Rembrandt PRANTSUSMAA BAROKK Versailles park, prantsuse stiil Versailles marmorõu Versailles peeglisaal Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth Mr and Mrs Andrews, Gainsborough SAKSAMAA ROKOKOO Amalienburgi lossi interjöör ROOTSI BAROKK Drottningholmi palee,Tessin vanem Stockholmi kuningaloss, Tessin noorem Roslin VENEMAA BAROKK Peeter Pauli katedraal, Trezzini Peterhofi suveresidents Rundale loss, Rastrelli, Läti Talvepalee, Rastrelli Vaskratsanik, Falconet ja nii ongi
Ein Kanton im Osten der Schweiz Fläche 7`106 km2 (1/6 von der Schweiz) Waldanteil: 27% Einwohner: 191 861 (Stand: 31.12.2009) Hauptstadt: Chur Sprachen: Deutsch (68%), Romanisch (15%), Italienisch (10%), Andere (7%) Natur in Zahlen Täler: 150 Seen: 615 Berggipfel: 937 Höchster Punkt: Piz Bernina 4 049 m ü. M. Tiefster Punkt: San Schweizer Vittore (Grenze zum Nationalpark (172 Tessin) 279 m ü. M. km2) Sport und Freizeit Wanderwege: 11 000 km Biketrails: 4 000 km Golfplätze: 27 Pisten: 2 200 km Langlaufloipen: 1 800 km Winterwanderwege: 1 400 km Feiertage (im Jahr 2012) Neujahr: 01. Januar Karfreitag: 06. April Ostermontag: 09. April Auffahrt: 17. Mai Pfingsten: 27. Mai Pfingstmontag: 28. Mai Nationalfeiertag: 01. August Weihnachten: 25. Dezember Stephanstag: 26
● religioonitemaatika (nt Püha perekond (grupiportree)) ● mütoloogilised maalid (nt Danae (fanaatiline muuseumikülastaja viskas hapet ja seejärel restaureeriti ~20 a.)) ● graafikuna tegi kõiki kolme tol ajal levinud tehnikat Rootsi kunst 17.-18. saj (sel ajal suur impeerium) Arhitektuuris- põhiline lossiehitus (paraadlikus stiilis) nt: ● välisarhitekt - rüütelkonna hoone Stockholmis ● Nikodemus Tessin (Rootsi suurtegija) - Drottingholmi suveloss (inspiratsioon Versailles lossist) ● Nikodemus Tessin (noorem) - kuningalossi ehitamine (rokokoo interjöör) Maal- põhitegija Alexander Roslin, kes tegi palju paraad portreesid ja kujutas kangast/materjali tipptasemel (nt. Daam lehvikuga) Skulptuur - põhitegijad prantslane E. Bouchardon ja rootslane Johan Tobias Sergel (nt Amor ja Psyche) Venemaa kunst 17.-18. saj Arhitektuur - 1703 rajati St. Petersbourg
sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus – Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud)
Fifth level Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel lick to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level CHRISTIAN ACKERMAN Eesti kõrgbaroki suurim nikerduskunstnik oli CHRISTIAN ACKERMANN. Tähtsaimad tema teosed on Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel ja Toomikiriku tornikiiver barokkstiilis mis on ehitatud aastal 1779. Kiriku altari valmistasid Nicodemus Tessin noorem ja Christian Ackermann 1696. aastal. Barokkstiilis kiriku kantsli tegi Christian Ackermann 1686. aastal Niguliste kiriku tornikiiver Algselt valmis see aastal 1682-96 mis on aga mitmeid kordi hävinud. Barokseid tornikiivreid hakati ehitama 17. sajandil veel on sellist stiili raekojal ning pühavaimu kirikutel. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Niguliste kirik Click to edit Master text styles
• Praeguse lossi kohale ehitati 13. sajandil kivilinnus, mis ajapikku kasvas lossiks. • 16. sajandi lõpus ehitati loss ümber renessanss- stiili ning 1690. aastal otsustati loss muuta hoopis rokokoo lossiks • Lossis on 609 ruumi ning see on üks suurimatest täna- päeval kasutatavatest lossidest. Drottningholmi loss • Rootsi kuningas Johan III ehitas lossi oma abikaasale 1580. aastal. • 1661 põles loss maha. • Hiljem palgati arhitekt Nicodemus Tessin vanem läbiviima taastamistöid. • Praegune kuningapere on lossis elanud alates 1981. aastast. TAANI Fredensborgi loss • Põhjasõja lõpul anti arhitekt Johan Cornelius Kriegerile käsk projekteerida väike hubane loss. • Barokkstiilis lossi ehitati aastail 1720–1726. • Tööde kulgemise eest vastutas arhitekt Johan Conrad Ernst. SUURBRITANNIA Buckinghami palee • Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik
Johann Balthasar Neumann Saksamaal valitseb sageli kiriku välisilmes barokk, siseruumis rokokoo. BAROKLIK KLASSITSISM PRANTSUSMAAL Claude Perrault: Louvre'i loss Versailles' loss (peegligalerii!) Louis XIV - "Riik olen mina" Jules Hardouin-Mansart: Invaliidide kuppelkirik Pariisis BAROKLIK KLASSITSISM INGLISMAAL Inigo Jones: Whitehalli kuningalossi pidudemaja Christopher Wren: Saint Pauli katedraal Londonis BAROKLIK KLASSITSISM ROOTSIS Drottningholmi suveloss Nikodemus Tessin noorem: Stockholmi kuningaloss BAROKLIK KLASSITSISM VENEMAAL Peeter-Pauli katedraal Bartolomeo Rastrelli: Talvepalee Peterburis, Tsarskoje Selo lossi Merevaigutuba BAROKLIK REALISM EESTIS (1630-1780) Niccolo Michetti: Kadrioru lossi fassaad Tallinnas Eesti Vabariigi presidendi residents Kadriorus(Arhitekt Alar Kotli). "Artemis ja Akteion" - Kadrioru lossi pidusaali laemaal. Axel von Roseni maja Pikk tn 28(Praegune Rootsi saatkond). Niguliste ja Toomkiriku tornikiiver
ärkel. 15. sajandil täiendati kirikut arvukate juurdeehitistega, põhjaküljele rajati servjoonvõlvidga kaetud Püha Georgi kabel, raidportaaliga kabel rajati ka kiriku edelanurka. 16-17. sajandil kattus kogu hoone lõunasein juurdeehitistega, oma praeguse kuju said need 17-19. sajanditel. Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, kuid hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud, piiskopid ja superintendendid. Kirikualtari valmistasid Nicodemus Tessin ja Christian Ackermann 1696. aastal; barokkstiilis kiriku kantsli valmistas Christian Ackermann, 1686. aastal; altarimaali "Kristus ristil" 1866. aastal Eduard von Gebhard. Tallinna toomkirik oli Eestimaa Rüütlekonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik. Tallinna toomkirik sai oma praeguse sisustuse põhiliselt Rootsi ajal. 1684. aastal puhkes Toompeal tulekahju, mis muu hulgas hävitas ka kiriku sisustuse. Jäädi ilma pinkidest, altarist ja kantslist, tuli kahjustas ka hauasambaid
. Urban Larsson-üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest Peatöö:Vädersoltavla 1535, säilinud koopia asub Stockholmi Suurkirikus Skulptuur renessanssi ajal Wilhelm Boy- Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus Barokk & rokokoo-17.-18.saj Arhitek eeskujuks Holland Lossiehitus-kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise,mõjuallikaks Prantsusmaa Nicodemus Tessin vanem alustas Drottningholmi suvelossi ehitamisega Versaille’i eeskujul N.Tessin noorem kavandas uue kuningalossi, mis valmis 1754; põhiplaanilt itaalia palazzo eeskuju, välisilme meenutab barokklikku klassitsissmi, siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman Kina slott- 1753,Lovisa Ulrika sünnipäevaks Barokne maalikunst D.K Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana
• 16.saj. II pool domineerib kõrgrenessanss: valmivad kalmari ja vadstena lossid(slott) barokk ja rokokoo 17.-18.saj. Arhitektuuris eeskujuks holland • lossiehitus. Kuningavõimu tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks prantsusmaa. • n. Tessisn (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (versailles'i eeskujul, praeguseks unesco maailmapärandi nimekirjas) • n. Tessin (noorem) kavandas uue kuningalossi ehitamist stockholmis (valmis 1754) • välisilme meenutab barokkliku kalssitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt c. Harleman anfilaad (pr. k. sõnast enfilade „rida“) kina slott. Kuninganna lovisa ulrika sünnipäevaks 1753 maalikunst renessanss ehk vasa-aja kunst • portreekunst- valitseja te ja teiste silmapaistvate isikute portreed (välismaa kunstnikud)
Keda ta maalis, milline oli ta pintslitöö ja koloriit, milline pildil valitsev meeleolu? Ta oli vahetum, spontaansem ja rokokoolikum. Maalis peamiselt provintsiaadlikke ja keskklassi esindajaid. Pintslitöö õrn ja õhuline, meeleolu unistuslik. Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 saj 1.Kes olid need arhitektid (isa ja poeg), kellele langes au ehitada 17 saj II poolel Rootsi kuningale uusi losse? Nikodemus Tessin vanem ja noorem 2. Millise linna rajas Neeva jõe suudmesse Vene tsaar Peeter I? Kui vana see linn on? Peterburi, vanust üle 3 sajandi. 3. Loetle sealseid ehitusmälestisi, mis pärinevad Peeter I ajast. Mis rahvusest oli tollal linnas töötanud tähtsaim arhitekt? Peetri maja Suveaias, Peeter-Pauli katedraal, kolleegiumide hoone, Kunstikamber, Peterhofi loss jne. Arhitekt oli sveitslane Domenico Trezzini 4
vastased olid aga Kübaratepartei, kes toetusid Prantsusmaale ja lootsid Põhjasõjas Venemaale kaotatud alad tagasi võita ja taastada Rootsi suurriik. Arvid Horn 1738.aastal sunniti Arvid Horn, kes oli tegelik valitseja, erru minema. Järgmisel aastal läks võim üle Kübarateparteile. Võitlus kuningavõimu pärast Kuningas Fredrik I polnud huvitatud riigivalitsemisest, seega valitses riiki tegelikult Karl Gustav Tessin. Pärast Fredrik I surma astus troonile 1751.aastal Holstein-Gottropi hertsog Adolf Fredrik. Nii nagu eelminegi kuningas, oli ta välismaalane, kes ei ilmutanud riigivalitsemise vastu huvi tundvat, seevastu Preisi printsess ja Rootsi kuninganna oli harjunud oludega, kus kuninga iga käsku vastuvaidlematult täideti. Tema ümber koondus Õukonnapartei, kuhu kuulusid vanade nimekate aadlisuguvõsade noored aristokraadid, kes taotlesid kuningavõimu tugevdamist
sajand Ehituskunsti parimad näited on lossiarhitektuuris : 1537.aastal valmis vararenessanslik Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veel suurtükitornid. 16.sajandi II pool domineerib kõrgrenesanss : valmivad Kalmari ja Vadstena lossid. Barokk ja rokokoo (17-18.sajand) Arhitektuuris eeskujuks Holland Lossiehitus Kuningavõimu tugenemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. Mõjuallikaks Prantsusmaa. N.Tessin (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist (Versailles'i eeskujul, praeguseks UNESCO maailmapärandi nimekirjas). N. Tessin (noorem) kavandas uue kuninglossi ehitamist Stockholmi (valmis 1754). Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud)
Pantheon, Saksmaal Berliini teater, Eestis Tartu kesklinn, Saue mõisahoone. Pantheon Valge Maja Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 sajand Rootsis Soome, Eesti, Läti, osa Poolast ja Saksamaast. Rootsis ei levinud katolike maade barokkstiil, tähtsamaks oli Hollandi kunst. Lossiehitis rüütelkonna hoone Stockholmis. Prantsuse losside eeskujul Rootsi arhitekt Nikodemus Tessin alustas Drottingholmi suvelossi ehitamist. Selle juurde kavandati Prantsuse aed. Venemaal barokkstiil imõjud mõned Moskva kirikud. Põhjasõja ajal puutus Venemaa kokku Euroopaga. Neva jõe aladele asutati Sankt-Peterburg. Samuti oli mõjutusi Hollandist. Tähtsaim Peetri ajal oli Domenico Trezzini- lavandas Peetrimaja Suveaias. Luksuslik Peterofi loss. Talvepalee on kujundatud Bartolommeo Rastelli poot, samuti Jelgara loss. Skulptor- Etienne Maurice
Õrnad pintslilöögid. Pastelsed toonid. 17-18.saj kunst Rootsis Rootsi oli euroopas üks suuremaid riike. Rootsi koosseisu kuulus kogu soome lahe idakallas ja osa poolast ning saksamaast. Valitses luterlus. Tähtis eeskuju oli protestantlik Holland. 17. Saj teine pool said kuningad absoluutse võimu. Siis hakati mõtlema kuningavõimu ülistamisele ja hakati paraadlikke losse ehitama. Peamiseks mõjutajaks lossiarhitektuuris oli prantsusmaa arhitektuur. Tuntumaid kunstnikke on Nicodemus Tessin. Ta ehitas Drottningholmi suvelossi ja eeskujuks oli Versailles loss. Tema pojale usaldati uue kuningalossi ehitamine Stockholmis, sest eelmine oli maha põlenud. Loss valmis 1754. Stiililt oli rokokoolik klassitsism. Siseruumid olid rokokoo stiilis. Kujutavas kunstis oli pidurdavaks efektiks põhjasõda kuid 18 sai keskpaigas algas õitsenguperiood. Paljud kunstnikud said rahvusvahelist tunnustust. Üks selline oli Alexander Roslin. Ta oli kuulus portreemaalija ja tegi paraadportreesid
Kuninganna Kristiina kroonimise puhul 1650. a pühendas Mollet kuningannale oma tuntud raamatu "Le Jardins de Plaisir" (1651). Teos on selle perioodi maastikuarhitektuuri üks väljapaistvamaid ning paljuski mõjutanud Põhja- Euroopa aiakunsti. Nagu mujal Euroopaski, toimus kunstide areng põhiliselt õukonnas. Nii tulid Simon de la Vallée jälgedes ta poeg Jean de la Vallée, kes on seotud Stockholmi Rüütelkonnahoone ehitusega ja Nikodemus Tessin Vanem(1615-1681). N. Tessin vanema tuntuim ehitis on nn rootsi Versailles - Drottningholmi loss Stockholmis ja selle juurde kuuluvad barokkaiad, mida on atributeeritud osaliselt ka järgnevale mehele - Nikodemus Tessin Nooremale, kes sai kuulsamaks kui isa. Tessin noorem, kes sai hariduse Prantsusmaal ning oli isiklikult tuttav ka Le Nôtre'ga, on Stockholmi kuningalossi (alust. 1697) looja. Selle välisarhitektuur on teostatud Rooma barokkajastu palazzode järgi, siseruumides valitses prantsuse rokokoo. Tessin kujundas
saj. ehituskunstis ilmneb prantsuse arhitektuuri mõjusid ( eriti Louis XIV stiil ). Hollandi kaine ja tasakaalustatud barokiajastu arhitektuur sai eeskujuks Skandinaaviamaadela. Taanis esindas sellist suunda N. M. Eigtved ( 1701-54 ), kes andis Kopenhaageni kaheksakandilise Amalienborgi väljaku koos sinna juurde kuuluva nelja ühesuguse fassaadiga hoonega. Rootsi näeb Hollandist sissetulnud mõjusid 17. sajandi alguse arhitektuuris, hiljem taandub see prantsuse eeskujude ees. N. Tessin sen. ( 1615- 81 ) poolt projekteeritud Drottningholmi kuningalossi ( 1675-82 ) Stockholmi lähedal on nimetatud Rootsi Versailles`iks. Rootsi kuulsaim arhitekt N. Tessin jun. ( 1654-1728 )on Stockholmi kuningalossi ( 1697- 18. saj. II pool ) autor. Välisarhitektuuris võib siin leida seoseid Rooma barokkpalazzodega, interjööris aga domineerib rokokoo. BAROKK VENEMAAL PeeterI võidukas sõjategevus ( võit Põhjasõjas ) ja edumeelsed reformid tugevdasid Venemaa
annaabi.ee 
