Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest
KAOTUSED RAHVAORG. Pärast 1MS Lagunes Saksamaa,Türgi, *võitjadUSA, UK, Kaotab territooriume, Rahvaste Liit AustriaUngari, Eesti vabanes. Prantsusmaa. kolooniaid, sõjaväe, maksab *kaotajad Saksamaa, preparatsioone. Venemaa. Pärast 2MS Saksamaa lagunes, NSVL *VõitjadUSA, NSVL Kaotas territoorimi, ei tohi ÜRO, IMF, IBRD suurenes, Soome ja blakan *Kaotajad Saksamaa, Itaalia, relvastuda väikeste kaotustega. Eesti Soome , Jaapan pole vaba. külm sõda, ajastu, vahendid NÄITED Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Vastase üle võidu
vallutuspoliitikat. Hitleri esimene pilk pärast Saarimaa liitmist Saksamaaga oli suunatud Austria suunas. Seal elasid saksalased. Austria oli siis autoritaarne riik. Nii viis Saksamaa 14.märtsil 1938 Austriasse väed sisse-ansluss. Austria kantsler oli selle vastu ning ütles, et tuleb läbi viia rahvahääletus. Saksamaa viis aga ennem oma näed sisse, kui toimus referendum. Nii et sisuliselt Saksamaa okupeeris Austria. Saksamaa oli asunud laiendama oma territoorimi, kuid teades, et lääneriigid ajavad lepituspoliitikat, siis see talle muret ei valmistanud. Ka selle sammu puhul ei tehtnud midagi, vaid lihtsalt anti järgi. Sellinne suhtumine näitas ainult lääneriikide võimetust midagi Hitleri vastu ettevõtta, ning sisuliselt lasid nad lihtsalt kõigel liikuda uue maailmasõja suunas, kuigi oli juba ilmselgelt näha, et mida rohkem järele anda, seda suuremaks muutub oht Saksamaa poolt.
otsustati Jaapani okupatsioon USAle ?peale Saksamaa kapituleerumist koondus sõjakese Kaug-Itta ?Jaapan ei kapituleeru ?USA viskab Hiroshimale ja Nagasakile Fatman ja Little Boy ?8. augustil astub sõtta Jaapani vastu ka NSVL ?PARIISI RAHUKONVERENTS 1946-47 veebruar) ?kirjutati alla rahulepingutele kaotajariikidega (Itaalia, Ungari, Soome, Rumeenia, Bulgaaria) ?reparatsioonimaksud. Kõige rohkem pidi maksma Itaalia, vähem Bulgaaria ?Soome pidi loovutama territoorimi (Karjala) ?Rumeenia pidi loovutama Bessaraabia ?Itaalia pidi ka loovutama veidi maad Jugoslaaviale ?Saksamaa ja Jaapaniga ei sõlmita rahulepinguid ?rahuleping Jaapaniga 1951 NÜRNBERGI KOHUS 1945-46 oktoobris ?Potsdami konverentsi otsusena püütakse mõista kohut natsikurjategijate üle. ?Süüdistus esitati 24 inimesele sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes ?peale II MS'i muutusid oluliseks rahvusvahelised inimõigused
*Türannia ehk hirmuvalitsus massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli. *Despootia türannia idamaades. *diktatuur ainuvalitsus, sõjavälise riigipöörde teel võimule tulnud reziim. *Aristokraatia võim kuulub teatud ringkonnale. *Oligarhia kildkonnavalitsus, võim kinnisel seltskonnal. *Nomenklatuurivalitsus iseloomulik diktatuurile, kus on valitseva ringkonna jaoks loodud privileegide ehk eesõiguste süsteem. *Demokraatia rahvavõim *Dominioon - piiratud territoorimi osaline iseseisvus (oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus), impeeriumi või suurriigi koosseisus. IDEOLOOGIA -Ideid käsitlev teadus(1797) -Ideede kogum, mis rõhutab teatud väärtusi -Ideoloogiad ei tegele ainult poliitikaga ehk valitsemisküsimustega-näiteks feminism või usuideoloogia. -Poliitiline ideoloogia esitab nägemuse ühiskonnast-kuidas valitseda, kuidas majandada jne Parempoolsed ja vasakpoolsed -Rahvuskogus istusid konservatiivsed saadikud juhatajast paremal,
õpetajad on saanud endale sinna elamispinna ja nii juba aastakümneid. Praegu tegutseb ühes korteris ka laste päevahoid.(15) Seoses kuueaastaste laste koolitulekuga muutus kool 1988.aaastast 9-klassiliseks ja praegu kannab kool Vara Põhikooli nime. (15) 5 3. Teised kihelkonna koolid, mis jäid praegusele Vara valla territooriumile Maarja-Magdaleena kihelkonnas moodustas Vara suure territoorimi, mis on tinginud väikeste koolide olemasolu. Kuna need algkoolid on andnud Vara haridusellu oma panuse siis tahan ka neile tähelepanu pöörata. 3.1. Haridusajalugu Koosal Koosa kooli asutamise tähtajaks peetakse 1785 aastat. Esialgu oli kool ühe komplektiline. Koolimajaks oli väike hoone kahe toa ja köögiga (õpetajale) ja ühe klassitoaga.1919 muudeti kool 4 klassiliseks. 1926/1927 avati 5 klass. 1927 tegi koolijuhatja valla volikogule
ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutusvõimalusi. Madalveeperioodi suhteliselt väikesed, tihti ka nullilähedased miinimumvooluhulgad mõjutavad jõe kasutamist asulate veega varustamisel, hüdroenergia tootmisel, vihmutusvee võtmisel ja heitvee eesvooluna. Veevarude killustatuse kõrval on pinnaveele omane ka ebaühtlane levik. Suhteliselt veevaesem on Põhja-Eesti. Samas on tööstus koondunud just sinna.3 Veereziim Eesti territooriumil on üle 7000 vooluveekogu. Väikese territoorimi tõttu on enamik neist lühikesed, kuni 10 km pikkused (90% üldarvust)2 Üle 100 km pikkusi jõgesid on 10. Pikim on Võhandu jõgi 162 km, veidi lühem on Pärnu jõgi 144 km. Järgnevad Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila ja Jägala jõgi. Ka maa-ala, kust jõed oma vee ammutavad, on erineva suurusega. 15 jõe valgala on suurem kui 1000 km2. Peaaegu tervikuna Eestis paikneva Emajõe valgala moodustab riigi pindalast 22%.3
*Kõige parem oleks reostust vältida isoleerides. *Pandivere kõrgustiku kaitsmiseks on loodud Pandrivere veekaitseala. Kuidas puhastatakse vett? *Jõgede ja järvede heaks kaitseks reostuse eest on kaldataimestik. *Linnades on ehitatud puhastusseadmeid, kus reostunud vesi puhastatakse ning seejärel lastakse uuesti loodusesse ringlema. *Reostunud vee puhastamine on kallis. Sood ja nende areng *Katavad 22,3% riigi pindalast. *Territoorimi soostumisel oleme maailmas teisel kohal. *Turvas tekib märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. *Sood tekivad kas põhjaveetaseme tõusu või veekogude kinnikasvamise tagajärjel. *Madalsoo saab enamiku toitaineid ümritsevalt nõlvadelt pinna- või põhjaveega.(survelise põhjavee toite korral tekib allikasoo) *Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning tekib siirdesoo. Siin kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed:jõhvikas, turbasamblad. *Soopinna kumerdumise tagajärjel kujunevad rabad.
RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ XI Kohalik omavalitsus Allikad : 1) PS kom. v.a.; 2) KOKS; 3) Euroopa Kohaliku Omavalitsuse Harta (EKOH). 1. KOV mõiste. Riikliku omavalitsuse teooria vs kogukonna teooria. KOV on riikliku territoorimi haldusjaotusel põhinev üksus, millel on õigus ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi. Riikliku omavalitsuse teooria: KOV on üheks riikliku kohahalduse organiseerimise vormiks, teiste sõnadega e. riigivalitsemise eriliik. Selle teooria järgi on kõik võimuvolitused KOV-le andnud riik ning võimuvolituste allikaks on riigivõim. Kogukonna teooria ehk kogukonna loomulike õiguste teooria - mille kohaselt on kogukonnal õigus juhtida oma
* P. Macherey "Kirjandusliku tootmise teooria" *Barthes "Autori surm" *raamat ega tekst ei saa kõike öelda *ükski tekst ei ole sõltumatud vaid on seotud teiste teostega *intertekst t ähendusväljad ei pruugi omavahel kokku sobida *tekst kõneleb ka endast sõltumata, teksti mitteteavdus *Freud'i patsiendid olid seotud alateadvusega *kõikide eesmärk on rääkida tõtt (narratiivid deklareerivad) 32 *Verne'i teosed on prantsuse koloniaal imepralismi väljendus--territoorimi vallutamine *tekesti õõnestav aspekt t ühja ruumi hõivamine keegi on alati selle territoorimi enne vallutanud sissetungi, agressiooni lugu kaks einevat sõnumit, mis lugejani jõuavad *poliitiline maailm, media *ideoloogia eesmärk on inmese konstrueerimine subjektidena *inimese mina ei ole endast teadlik VIII LOENG Ideoloogia jätk: *ei näinud inimlikku subjekti väljaspool inimest 33 GRAMSCI Itaalia kultuuriteoreetik (18911937) *kommunist *oli vangis vangala vihikud
*Kõige parem oleks reostust vältida isoleerides. *Pandivere kõrgustiku kaitsmiseks on loodud Pandrivere veekaitseala. Kuidas puhastatakse vett? *Jõgede ja järvede heaks kaitseks reostuse eest on kaldataimestik. *Linnades on ehitatud puhastusseadmeid, kus reostunud vesi puhastatakse ning seejärel lastakse uuesti loodusesse ringlema. *Reostunud vee puhastamine on kallis. Sood ja nende areng *Katavad 22,3% riigi pindalast. *Territoorimi soostumisel oleme maailmas teisel kohal. *Turvas tekib märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. *Sood tekivad kas põhjaveetaseme tõusu või veekogude kinnikasvamise tagajärjel. *Madalsoo saab enamiku toitaineid ümritsevalt nõlvadelt pinna- või põhjaveega.(survelise põhjavee toite korral tekib allikasoo) *Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning tekib siirdesoo. Siin kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed:jõhvikas, turbasamblad. *Soopinna kumerdumise tagajärjel kujunevad rabad.
· 19.saj keskel omandavad õiguse osta maad · 1863 pärisorjus kaotatud Latgales · 19.saj lõpp: rahvuslik ärkamisaeg NOORLÄTSL · Tartu Ülikool ASED · 1850-80s · Ideoloogid · Läti keele ja kirjanduse alus 20.saj · 1905.a tsaarivastane revolutsioon · 1914 1918 pool Läti territoorimi Saksa vägede all, 1918 kogu · 1915 Läti sõjave moodustamine · 18.nov 1918 o Iseseisvuse kuulutamine o Valitsuse eesistuja Karlis Ulmanis ja peaminister · 1918 1920 Läti Vabadussõda · 11.nov 1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu · 11.aug 1920 rahuleping Venemaaga · 22.sept 1921 ühineb Läti ÜROga
MÕLEMALT KAARDID TÄPSEIMAD OMAL AJAL EESTI ALA KOHTA. 103. Eesti ala topograafiline mõõdistamine Eesti 1893-1913, vene sõjaväe topograafid kaardistasid suurema osa Eesti territooriumist, trükiti verstane kaart mõõtkavas 1:42 000. Peamine kaardistamise ülesanne oli sõjaväe varustamine kaartidega. Esimene eestikeelne merekaart "Kärdla reid" mõõtkavas 1:16 800 aastal 1921. Eesti territoorimi mõõdistamist mõõtkavas 1:25 000 alustas topo-hüdrograafia osakond 1923. Esimesed 1:50 000 kaardilehed ilmusid trükist 1940. aastaks, mida oli 133 kavandatud lehest tõenäoliselt 72 (raha puuduse tõttu). 1:25 000 ja 1:50 000 kaardid said aluseks topo- hüdrograafiaosakonna kartograafide poolt koostatud Eesti topograafilise ülevaatekaardile mõõtkavas 1:200 000. 1995. aastal käivitati tolle aja suurim rahvusvaheline kaardistuse projekt Eestile, USA
Lääneriigid on seda okupatsiooniteooriat tunnustanud. Vm seda järjepidevust ei tunnusta. Väga selgelt nõudis Vm konuiteeti seoses Vm tahtega saada ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige. Vm on ise väitnud nii ühte kui teist. Kuid pigem kasutatakse mõistet: õigusjärglus. See annab riigile suuremad vabadused teatud varasematest õigustest ja kohustustest vabaneda kontuiteedi puhul tulevad kaasa õigused ja kohustused. Okupatsioon on teise riigi territoorimi ajutine haaramine sõjalisel teel. Annektsioon on okupeeritud riigi või territoorimumi ametlik liitmine teise riigi külge. Tekib küsimus, kas okupatsioon võib olla ka õiguspärane? Kas Eesti Nõukogude Liidu koosseisus oli õiguspärane või mitte? Briand-Kelloggi paktiga tõotati loobuda sõjast. Lisaks oli NL piiririikide (k.a Balti riigid) ja NL vahel sõlmitud lepped, mis pidid välistama kallaletungi neile riikidele. Sellest tulenevalt ei aksepteeritud Eesti Vabariigi kadumist
-‐ avameri Lähtejoon eraldab siseveed territoriaalmerest ja sellest mõõdetakse kõigi teiste meralade algust: -‐ tavaline lähtejoon -‐ sirge lähtejoon Siseveed -‐ siseveed on lähtejoonest maismaa poole jäävad veealad, st sisemeri ja teised siseveekogud -‐ siseveed on territoorimi lahutamatu osa ja alluvad seetõttu täielikult rannikuriigi suveräänsusele -‐ reeglina ei ole rannikuriik kohustatud lubama teiste riikide laevu oma sisevetesse -‐ tsiviillaevade puhul võib rannikuriik kohaldada oma jurisdiktsiooni põhimõtteliselt täilikus ulatuses
Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad : 1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2. on suveräänsed, 3. on legitiimsed, 4. omavad õigust ja võimet luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territoorimi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest.
annaabi.ee 
