Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TEST 8 - magnetism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõukejõud, magnetnõela, induktsioon, magnetväli, jõujooned, tugevdavad, tõmbejõud, magnetinduktsioon, magnetism, paramagneetikud, ferromagneetikud, tuhat, diamagneetikud, vektoriaalne, samasuunaline, tesla, örsted, gauss, magnetjõud, lõppevad, paralleelset, tugevusega, sinisega, punasega, kruvireegel, trafo, keerdude, volti, ülekandearvsutabb. Dielektrikud vabade laengukandjate arv on väike c. Pooljuhid vabade laegnukandjate arv on reguleeritav 3. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 4. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise poitiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. 5. Joonisel on toodud elektrivälja jõujooned. Kummas punktis on elektrivälja tugevus suurem? a. Seal, kus jõujooned on tihedamad. 6. Seda, kui suur on mingis elektrivälja punktis positiivse ühiklaenguga keha potentsiaalne energia, näitab elektrivälja potentsiaal. 7. Elektriväljas asuvale osakesele laenguga +2C mõjub jõud 3 mN. Kui samasse punkti asetada selle osakese asemel teine osake, mille laeng on 2 korda suurem, siis teisele laengule mõjuv jõud on kaks korda suurem (E=F/q). 8
Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli) Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti 3) telefon
MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule.
MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule.
9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned...............................................................................................8 Magnetvoog................................................................................................................9 Vooluga pooli magnetväli. ....
(1777-1851) Oerstedt’i katse (1820) • Vooluga juhi lähedale asetatud magnetnõel pöördub voolu toimel. • Kui muuta voolu suunda, muutub ka pöördumise suund. • Kui voolu ei ole, siis nõel võtab tagasi esialgse asendi. Püsimagnet • Püsimagneti magnetomadused on põhjustatud aine aatomite koosseisu kuuluvate elektronide omamagnetväljadest • Kui elektronide magnetväljadel rauatükis ei ole eelistatud suunda, siis rauatükil magnetväli puudub • Kui aga elektronide omamagnetväljad on välise magnetvälja poolt korrastatud, on rauatükk magneetunud • Elektronide magnetväljade korrastatus võib aines säiluda ka pärast välise mõju kadumist. Selline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null.
b. pooljuhid - vabade laengukanjate arv reguleeritav c. dielektrikud - vabade laengukandjate arv on väike 3. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korritisega ja pöördvõrdeline leingutevahelise kauguse ruuduga. 4. Elektivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne suurus. 5. Joonisel on toodud elektrivälja jõujooned. Kummas punktis on elektrivälja ttugevus väiksem? Elektrivälja tugevus on suurem seal, kus jõujooned on tihedamad. Punktis B on elektrivälja tugevus väiksem. 6. Seda, kui suur on mingis elektrivälja punktis positiivse ühiklaenguga keha pontentsiaalne energia, näitab: elektrivälja potentsiaal 7. Elektriväljas asuvale osakesele laenguga +2c mõjub jõud 3 mN. Kui samsse punkti asetada selle osakese asemel teine oska, mille laeng on 2 konrda suurem, siis, teisele
samasuunaliste voolude korral teineteise poole, vastupidisel juhul aga tõukuvad. Kummagi juhi pikkusühikule mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega juhtides ning pöördvõrdeline nendevahelise kaugusega. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha.. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures või eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas kohas: magnetiline induktsioon on magnetvälja magnetvoo tihedus. Tähiseks on B ja ühikuks tesla (T). et leida induktsiooni punktis A, tuleb konstrueerida induktsiooni vektor
Magnetväli liikuva laetud keha poolt tekitatav väli.Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja:*+ v=0 tekib ainult elektriväli. *+ v=const; a=0 (alalisvool) tekivad: muutumatu elektriväli ja muutumatu magnetväli. *+ a=muutub tekib elektromagnetlaine (muutuv elektriväli ja muutuv magnetväli). Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagnetite väli on seotud aines olevate elektronide magnetväljaga.(spinniga)Spinn füüsikaline suurus, mis iseloomustab elementaarosakese impulsimomenti; seotud pöörlemisega.Magnetil on kaks poolust põhjapoolus ja lõunapoolus. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud keha tekitab ka ise magnetvälja
Kontrolltöö 4 1. Magnetväli, magnetjõud, omamagnetväli, püsimagnet, magnetnõel, spinn, vooluga juhtme magnetväli. Magnetväli: Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Mangnetväli eksisteerib vooluga juhtme ümber.Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad On Vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Magnetväli on pöörisväli, ema jõujooned on kinnised ilma alguse ja lõputa... Magnetjõud: on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Jõujoonel on ka suund, mis ühtib B-vektori suunaga antud puntis. Omamagnetväli: - pole õrna aimugi . Püsimagnet- on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus.
MAGNETISM 1. Püsimagnet osakeste oma magnetväli. Elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. P.M magnetväli on tema osakeste omamagnetväljade summa. Magnetnõel väike pöördumisvõimeline püsimagnet (nt. kompass). Asetub maa magnetväljas ligikaudu piki põhja-lõuna suunda. N-poolus magnetnõela põhjapoolne ots, näitab magnetvälja kokkuleppelist suunda. S-poolus magnetnõela lõunapoolne ots. Kahe püsimagneti samanimelised poolused tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutatud aine hakkab ka ise tekitama magnetvälja. 2. Vooluga juhtme magnetväljas pöördub magnetnõel juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse kui paralleelsetes juhtmelõikudes, mis omavad ühist keskristsirget kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub nende vahel tõmbejõud, vastassuunalistel tõukejõud
ühik 1amper Ampere'i seadus Ampere'i seadus F = B I L sin F=juhtmelõigule mõjuv jõud. I=juhet läbiva voolu tugevus. L=juhtmelõigu pikkus sin=nurk suuna ja voolu magnetvälja vahel Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega. Vasaku käe reegel Jõu suuna Ampere'i seaduses määrab vasaku käe reegel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad on vastassuunalised mõjub neile tõukejõud. Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud: 1) on võrdeline voolutugevusega 2) on võrdeline juhtmelõikude pikkusega 3) on pöördvõrdeline juhtmelõikude kaugusega
III MAGNETISM Magnetism on keha omadus kui ka samaaegselt nähtus, mis avaldub keha magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja vahendusel teiste kehadega. 1. Magnetväli, püsimagnetid, voolu magnetväli, magnetvälja jõujooned. (2 tundi) pg 4.1; 4.2; 4.4 4.1 MAGNETVÄLI. PÜSIMAGNETID Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatav väli. (EV-laengukandjate suunatud liikumine -> tekib laengukandjate liikumise tulemusena magnetväli) -Füüsikalise välja vorm, mille vahendusel püsimagnetid ja vooluga juhid vastastikku mõjutavad Põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. * olemasolu suhteline
1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i 11. Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas terve pinna. kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad
1. Püsi- ja elektromagnetid. Magnetvälja suund. Püsimagnet on keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja suund on alati positiivselt negatiivsele. 2. Voolu magnetväli ja selle kirjeldamine. Jõujooned. Joonised. Vooluga juhe avaldab magnetväljale orienteeruvat mõju. Magnetvälja jõujooned -mõttelised jooned, mille igas punktis on magnetinduktsioon suunatud piki selle joone puutujat. 3. Kruvireegel magnetvälja suuna määramiseks. Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja seda saab määrata kruvireegli abil: kui paremkeermega kruvi liigub voolu I suunas, siis kruvi pöörlemissuund ühtib juhet ümbritseva magnetvälja jõujoonte suunaga. 4. Maa magnetvälja poolused
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Magnetvälja jõujooned on alguse ja lõputa, magnetväli on pöörisväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja, mille kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli jaguneb voolu- (juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju (magnetnõel pöördub risti juhet), kahe paralleelse juhtme vahel mõjuvad juhtmega risti asetsevad jõud) ja püsimagnetväljaks (ümbritsetud alati magnetväljast, jaguneb tinglikeks põhja-ja
Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest esemeid. (Teras on raua ja väikese hulga süsiniku ning teiste ainete segu.) Iga raua või terasetükk võib muutuda magnetiks, kui seda varvakujulise püsimagneti ühe otsaga mitu korda ühes suunas hõõruda. Kui objekt tõmmatakse varbmagneti külge, siis ta jääb kokku varbmagneti otstega või poolustega, kus magnetväli on kõige tugevam. Magneti üks pool püüdleb põhja poole, teine lõuna poole. Kahe magneti põhja- ja lõunapoolus tõmbavad teineteist külge. Samanimelised poolused põhi ja põhi või lõuna ja lõuna tõukuvad, surudes teineteist eemale. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev laeng kutsub esile elektivälja, liikuv laen aga täiendavalt ka magnetvälja. Magnetvälja olemasolu täpselt niisama suhteline, kui liikumine.
Neil juhtudel võib mõõtmed arvestamata jätta. Samuti kasutatakse punktmassi mõistet teoreetilistes mudelites ja harjutusülesannetest. 10. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. 11. elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI- süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada , on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 12. Elektrivälja jõujooned
Magnetväli - liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu väli. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Poolused on N ja S. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli.Magnetvälja tekitavad osakesed, millest magnet koosneb. Maa magentväli mõjutab püsimagnetit, püsimagnetil on kalduvus asetuda ligikaudu piki geagraafilist N-S suunda. Vooluga juhtmes - Elektroodid liiguvad voolusuunale vastupidiselt. Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõela orinteerivat mõju. 1. Juhtmed paralleelselt. 2. Samasuunalistel tõmbejõud.3. Jõud risti juhtmega. Ampere'i seadus -Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja
1. Mis on ja mis tekitavad magnetvälja? Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Magnetvälja tekitavad: 1) Püsimagnet 2) vooluga juhe 3) liikuvad laenguga osakesed 4) muutuv elektriväli. 2. Püsimagnet, tema poolused ja nendevaheline vastastikmõju. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Püsimagneti juures võib tinglikult eristada kahte piirkonda põhjapoolus ja lõunapoolus. (N ja S). Üge püsimagneti põhjapoolus ja teise lõunapoolus tõmbuvad, sama liiki poolused aga tõukuvad. 3. Milles seisnes Oerstedi katse ja milles on tema tähtsus? Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse
Vooluga juhtide liikuvate laengute vastasikmõju nimetatakse magnetiliseks vastastikmõjuks. Jõude, millega vooluga juhid üksteist mõjutavad nimetatakse magneetilisteks jõududeks. Kui laengud ümbritsevas ruumis esineb elekttriväli, siis elektrivoole ümbritsevas ruumison väli, mida nimetatakse magnetväljaks. Vool ühes juhis tekitab enda ümber magnetvälja, mis mõjub voolue teises juhis ja vastupidi. Võib öelda ka, et elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja Magnetväli on eriline mateeria vorm, mille vahendusel toimub voolude vastastikmõju. Magnetväljal on kaks põhiomandust 1) Magnetvälja tekitab elektrivool (liikuvad laengud) 2) Magnetväli avaldab mõju elektrivoolule (liikuvatele laengutele) (joonis 2 - D) Magnetvälja on sobiv uurida suvalise kujuga väikese suletud voolukontuuri abil. Raami vooluallikaga ühendavad juhtmed tuleb paigutada teineteise lähedale või kokku põimida, et
mis muudab dielektriku polarisatsiooni, nimetatakse polarisatsioonvooluks. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivooluga kaasnevad nähtused Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Elektrivoolud kui magnetvälja allikad jagunevad omakorda makroskoopilisteks vooludeks nagu juhtivus ja konvektsioonvool ning molekulaarseteks vooludeks nagu mikro ja nihkevool, mis vastavad laetud osakeste liikumisele aine aatomites, molekulides ja ioonides. Muutuva vahelduvelektrivälja toimel tekib pöörismagnetväli. Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli
MAGNETISM Magnetväli. Püsimagnetid. Elektrivooluga kaasneb alati magnetväli. Magnetväljaks loetakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Seisva laenguga osakese ümber magnetvälja ei ole, aga elektriväli on. Püsimagnet on keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Selle magnetvälja tekitavad osakesed, millest püsimagnet koosneb. Peamiselt on nendeks elektronid, millel on oma sisemine liikumine ehk spinn. Püsimagneti põhiomadused: 1) magnetitel on alati 2 poolust 2) magnetnõelad võtavad põhja-lõuna suuna 3) püsimagnet võib muuta temaga kokkupuutes olevad raudesemed ajutiselt magnetiks. Magneetumine on
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja. Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse spinniks. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti. Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet�
Coulombi’i seadus – 2 punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Elektriväli – levib laetud kehade ümber ja lõpmatu kiirusega. Põhiomaduseks on mõjutada laenguid jõuga. Elektrivälja tugevus välja antud punktis – antud punktis proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhe. Vektori suund on määratav positiivsele laengule mõjuva jõu kaudu. Elektrivälja jõujooned – jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib elektrivälja tugevus vektori sihiga. Suund algab positiivsetel ja lõppeb negatiivsetel laengutel. Tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Superpositsiooni printsiip – kehade süsteemi väljatugevuse leidmiseks tuleb üksikute kehade väljatugevuse vektorid liita. Tuleneb välja omadusest mitte segada teist välja. Punktlaengu q1 elektrivälja tugevus E1 teise punktlaengu q2 asukohas on :
Need on: 1) keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (omaduse mõõdetavus), 3) aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus (liikuv laeng, kuskil paiknev laeng). Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivse- teks ja negatiivseteks. Positiivseid laenguid märgitakse + märgiga, negatiivseid märgiga. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud. Laengu ühikuks SI-süsteemis on üks kulon (1 C). Laeng ei saa olla kuitahes väike. Elementaarlaenguks e nimetatakse vähimat loodu- ses esinevat laengu väärtust 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootonil on laeng +e , elektronil e, neutronil laeng puudub. Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud.
mõõtmetest. Ühtlase ristlõikega juhi takistus R=l/S Aine eritaksitus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha eritakistus Juhi takistus sõltub temperatuurist =o(1+t), kus on takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0 C juures temp tõstmisel ühe kraadi võrra. VOOLUMAGNETVÄLI Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetväljale orienteerivat mõju, st vooluga juhti ümbritseb magnetväli. http://www.abiks.pri.ee Kruvi reegel: magnetvälja sound ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise sound. Magnetnõelale mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhtme lõigu pikkusega ning pöördvõrdeline kauguse ruuduga F=const I*l/r2 Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga...
Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1A) 4.Mida kujutab endast elektrivool? Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust. 6.Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja tekitavad kas elektriliselt laetud osakesed (elektrilaeng) või ajas muutuv magnetväli . 7.Mida väidab Coulomb'i seadus? Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõududega, mis on võrdelised laengute suurustega ja pöördvõrdelised nende vahelise kauguse ruuduga ning osakestele mõjuvad elektrilised jõud on suunatud pikki laenguid ühendavat sirget. 8.Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 9.Milline on e-vektori suund?
Voolutugevuse ühikuks on 1 amper (1A) 4.Mida kujutab endast elektrivool? Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust. 6.Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja tekitavad kas elektriliselt laetud osakesed (elektrilaeng) või ajas muutuv magnetväli . 7.Mida väidab Coulomb’i seadus? Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõududega, mis on võrdelised laengute suurustega ja pöördvõrdelised nende vahelise kauguse ruuduga ning osakestele mõjuvad elektrilised jõud on suunatud pikki laenguid ühendavat sirget. 8.Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 9.Milline on e-vektori suund?
Tavaliselt on pooluseid kaks, põhja- (N) ja lõunapoolus (S). Pooluste nimed on pandud selle järgi, milline pöördus vabalt rippudes Maakera vastava geograafilise pooluse poole. Nt magneti N-poolus pöördus Maa geograafilise põhjapooluse poole. 4. Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused? Püsimagnetite magnetilisi omadusi võib seletada neis leiduvate ,,mikrovoolude" ühesuguse orientatsiooniga. Sellisel juhul ,,mikrovoolude" magnetväljad liitudes tugevdavad üksteist ja tekitavad antud kehale summaarse magnetvälja. 5. Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad? Püsimagnetite samanimelised poolused tõukuvad teineteisest eemale ja erinimelised poolused tõmbuvad teineteise poole. 6. Mida nimetatakse aine magneetumiseks? Kui paigutada raudese (rauapuru) magnetvälja, siis see magneetub ehk omandab samasuguse võime- tõmmata ligi teisi rauast esemeid. 7. Mida avastas Oersted oma katsega?
Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur. Ampermeeter voolutugevuse I mõõteriist, mis ühendatakse vooluringi jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema väike. MAGNETVÄLI Püsimagnet ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas: F B magnetinduktsioon (ühik: 1T) 1N B= 1T = I l I voolutugevus 1A 1m l juhtmelõigu pikkus Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda võib nimetada ka B-vektoriks. Ka magnetväljas kehtib superpositsiooniprintsiip, mis seisneb selles, et erinevate kehade poolt mingis punktis tekitatudmagnetväljade B-vektorid tuleb reultantvälja B-vektori leidmiseks liita.
Magnetväli liikuva laetud keha poolt tekitatav väli Elekromagnetväli elektri- ja magnetväli koos Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust N ja S Spinn füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel
kiirusega V=C=3*108m/s. Elektrivälja tugevuse vektor Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhtega. Elektrivälja tugevuse vektori suund on määratav posit laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja - laengu poole. Elektrivälja tugevus E=F/q0 ühik (N/C); V/m Reostaat on muudetava takistusega takisti R=*l/S -eritakistus Elektrivälja jõujooned Elektriväljajõujooned on jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib eletrivälja tugevuse vektori sihiga. Elektrivälja jõujoontel on suund, jõujooned algavad posit laengutel ja lõpevad negatiivsetel. Jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja tugevust antud piirkonnas. Homogeeniline elektriväli ühesuguse tihedusega elektriväli, jõujooned paralleelsed. Väljatugevuse vektor on kõigis väljapunktides ühesugune. N: plaatkondensaatoris Superpositsiooni printsiip
annaabi.ee 
