rajooniks on Uus-Inglismaa, kust see hiljem levis Lõuna- Atlandi (puuvill, tehiskiud) ja Kesk-Atlandi (vill, tehiskiud) osariikidesse. Uus-Inglismaa on
Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regiooni (zizhiqu) ja 4 keskvõimule alluvat linna (shi). Suuremad linnad: Peking, Sanghai, Chongqing, Tianjin, mis paiknevad Ida-Hiinas. HALDUSJAOTUS Kliima Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13,1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli +28 oC ja kõige külmem Jaanuar 2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid madalamad. Loodusvööndid Suurem osa Ida-Hiina alast katab subtroopiline vihmametsade kliimavööde.
võib vanemaid külamaju liigitada hurtsikute kilda. Kõige põnevamad on maapiirkondades turupäevad, siis võib saada väga värvikireva ülevaate hiinlaste elust olust. Shanghai Peking Linn Elanikearv linnas Shanghai 5,550,000 (2007) Beijing 13,133,000 (2007) 19 Guangzhou 11,045,800 (2007) Tianjin 5,190,000 Chongqing 5,087,197 Wuhan 4,890,000 Harbin 4,754,753 Shenyan 4,420,000 Chengdu 3,750,000 Zhengzhou 3,500,000 Metallurgia Hiinas leidub metalle. Hiina on rauamaagi kaevandamise poolt maailmas esimene aastas 220 mln tonni. Samuti on Hiina terase tootmise poolest maailmas esimene aastas 180 mln tonni. Alumiiniumi tootmise poolest on Hiina jällegi esimene peab 3,5 mln tonni aastas
· Gansu () · Ningxia Huei autonoomne piirkond () · Guangdong () · Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond () · Guizhou () · Tiibeti autonoomne piirkond () · Hainan () · Hebei () · Heilongjiang () Omavalitsusüksused · Henan () · Hubei () · Peking () · Hunan () · Shanghai () · Jiangsu () · Tianjin () · Jiangxi () · Chongqing () · Jilin () · Liaoning () · Qinghai () Erihalduspiirkonnad · Shaanxi () · Shandong () · Aomen () · Shanxi () · Sichuan () · Hongkong () · Taiwan () · Yunnan () · Zhejiang () Hiina kultuur Hiina kultuur on ida Aasias suurt maa-ala hõlmav, maailma üks vanimaid ja kõige keerukaimaid kultuure. Selle algetest võrsunud
25 to 129 10 to 4 9 Bangladesh Dhaka 6,487 ,000 1 to 24 1 to 9 o o Bhuta n Thimphu 8,900 Brunei Bandar Seri Begawan 50,000 Cambodia PhnomPenh 1,000,000 China Shanghai 12,910,000 Beijing 10,820,000 Tianjin 8,970,000 Hong Kong 6,708,000 Shenyang 4,740,000 Wuhan 4,450,000 Chongqing 4,070,000 Guangzhou 3,910,000 Chengdu 3,120,000 Xi'an 2,990,000 Harbin 2,960,000 Nanjing 2,670,000 Cyprus Nicosia 273,000 East Timor
lyskraftiga svenska romandebuter, och med "Jernbanesviten" (1977-85) – en romanserie som målar upp ett avgörande skede i den moderna tidens ankomst till norra Sverige: järnvägen och uppköpen av skog – kom Lidman att betraktas som en av Sveriges allra främsta författare. Jan Myrdal född 19 juli 1927, är en svensk skriftställare, skribent och debattör. Han är litterär hedersdoktor vid Upsala College i New Jersey och filosofie hedersdoktor vid Nankai- universitetet i Tianjin i Kina. Boken Rapport från kinesisk by från 1963 innebar genombrottet för Myrdal; Det är en dokumentär reportagebok från den lilla byn Liu Lin i Shaanxi-provinsen i Kina. Till denna by har han sedan återvänt flera gånger för att beskriva byn utifrån förändringar i det kinesiska samhället. 37 År 1982 utkom Barndom, i vilken Myrdal öppenhjärtigt beskriver konflikter med sina föräldrar och kritiserar deras uppfostringsmetoder
Maailmas suureneb üha linnade arv, kus inimesi elab üle miljoni. 10 miljonilisi linnasid oli Maal 1950.a-l üks New York, kuid juba Endla Reintam, 2008/2009 1 1975. aastaks lisandusid Tokyo, São Paulo, Shanghai ja Mexico City. 2000. a-ks oli Maal juba 19 10- miljoni linna. Lisaks eelnevatele lisandusid Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Cairo, Karachi, Bombay, Delhi, Dhaka, Calcutta, Tianjin, Beijing (Peking), Seoul, Osaka, Rio de Janeiro ja Manila. 2015. aastaks on prognooside kohaselt juba 26 üle 10-miljoni linna. Lisanduvad Istanbul, Teheran, Lahore, Hyderabad, Jakarta ja Hangzhou. Üks selline suurlinn (Mexico City) vajab päevas vähemalt 6000 tonni toitu. Eesti suurimaks linnaks on Tallinn, kus elas 2006. a. 396 193 inimest, e. 1/3 kogu Eesti elanikkonnast. Tartus elas samal ajal 101 740 inimest. Eestis oli 2005. aasta alguse seisuga 39 linna ja 8 vallasisest linna.
6. Shanghai, China - 14,173,000 7. Lagos, Nigeria - 13,488,000 8. Los Angeles, USA - 13,129,000 9. Calcutta, India - 12,900,000 10. Buenos Aires, Argentina - 12,431,000 11. Seóul, South Korea - 12,215,000 12. Beijing, China - 12,033,000 13. Karachi, Pakistan - 11,774,000 14. Delhi, India - 11,680,000 15. Dhaka, Bangladesh - 10,979,000 16. Manila, Philippines - 10,818,000 17. Cairo, Egypt - 10,772,000 18. Õsaka, Japan - 10,609,000 19. Rio de Janeiro, Brazil - 10,556,000 20. Tianjin, China - 10,239,000 102 14.1.2. Linnastumine · Linnade areng 18.sajandil, nt 1800.aastal oli Londoni rahvastik peaaegu 1 miljon, 1900.aastal juba üle miljoni, praegu 7,2 miljonit. · Linnastumise statistilised määratlused: Linnastumise mõõtühikuks on rahvaarv: paljudes maades on olemas, täpne, aitab määratleda sotsiaalse elu aspekte ning olukorda Linnastumine
annaabi.ee 
