Suverräänsus laieneb ka õhuruumile territoriaalmere kohal ja merepõhjale ja selle all asuvale maapõuele Riigil on seal kalastamise ainuõgus Riik peab garanteerima teiste riikide kauba- ja sõjalaevadele rahumeelse läbsõidu ehk ei tohi tega negatiivseid toiminguid (spioneerimine, kalapüük, salakaubavedu, jõu kasutamine jne). Laevasõidu vabadust seal ei tohi piirata va kui laev on külastanud sisevett või seisab territoriaalmeres. AVAMERI – ookeanid ja nendega ühendatud mered, mis ei kuulu ühegi riigi territooriumi koosseisu ja on laevasõiduks, kalapüügiks , teaduslikeks uuringuteks jne vabad kõikidele riikidele ja nende kodanikele. ÜRO konventsiooni järgi ei kuulu avamere hulka majandusvöönd ja arhipelaagiriigi saarestikuveed. ÜRO lisab eelnevatele vabadustele vabaduse püstitada teatud tingimustel kunstlikke
13) migratsioonijärelevalve teostamine; 14) migratsiooniasjade korraldamine; 15) Eesti kodakondsuse asjade korraldamine; 16) isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine; 17) rahvusvahelise kaitse asjade korraldamine; 18) viisaasjade korraldamine; 19) isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine; 20) tunnistajakaitse korraldamine; 21) jälitustoimingute tegemine; 22) otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ning likvideerimise korraldamine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel; 23) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral; 24) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine 6. Mis on piirivalve erivahendid ja milline on nende kasutamise kord? Erivahendid on: 1) käerauad 2) jalarauad 3) sidumisvahendid 4) rahustussärk või -tool 5) teenistusloom 6) tehniline tõke 7) sõiduki sundpeatamise vahend
Standardlähtejoon ehk territoriaalmere laiuse mõõtmise standardlähtejoon - rannikuriigi ametlikule suuremõõtmelisele kaardile märgitud madalaim mõõnajoon piki rannikut (kui ÜRO mereõiguse konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti). Külgvöönd - See on kuni 24 meremiili kaugusele territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavatest lähtejoontest ulatuv riigi territoriaalmerega külgnev vöönd, kus rannikuriik võib teha vajalikku kontrolli, et: vältida oma territooriumil või territoriaalmeres tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist ning selleks, et karistada oma territooriumil või territoriaalmeres toime pandud eespool nimetatud õigusaktide rikkumise eest. Kalandusvöönd - Kala püütakse nii majandusvööndis kui väljaspool seda. Kui samad varud või nendega seotud liikide varud asuvad kahe või mitme rannikuriigi majandusvööndis, püüavad need riigid otse või alapiirkondlike või piirkondlike organisatsioonide kaudu jõuda
❏ Nii territoriaalmere kui ka selle kohal asuvale õhuruumile ning selle all asuvale merepõhjale ja maapõuele laieneb rannikuriigi suveräänsus ❏ Suveräänsete õiguste suurimaks piiranguks on õigus rahumeelsele läbisõidule (see läbisõit peab olema oluliselt lühendatud, kui laeval on õigus sõita territoriaalmeres - ei pea ringiga sõitma, saab läbi sõita territoriaalmerest kuni lähtjooneni, see võib tõesti lühendada teekonda ja aega, mis kulub reisiks) ❏ Selline läbisõit peab olema katkematu ja kiire ega tohi ohusta rannikuriigi rahu, avalikku korda või julgeolekut (peatamine on keelatud, ei tohi ähvardada rannikuriiki ja ekspluateerida rannikuriigi loodusressursse) ❏ Rannikuriigil on territoriaalmeres mõned eelised:
tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine, kui see ülesanne ei ole muu seadusega antud muu haldusorgani pädevusse või kui pädev haldusorgan ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita; 2) dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras; 3) kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine; 4) otsingu ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ning likvideerimise korraldamine sise ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel; 5) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral; 6) piirivalve valdkonna asjade korraldamine; 7) süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine seaduses sätestatud alustel ja korras; 8) Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide, välisministrite ning siseministri poolt käesoleva
korras 4) kes on distsiplinaarsüüteo toimepanemise 3) kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna eest avalikust teenistusest vabastatud ja asjade korraldamine teenistusest vabastamisest on möödas vähem 4) otsingu- ja päästetöö tegemine ning kui aasta merereostuse avastamise ja likvideerimise 5) kes saab pensioni, töötasu või muud korraldamine sise- ja territoriaalmeres, regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva Majanduspiirkonna liikmesriik või Sveitsi järvel ning muus piiriveekogus Konföderatsioon või mis ei kuulu Põhja- 5) otsingutööde tegemine maismaal Atlandi Lepingu Organisatsiooni lennuõnnetuse korral; 6) keda on karistatud süüteo eest, millel on 6) piirivalve valdkonna asjade korraldamine korruptsioonivastases seaduses toodud
reostada, uurimist ega kaardistamis tegevust läbi viia. Pm kõik see mis ei ole otseselt seotud tema läbisõiduga on keelatud. *Allveelaevad peavad tõusma veepinnale ja näitama oma lippu. Arhipelaagriigi meres seda pole vaja teha. Külgvöönd - See on kuni 24 meremiili kaugusele territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavatest lähtejoontest ulatuv riigi territoriaalmerega külgnev vöönd, kus rannikuriik võib teha vajalikku kontrolli, et: vältida oma territooriumil või territoriaalmeres tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist ning selleks, et karistada oma territooriumil või territoriaalmeres toime pandud eespool nimetatud õigusaktide rikkumise eest. *Külgvöönd- väljaspool riigi täielikku suveräänsust. Võib kinni võtta ja kinni pidada tõsisel alusel rikkujaid. Valdkonnad mis on seotud riigi piiri ületamisega. Kuni 24 meremiili ulatub see. -kolmnurk:helikopter ; Must: Riigi B laevad; Sinine: Riigi A laevad.
16 Mandrilava on mandri loomulik jätk vee all. Kaldariigil on mandrilaval teatud õigusi, ent mitte territoriaalset suveräänsust. Avameri on kogu see mere osa, mis ei kuulu eelnimetatude hulka ja on vabas kasutuses kogu inimkonnale. Avamerel on vabadus: Laevatamiseks Kalastamiseks Ülelennuks Paigaldada juhtmeid ja torusid Jälitamine on lubatud avamerel siis, kui see algas siseveekogul, territoriaalmeres või külgvööndis ning pole vahepeal katkenud. ÜRO mereõiguse konventsiooniga loodi Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus, mis asub Hamburgis. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on ÜRO allasutus, mille eesmärk on navigatsiooni ja laevade tehnilise ohutuse tagamine avamerel ja merereostuse ärahoidmine. INIMÕIGUSED Inimõigused on võõrandamatud õigused, mida inimesed omavad inimeseks olemise tõttu, sõltumata õigusaktidest; need on universaalsed. Fundamentaalsed inimõigused on:
loodusvarade ekspluateerimiseks. Mandrilava on mandri loomulik jätk vee all. Kaldariigil on mandrilaval teatud õigusi, ent mitte territoriaalset suveräänsust. Avameri on kogu see mere osa, mis ei kuulu eelnimetatude hulka ja on vabas kasutuses kogu inimkonnale. Avamerel on vabadus: Laevatamiseks Kalastamiseks Ülelennuks Paigaldada juhtmeid ja torusid Jälitamine on lubatud avamerel siis, kui see algas siseveekogul, territoriaalmeres või külgvööndis ning pole vahepeal katkenud. ÜRO mereõiguse konventsiooniga loodi Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus, mis asub Hamburgis. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on ÜRO allasutus, mille eesmärk on navigatsiooni ja laevade tehnilise ohutuse tagamine avamerel ja merereostuse ärahoidmine. IX TEEMA INIMÕIGUSED
13) migratsioonijärelevalve teostamine; 14) migratsiooniasjade korraldamine; 15) Eesti kodakondsuse asjade korraldamine; 16) isikute ja tööjõu vaba liikumise asjade korraldamine; 17) rahvusvahelise kaitse asjade korraldamine; 18) viisaasjade korraldamine; 19) isikute tagasivõtmisega seotud asjade korraldamine; 20) tunnistajakaitse korraldamine; 21) jälitustoimingute tegemine; 22) otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ning likvideerimise korraldamine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel; 23) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral; 24) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine. (2) Julgestustegevuse korraldamise alused, julgestusviisid ja julgestustegevusealase koostöö korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Siseminister määrab vastavalt vajadusele käskkirjaga kindlaks julgestatavad isikud, konkreetse isiku julgestamiseks
pärineb ikkagi rv tavaõigusest. Tavaõiguse tõestamine: Peab olema praktika, et tõendada, et tegemist tavaga tuleb näidata et riigid, kes on seda toetasid, samas peab olema normatiivne veendumus opinio iuris et niiviisi käituda on õiguslikult kohustulik, ja mitte teisiti. Kuid kes saab tava tekitada rahv tavaõiguse tegelikkus on selline et suurriikidel on palju võimalusi rahv. tava muuta. Truman avaldas Trumani proklamatsioon USA laiendas oma nõuet väljaspool territoriaalmeres olevate resursside kohta. Kõik teised järgisid seda tehti seadust mitte ei rikutud seda. Ius cogens rv tavaõiguse normid, mida ei saa isegi lepingutega muuta. See on selline kohustus või keeld, mille suhtes ei ole võimalik lepinguliselt teistmoodi kokku leppida. Asjad mis puudutavad kõige fundamentaalsemaid inimõigusi: Nt agressioonisõja alustamise keeld, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, piraatlus, orjapidamine, piinamine, genotsiidi keeld.
asuvale merepõhjale ja maapõuele laineb rannikuriigi suveräänsus -‐ suveräänsete õiguste suurimaks piiranguks on õigus rahumeelsele läbisõidule -‐ selline läbisõit peab olema katkematu ja kiire ega tohi ohustada rannikuriigi rahu, avalikku korda või julgeolekut Rannikuriigil on territoriaalmeres mõned eelised: -‐ ainuõigus kalastada ning ammutada muid mereoõhjas ja maapõues paiknevaid loodusressursse -‐ suveräänsus territoriaalmere kohal asuvas õhuruumis -‐ rannikuriigi laevadel on ainuõigus kabotaaživedudele 30 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester
· (1) Tulekustutus- ja päästetööd lõpetatakse tulekustutus- ja päästetööde juhi otsusel. · (2) Tulekustutus- ja päästetööde lõpetamise kord sätestatakse tulekustutus- ja päästetööde eeskirjades. · § 18. Päästetööd lennuõnnetuse puhul · Lennuõnnetuse puhul korraldab päästetöid lennupäästeteenistus lennundusseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. · § 19. Päästetööd veekogudel · (1) Päästetöid sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel korraldab rannavalve Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. · (2) Päästetöid teistel veekogudel korraldab kohalik omavalitsus. · § 20. Päästetööd allmaarajatistes · Päästetöid allmaarajatistes korraldab mäepäästeteenistus Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. IV peatükk · TULEOHUTUSE TAGAMINE JA TULEOHUTUSEESKIRJAD