suuda taluda kestvat pinget. Vsimus kaitseb organismi lekoormuse eest. Elundite tvime taastub, kui saame puhata. Kige phjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Prast pingutavat ppetundi vi raske kodulesande lahendamist vivad paar kerget vimlemisharjutust ning sgav sisse-vlja hingamine meid jlle erksaks muuta. Eriti aga tuleb aktiivseks puhkuseks kasutada vaba aega. Raske kehalise t tegijad peaksid vabal ajal rohkem vaimu virgutama. Inimesed, kes aga philiselt vaimse tga tegelevad, peavad vabal ajal kindlasti palju liikuma.
13. Anni nuttki vaibus, kui kostus ukse kolksatus. 14. Merekaldal oli nha lambaid. 15. Otsustasime minna viimasele seansile. 16. Kalla endale ka kirsimorssi. 17. Tutvusin eelnevalt rahakursiga. 18. Varsad jooksid koplis. 19. Kirsti purssis natuke inglise keelt. 20. Rahalised ressursid hakkasid lppema. 21. Tuhkki oli pliidi alt vetud. 22. Julupakki oli lisatud pallgi. 23. Avansski oli tlistele vlja makstud. 24. Salatile lisati kurkki. 25. Panngi oli laualt maha kukkunud. 26. Selle tga tuli tdrukki toime. 27. Tuiskki oli jrele jnud. 28. Lukkki oli katki tehtud. 29. Kasski keeldus sellist ski smast. 30. Kullgi lendas puude kohal. 31. Homne krgrhkkond toob meile ilmamuutuse. 32. Tahtsin spordipeval vita oma spra. 33. Kausjas tass kukkus pesukaussi. 34. Harvadel tundidel tuli olla valvel. 35. Poisski oli tpne ja krme. 36. ra selleprast siis kaota usku homsesse. 37. Orelifestivallaste esinemisi jlgis tnulik publik. 38
Otseselt: elektrienergia arvesti abil. Kuidas iseloomustada juhi soojenemist elektrivoolu toimel? Voolu t arvel suureneb juhi siseenergia ning juhi temperatuur tuseb. Mida thendab A=Q? Kuna soojenenud juhi temperatuur on mbritsevate kehade temperatuurist krgem, algab soojuslekanne juhilt mbritsevatele kehadele. Sel juhul on voolu t vrdne soojushulgaga Q, mis eraldub vooluga juhis. Millega vrdub elektrivoolu vimsus? Vrdub elektrivoolu tga ajahikus. Arvuliselt vrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Mis on vooluvimsuse hikuks ja millega see vrdub? hikuks on 1 vatt. 1W = kui elektrivoolu t 1 sekundis on vrdne 1 dauliga. Kuidas mdetakse voolu vimsust? Kaudne: voltmeetriga mdetakse pinge juhi otstel ja ampermeetriga voolutugevus juhis. Voolu vimsus arvutatakse, korrutades pinge ja voolutugevuse vrtused. Otsesene: voltmeeter. Mida nimetatakse elektriseadme nimivimsuseks?
52. Bescheid bekommen 53. die Schlsselqualifikation, -en 54. die Durchsetzungsfhigkeit 55. die Entscheidunngsstrke 56. die Fhrungsfhigkeit 57. die Kommunikationsfhigkeit 58. die Kooperationsfhigkeit, die Temafhigkeit 59. die Problemlsungsfhigkeit 60. die Verantwortungsbereitschaft 61. das Stellenangebot,-e 62. alle Voraussetzungen mitbringen 63. Erfahrung sammeln 64. bevorzugt 65. sich Kenntnisse aneignen 66. das Vorstellungsgesprch, -e 1. hea suhtleja 2. karjrile orienteeritud 3. tga seotud 4. pidevalt 5. phjalik talane vljape 6. muljetavaldavad dokumendid 7. rialane vljape 8. mitmeaastane kogemus milleski 9. inglise keele valdamine knes ja kirjas 10. phiteadmisi milleski omama 11. arvutioskus 12. mgi alal ttama 13. klientidega suhtlemine 14. olema aktiivne ja motiveeritud 15. mtlema ettevtlikult 16. eesmrgikindel 17. omama le keskmise head vaistu millegi suhtes 18. olema hoolitsetud vlimusega 19. kindel esinemine 20. tiimitunne 21. iseseisev tegutsemine 22. sihikindlus 23
Ndisaegsed ksitlused: 1. pshhofsioloogiline 2. pshhodnaamiline 3. humanistlik 4. kognitiivne 5. kitumuslik Stressi tagajrjed: 1.muutused pshilistes protsessides 2.halveneb taju ja mlu 3. mtlemisvime on hiritud 4. erinevad haigused Nuanded: 1. tee oma trtmis muudatusi 2. sea oma ttundidele kindlad piirid 3. anna oma kehale fsilist koormust 4. vta iga pev natukene aega enda jaoks 5. planeeri teadlikult enesetuulutamist Stressi phjused: katastroofid ,elusndmused ,inimeste vahelised suhted, tga seoses. Stressi faasid: 1.HIRE FAAS - kehalised vimed kasvavad, energia mobiliseeritakse, kiirus ja jud suurenevad, thelepanu teravneb, tekib erutus. 2.VASTUPANU FAAS fsiline ja vaimne nrgenemine , lereageerimine, rritav olek, viha pursked, unehired. 3.KURNATUSE FAAS ehk LBILEMISE FAAS kurnatus-oled pidevalt nrk ja vsinud, knilisus-oled negatiivne ja kriitiline, tunned et kik rndavad sind.' Kaitsemehhanismid: 1. repressiooni e. trjumise-abil surutakse revust
inimeste olukord sel perioodil. Samal ajal oli Aliidel ka salajane armastus, kadedus oma e vastu, hirm kommunistide ees ja ohverdused enda heaolu prast. Oli huvitav jlgida Aliide eluteed, kuidas ta muutus teose kigus jrjest tugevamaks ja julmemaks, et rasketes olukordades hakkama saada. Oli ka Zara, kelle elutee oli palju tugevust nudev, kuidas ta tappis oma kliendi, et kindlasti ra pgeneda ning kuidas ta suutis toime tulla selle tga, mida ta tegi. See raamat nitas, milleks kik on ks inimene suuteline. Teoses oli lbivaks ka Hans Peki n pevik, mis andis romaanile tegelikkuses palju juurde. Hansu kirjapanekud andsid nii palju emotsioone edasi: kuidas ta igatses oma naist ja last, kuidas ta ootas, et Inglismaa Eestile appi tuleks, kuidas ta suhtus Aliidesse samas kui lugeja teadis, millised tunded on Aliidel Hansu vastu. Puhastus oli minu jaoks kindlasti vga hea raamat, mida ma lugesin suure huviga.
661 accggtcagg caaaccatct ggcggcaacc atcggtgcag atatcgtcaa acaaaaaatg 721 gcggaaaata acggcggcta taaagcaatt aattacggtt acaccgacga tcgtgtttac 781 agcaaattga ccagcgaaaa cccgattgat ctggtgcgtt atcagttagc taactgctat 841 atgggtcggg ctgggttgat aaactccggc ggtgctgcgg gcggtgaaac tgacctcagc 901 gatgcagtgc gtactgcggt tatcaacaaa cgcgcaggcg gaatggggct gattcttgga 961 cgtaaagcgt tcaagaaatc gatggctgac ggcgtgaaac tgattaacgc cgtgcaggac 1021 gtttatctcg atagcaaaat tactatcgcc tga 3. SPdbV (http://www.expasy.org/spdbv/) kasutamine. a. Leida vastavate valkude ruumiliste struktuuride PDB failid (alternatiiv http://www.rcsb.org/pdb/) ja laadida need arvutisse ning kirjeldada neid (peaahela käik, sekundaarstruktuuride olemasolu ja ulatus, elektrostaatilised ja molekulaarsed pinnad). Peaahela käik Sekundaarstruktuurid Elektrostaatilised pinnad Molekulaarsed pinnad 4. Andmete otsimine NCBI-st Entrezi kaudu (http://www.ncbi.nih.gov/)
Metallivõre- võret moodustavate osakeste (metalliioonide) vahel on mittemetalliline side, mille vahel liiguvad vabad elektronid, mistõttu metallid on head elektri- ja soojusjuhid ning plastilised. Molekulvõre- võret moodustavate osakeste (molekulide) vahel on nõrgad molekulidevahelised sidemed, mistõttu ained on tavaliselt madalate sulamis- ja keemistemperatuuridega ning pehmed. 2.3 Kovalentne side Kovalentne side on ühiste elektronipaaride abil tekkinud side. Tga esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides). Ühine elektronipaar tekib ühinevate aatomite väliskihi üksikutest elektronidest vastavate aatomorbitaalide osalisel kattumisel. Paardumata elektronid on kõrge energiaga, paardunud elektronid madala energiaga (stabiilne seisund). Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu. Näiteks on
a/h Selle tulemusena on täieliku koodi lugemiseks vaja oluliselt vähem kui 61 tRNAd 5' antikooon 3' koodon G paardub U või C C Paardub G A Paardub U U paardub A või G I (Inosiin) Paardub A, U, või C I = posttranskriptoorne modifitseeritud puriin TTT TCT TAT TGT TTC TCC TAC TGC TTA TCA TAA TGA Geneetilised koodid TTG TCG TAG TGG CTT CCT CAT CGT CTC CCC CAC CGC CTA CCA CAA CGA CTG CCG CAG CGG ATT ACT AAT AGT ATC ACC AAC AGC ATA ACA AAA AGA ATG ACG AAG AGG GTT GCT GAT GGT GTC GCC GAC GGC GTA GCA GAA GGA GTG GCG GAG GGG PHE SER TYR CYS PHE SER TYR CYS LEU SER STOP STOP LEU SER STOP TRP LEU LEU LEU LEU PRO HIS ARG PRO HIS ARG PRO GLN ARG
180 4X2 BL N2 MAN LE 12.220 4X2 BL N2 MAN LE 12.220 4X2 BL N2 MAN LE 12.220 4X2 BL N2 MAN LE 8.150 4X2 BB N2 MAN LE 8.150 4X2 BB N2 MAN LE 8.150 4X2 BB N2 MAN LE 8.150 4X2 BB N2 MAN LE 8.180 4X2 BB N2 MAN LE 8.180 4X2 BB N2 MAN LE 8.180 4X2 BB N2 MAN LE 8.180 4X2 BL N2 MAN LE 8.180 4X2 BL N2 MAN LE 8.220 4X2 BB N2 MAN LE 8.220 4X2 BL N2 MAN LE 9.140 4X2 BL N2 MAN LE 9.180 4X2 BL N2 MAN ML4500 N2 MAN TGA 8.185 LLC N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL N2 MAN TGL 10.180 4X2 BB N2 MAN TGL 10.180 4X2 BB N2 MAN TGL 10.180 4X2 BL N2 MAN TGL 10.180 4X2 BL N2 MAN TGL 10.180 4X2 BL N2 MAN TGL 10.180 4X2 BL N2 MAN TGL 10
Traditsioonilised meediakanalid pole enam kindel tee sihtgrupini judmiseks. Tnased reklaamid peavad lahutama vaataja meelt vi haarama ta muul moel tnapeval on ju nii lihtne reklaame vltida. Reklaamitegijale on see rohkem vimalus kui takistus. See nuab targemat, vaimukamat, vrskemat mtlemist. Ja thendab samas ka huvitavamat td. Vahel pame me pisut maailma muuta (vi vikest osa sellest) sotsiaalreklaamiga. Vahel saame maailma nha, sest selle tga kaasneb ka reisimist. Rahvusvahelises reklaamiagentuuride ketis ttamine annab vimaluse ttada koos inimestega, kes on prit maailma eri paigust. Ning muidugi on teliselt lahe teha koostd vga andekate kunstnike, fotograafide, muusikute jt loovinimestega. Reklaamit nuab kultuuri viimaste hoovustega kursis olemist, nii et tuleb vaadata filme, telesaateid, lugeda, kia teatris ja nitustel, et hoida vaim erksana. hesnaga reklaam on vga pnev valdkond." Suuremast osast 20
kasutamist nhakse seal kui ht paljudest inimeste juhtimise meetoditest. Erinevad lesanded ja situatsioonid nuavad erinevat lhenemist. Maslow vajaduste pramiid: Motivatsiooniteooriaid kasutatakse eelkige inimkitumise seletamiseks. Motivatsioon on oluline mjutusvahend inimeste tkvaliteedi parandamisel. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, phjused ja jud, mis panevad inimesed tegutsema. Ttajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tga rahulolu suurendada ttajate motivatsiooni suurendades. Motivatsiooniteooriate mistmine, tundmine ning nende kohandamine aitab luua motiveerivat atmosfri, mille tulemusena saavutatakse krge produktiivsus ja rohkem kasumit. Tsoorituste mistmiseks ja tiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. Maslow vajadustehierarhia on kige sagedamini kasutatud motivatsiooniteooria. See on ks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi.
26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud lmmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis tielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. 27. TOIDUVALGU OPTIMUM: valguvajadus organismi krgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga tiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g vrra (0,8 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tga) 28. LMMASTIKUBILANSS; JAGUNEMINE: iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist vljunud lmmastikukoguste vahel. LM. BIL= toidu N2- vljaheite N2- uriini ja higi N2 TASAKAALUSTATUD BIL. rganismi tulnud ja org. vljunud lmmastikukogused on vrdses e. tavalises rahuolekus. POSITIIVNE BIL. : organismi tulnud lmmastiku hulk letab organismist vljunud lm. hulga e. prast kehalist t POSITIIVNE BIL. : organismi tulnud lmmastiku hulk letab organismist vljunud lm. hulga e
Organism aga talitleb alati htse tervikuna: muutused he organi vi organssteemi talitluses kutsuvad alati esile suuremaid vi viksemaid muutusi ka teiste organssteemide funktsionaalses aktiivsuses. Niteks kehalisel tl on paratamatu skeletilihaste aktiivsuse tus vrreldes puhkeseisundiga. Selle tulemusena suureneb lihaste hapnikuvajadus, mille rahuldamiseks tuleb intensiivistada nii hingamisssteemi kui ka sdame ja vereringessteemi talitlust. Veelgi enam, lihaste tga kaasneb suurem soojuse teke, mistttu tuleb normaalse kehatemperatuuri silitamiseks aktiveerida ka termoregulatsiooni ssteemi talitlus. Inimese kehaline tvime langeb oluliselt, kui kas vi he nimetatud elundkonna talitlust ei nnestu mingil phjusel piisavalt hsti koosklastada teiste ssteemide toimimisega. Inimese organism toimib htse tervikuna. Vajadus organismi erinevate osade talitluse koosklastamise ja koordineerimise jrele ei kaasne ksnes kehalise pingutusega. Selleks et organism toimiks
o Milline on tegelase siseelu: millised mõtted, soovid ja lootused suunavad tema käitumist? 3. Tegelase SOTSIAALNE aspekt. o Milline on tegalse ühiskondlik positsioon (amet, elukoht, varanduslik seisukord, klassikuuluvus)? o Millised on tema suhted ümbritsevate inimestega? 4. Tegelase KUJUNDLIK aspekt. o Mida ütleb tegelase nimi tegelase kohta? o Mida kõneleb tegelase välimus tga maailmavaate kohta? Bioloogilise, psühholoogilise ja sotsiaalse aspekti kaudu saab analüüsida ka reaalseid inimesi, kujundlik aspekt on iseloomulik just kirjanduslikele tegelastele. Tegelaskuju loovad suhtegrupid Tegelast iseloomustavad nelja tüüpi sutegrupid. 1. tegelase SUHE LOO JUTUSTAJAGA, kui selleks pole tegelane ise. o Kuidas esitab jutustaja tegelast? o Kas jutustaja valgustab tegelase siseelu või näitab teda ainult tegevuses?
Ehitusjäätmete konteineri rent 14m3 kuu 7 420 2 940,0 Objektivalve h 2480 6 14 880,0 Kontorivalve m2 24 0,71 17,0 ITP Palgad h 1280 25 32 000,0 MASINAD Komatsu PC210 2007 h 304,6 45 13 707,0 MAN TGA 35.360 h 304,6 30 9 138,0 Minilaadur Caterpillar 226B h 110,5 25 2 762,5 40t Demag AC 40 City h 192 60 11 520,0 Müller MS-16 + Juntan PM-25 h 23,5 110 2 585,0 Ehituse organiseerimisekulud kokku ilma käibemaksuta 96 491,7
a) 10 b) 25 c) 50 18.(114) Mitut aluspaari sisaldab inimese genoom? a) 3 x 105 b) 3 x 107 c) 3 x 109 19.(115) Miks sisaldab enamikust organismidest eraldatud DNA ligikaudu võrdsel hulgal A ja T ning G ja C nukleotiide? DNA kaksikheeliks on stabiliseeritud vastasahelate lämmastikaluste vaheliste vesiniksidemete moodustumise kaudu (n.ö. aluspaardumise kaudu), kusjuures lämmastikaluste paardumine on spetsiifiline ja saab toimuda ainult ühel kindlal viisil: A paardub alati Tga ja G paardub alati Cga Sest A paardub alati Tga ja G alati Cga. (Kaksikheeliksit moodustavad DNA ahelad on omavahel komplementaarsed. Kui sellised komplementaarsed ahelad teineteisest lahutada ja sünteesida vastavalt lämmastikaluste paardumisreeglile kummagi ahela baasil uus DNA ahel, siis on tulemuseks kaks kaheahelalist DNAd, mis on täpselt esialgse koopiad.) 20.(116) Kas üheahelaline nukleiinhape võib omada kõrgemat järku struktuuri?
a) 10 18.(114) Mitut aluspaari sisaldab inimese genoom? c) 3 x 109 19.(115) Miks sisaldab enamikust organismidest eraldatud DNA ligikaudu võrdsel hulgal A ja T ning G ja C nukleotiide? DNA kaksikheeliks on stabiliseeritud vastasahelate lämmastikaluste vaheliste vesiniksidemete moodustumise kaudu (n.ö. aluspaardumise kaudu), kusjuures lämmastikaluste paardumine on spetsiifiline ja saab toimuda ainult ühel kindlal viisil: A paardub alati Tga ja G paardub alati Cga Sest A paardub alati Tga ja G alati Cga. (Kaksikheeliksit moodustavad DNA ahelad on omavahel komplementaarsed. Kui sellised komplementaarsed ahelad teineteisest lahutada ja sünteesida vastavalt lämmastikaluste paardumisreeglile kummagi ahela baasil uus DNA ahel, siis on tulemuseks kaks kaheahelalist DNAd, mis on täpselt esialgse koopiad.) 20.(116) Kas üheahelaline nukleiinhape võib omada kõrgemat järku struktuuri? Jah. 21.(117) Joonistage
5.Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuuist. Difusiooni kiirus sõltub: 1) difusiooni mehhanismist, 2)difundeeruvate osakeste mõõtmetest, 3)kritallstruktuurist; 4)temperatuurist. Difusiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist väljendub D temperatuurisõltuvuse kaudu: D= D0*exp(-Ed/RT) ; kus Ed- difusiooni aktiveerimise energia Logaritmivõrrand: lnD= lnD0- Ed/RT Sirge tõusu tg a(alfa) järgi saab leida aktiveerimisenergia: tga= lnD/1/T=Ed/R Lisandite difusiooni kasutatakse: -metallide pinna töötlemiseks; -poolmaterjalide legeerimiseks 6.Meterjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastiline ja plastiline deformatsioon. Tugevus: Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana
O "-+=r,X=u+-rf'=t"'yruf' * ": fl(") . ,",u lla-,t t4,^^;41 a* e'cJo.tz-'q't:. @&?^' 2 Vu-udL.u"tz ot Stlotga- 44- t+# , * a.7-o x(u-xr'")) I t =O 4 4e,=, 4sh' lo,L.l.a-L- a) L^-7b)-o -> n= ul d,u, + 7a' = 0 fho o'' . f+*-( , f+r;jct-- +h*l'l=( )^.XV,aaj" sa t.aVA- ttl,.a- taTa-a,^'ae'-A.-''. O- t , ,aL+,."t- n'aa,Af,az-"e- Dl /o,A,t^d- . /r'@i^
Kui aktiivne on taustatüüp Image, saab kujutise taustaks tuua pildi, mille täieliku nime võib kirjutada otse piirkonna Image redaktoriboksi Name:, või otsida teda käsunupu Find File... vahendusel. Käsunupu Adjust Bitmap... toimel avaneb dialoogalamaken, mille abil saab taustapildi paigutust juhtida. Taustapiltidena on kättesaadavad järgmised failitüübid: · .bmp · .gif · .jpg · .pcx · .tga · .tif Piirkonna Environment kaudu saab luua täiendavaid efekte, mida lähemalt ei käsitleta. Kauguse mulje tekitamist kujutisele "udu" tulemusena avaneb dialoogaken (vt. lisamisega saab teostada käsuga FOG. Selle joonis 35). Märkeruuduga Enable Fog 34 lülitatakse "udu" kasutamine sisse. Märkeruut Fog Background viib "udu" joonise kujutise taustale. Nende kahe märkeruudu all on
TED Technology, Entertainment and Design + Tiny Editor + Transient Electromagnetic Device TEI Terminal Endpoint Identifier TELCO Telephone Company TEML Turbo Editor Macro Language [Borland] TEMP Temporary TER Thermal Eclipse Reading [Sony] TERMPWR Terminator Power TFDD Text File Device Driver TFEL Thin-Film Electroluminescent .TFM Tagged Font Metric (file name extension) TFT Thin-Film Transistor (screens) TFTP Trivial File Transfer Protocol .TGA Taga Bitmap (file name extension) THD Total Harmonic Distortion .THD Thread (file name extension) THINNET Thin Ethernet THOMAS The (U.S.) House (of Representatives) Open Multimedia Access System THOR Tandy High-Performance Optical Recording THR Transmit Holding Register .THS Thesaurus (file name extension) TI Texas Instruments, Inc. TIA Telecommunications Industry Association + The Internet Adapter [Internet] TIB Tag Information Base
Õilsaim põhimõte oli vabakasvatus. Õpetaja ei tohtinud last karistada ega korrale kutsuda. Tund peab lihtsalt nii põnev olema, et laps seda ei segaks. 1862 abiellus suht lihtsa tütarlapsega (Moskva arsti tütar). Ülikoolist lahkudes oli endale koostanud programmi, et mida ise omal käel õppida. Naine oli kogu elu elanud linnas. Polnud rumal naine, aga akadeemilisele haridusele poldud rõhku pandud. Tga abielludes oli ta 18ne. Pärast pulmi kolisid maale elama. Said palju lapsi. Naist kurnasid lapsed, elu maal ja T haiglane armukadedus. Rahamuresid polnud. Naine asus kohe T teenistusse, kirjutas ta käsikirju ümber. Olid erinevad inimesed tglt. Naisel polnud maal seltskonda, kellega suhelda. Kui lapsed kasvasid suuremaks võttis naine Tlt lubaduse, et lapsed savad koolihariduse Moskvas. 1881 koliski pere Moskvasse. T oli tolleks ajaks sügavas vaimses kriisis
annaabi.ee 
