Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat füüsikast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala......................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid.......
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Greete-Marit Mõtsar TeP07 TEMPERATUUR Tartu 2008 Sisukord 1. Temperatuur lk 3 2. Termomeeter lk 4 3. Temperatuuri mõõtmise skaalad lk 5 1. Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi tempe...
Füüsika 1) Kust tuleb sõna aatom ning mida see tähendab? Aatomi nimetus tuleb vanakreeka sõnast (átomos) ehk ,,jagamatu". Esimesena kirjeldas aatomeid 5 saj. eKr. Demokritos. Demokritose ideid arendas 300. aastal eKr. edasi Epikuros. Aatom - jagamatu osa. Kreeklased arvasid, et aine koosneb aatomitest ja jagamatutest osakestest. Pikem: Aatom on väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. 2) Mis asi on ideaalne gaas? Milleks seda vaja on? Ideaalne gaas - gaas, milles molekulidevahelised tõmbejõud puuduvad, tegelikkuses ideaalseid gaase ei ole. Pikem: Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. 19. sajandi keskel ühendasid Dmitri Mendelejev ja Benoît Clapeyron Boyle'i- Mariotte'i seaduse, Charles'i seaduse ning Gay-Lussaci seaduse üheks valemiks, mida tuntakse ...
Soojuspaisumine Soojuspaisumine Soojuspaisumine on füüsikaline nähtus, kus temperatuuri muutudes aine mõõtmed muutuvad. Aine soojenemine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ainete soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma ja aine paisub soojenedes. Tahkete ainete soojuspaisumine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tahked ained paisuvad soojenedes ja tõmbuvad kokku jahtudes. Vedelike soojuspaisumine...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas TERMOMEETRID Õpetaja: Õpilane: Klass: 9B Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on termomeeter? 3. Termomeetrite ajalugu, Termomeetrite erinevad skaalad 6. Erinevad termomeetrid 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17] Mis on termomeeter? Termomeetreid eristatakse kahe tunnuse poolest, ehituse ning temperatuur...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas Koostaja: Liisi Sepp Juhendaja: Mari Põld TALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................................................................2 Sissejuhatus .......................................................................................... 3 Üldine ................................................................................................. 4 Ajalugu ................................................................................................4 Termomeetrite skaalad ...............................................................................5 Termomeetrid ......................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................
Molekulaar füüsilne teooria : Kuna molekul on tohutult väike osake, siis kasutatakse tema kirjeldamiseks mudelit. Sellel mudelil on kolm alust : Aine koosneb osakestest(molekulid, aatomid). Tõestus: On võimalik pildistada ülisuuri molekule. Need osakesed liiguvad pidevalt ja korrapäratult. Tõestus: Nähtus difusioon- ainete iseeneselik segunemine. gaasid - kiire nt. lõhnaõlid, atsetoon, bensiin, eeter, piiritus jne vedelik - suhteliselt aeglane nt. värvi tilk vees, suhkru lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru). Tahke Molekulid asuvad korrapäraselt, nad võnguvad, nende vahel on tugevad tõmbe ja tõuke jõud, nad asuvad lähestikku. Vedel Molekulid asuvad korrapäratult, aga lähestikku, liikumis kiir...
Füüsika harud Mehaanika Liikumine Soojusõpetus Soojusnähtused Akustika Heli Elektrodünaamika Elektrivool Optika Valgus Aatomi ja tuumafüüsika Kosmoloogia Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 1) Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga SOOJUSÕPETUS TERMODÜNAAMIKA MOLEKULAARFÜÜSIKA ·Soojusülekanne ·Soojuspaisumine GAASIDE AINE EHITUS MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA ·Molekulidevaheline ·Molekulide soojusliikumine vastastikmõju "Atomistid" Demokritos ja Leukippos V saj e.Kr. Epikuros (341 270 e.Kr.) Lucretios (I saj. e. Kr) Tõ...
Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis ...
Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid termomeetreid ja temperatuuri skaalasid. Temperatuuri skaalade tutvustamine on just selleks abiks, et saada teada, kus riigis mingi temperatuuri skaalaga mõõdetakse ja kuidas sa saad temperatuure vastavalt endale tuttava temperatuuri skaalaga ümber arvutada. Aga selleks, et tutvustada teile termomeetreid tuleb tutvuda ajalooga. ...
Temperatuurid meie ümber Üldine Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Erinevad skaalad: Celsiuse skaala, Fahrenheiti skaala, Kelvini skaala, Rankine’i skaala, Réamuri skaala. Eestis on kasutusel Celsiuse skaala. Tähtsamad temperatuurid Celsiuse järgi -273.15 oC on absoluutne null 0 oC on jää sulamistemperatuur +36,6 oC (kuni +37 oC) on inimese normaalne kehatemperatuur +100 oC on vee keemistemperatuur Lisa: Päikese pinnal on 5 500 oC Päikese tuumas on 6 000 - 7 000oC Eksisteerib tähti, mille pinnatemperatuur on 20 000 oC (ülihiidud) Alaskal on tuulega -70 oC Volframist hõõgniit , mis on hõõgpirnides, on 3 422 oC Temperatuuri rekordid Eesti külmarekordiks on -43,5 kraadi, mis mõõdeti 17. jaanuaril Jõgeval aastal 1940. Eesti soojar...
Kokkuvõte temperatuurist, temperatuuriskaaladest ja soojusülekandest Temperatuuriskaala on praktilistel kaalutlustel loodud temperatuuri mõõtmise skaala. 1927. aastal kinnitati esimene praktilise temperatuuriskaala, mille aluseks võeti Celsiuse skaala. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal, mis on järjekorras seitsmes. Rahvusvahelise temperatuuri skaala sisuks on 17. loodusliku etaloniga tagatud referentspunkti olemasolu vahemikus 3K 1358K, mis on sobitatud 17. punktis Celsiuse skaalasse. Referentspunktideks on madalatel temperatuuridel gaaside kolmikpunktid ja kõrgetel metallide sulamistemperatuurid. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasut...
Termomeeter Mis on termomeeter? "Termomeeter on temperatuuri mõõtmise vahend." (4) "Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti." (1) Sõna termomeeter võttis kasutusele prantslane Jean Leuréchon aastal 1624. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos(soe) ja metron(mõõt) (1) Termomeetrite liigid Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest: 1)Klaastermomeetrid (vedeliktermomeetrid ja kraadiklaasid) 2)Manomeetrilised termomeetrid 3)Dilatomeetrilised termomeetrid 4)Termoelektrilised termomeetrid (3) Klaas- ehk vedeliktermomeeter Klaastermomeeter koosneb vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust. Paisuva vedelikuga (elavhõbe, etanool või gallium) täidetakse anum.Vedeliktermomeetrite mõõtepiirkond on tavaliselt vahemikus -60 °C...
Lained Mehaaniline laine ... on võnkumiste levimine elastses keskkonnas Keskkonda nim. Elastseks, kui elastlusjõud viivad tasakaasuasendist väljaviidud osakese sinna tagasi Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber Lainete liigid Ristlaine- keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained) Pikilaine-keskkonna osakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained) Laineid kirjeldavad füüsikalised suurused Kõik võnukisi kirjeldavad suurused o Amplituud o Hälve o Periood o Sagedus Lainepikkus Laine levimise kiirus Lainepikkus ...kaugus kahe lähima sarnase laineelemendi (nt lainehari) vahel Tähis : lambda Ühik : meeter (m) Laine levimise kiirus ... näitab, kui kau...
Mo- ühe molekuli mass v¯- molekuli kesk. Kiirus n- molekulide kontsentratsioon(arv ruumalaühikus) E¯- molekulide kesk. kineetiline energia E¯=Mo*V¯ 2 makro parameetrid: p rõhk V- ruumala t temperatuur tihedus m mass oleku parameetrid: p, V, t ideaalne gaas -reaalse gaasi mudel, mis kirjeldab seda üldist mis iseloomustab kõiki gaase. Ideaalse gaasi tunnused: 1)molekulid on punktmassid 2)molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed 3)molekulid üksteist ei mõjuta Temperatuur Näitab keha soojusastet Temp. On molekulide kesk. keneetilise mõõt Absoluutne 0 temp. madalaim temp. looduses Absoluutse temp.skaala(kelvini skaala) null punktis on abso. null ja kraad vastab Celsiuse skaala kraadiga t=-273°C T= t+273 T=0 K t= T-273 Ideaalse gaasi üles. P*V=m/M*RT M gaasi mass kg M- molaarmass kg/mol P rõhk Pa V- ruumala m³ T- abs.temp. K R- universaalne gaasi kostants R=8,31 J/mol*k P=m*R*T/M*V Isoprotsessid ..., protsessid kus...
Tallinna Arte Gümnaasium Réaumuri skaala Referaat Nimi Klass Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Rene Antoine Ferchault de Reaumur...................................................................................4 Reaumuri skaala...................................................................................................................5 S...
Millised on peamised makro skoopilised parameetrid? Termodünaamikas kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, mileks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamiseks. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Suurusi rõhk, ruumala ja temperatuur nim ka olekuparameetriteks. Olek ei tähenda siin mitte agregaatolekut, vaid ainekoguse seisundit, mison määratud olekuparameetrite p, V ja T konkreetsete väärtuste kogumiga. Kui ühte olekuparameetrit muuta, muutub ka vähemalt üks teine olekuparameeter. Mis on termodünaamiline süsteem? Termodünaamikas vaadeldakse pretsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult isoleeritud süsteemis(näiteks suletud termopudelis). Selliseks süsteemiks on kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. Mida iseloomustab kahe keha temperatuuri...
JAMES PRESCOTT JOULE Ranet Nüüd Raimond Himma 9.B klass James Prescott Joule (24.dets 1818 – 11.okt 1889) oli Inglise füüsik ning Londoni Kuningliku Seltsi liige. Ta tegeles peamiselt elektromagnetismiga ja soojuse ning gaaside omaduste uurimisega, ja pärast uuringuid avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. Joule järgi on nimetatud energiaühik džaul. Džaul Džaul (J) on töö, energia ja soojushulga mõõtühik. Sl põhiühikute kaudu avaldub džaul kujul: Üks džaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra. James Prescott Joule töötas ka mitmete teiste füüsikutega, näiteks Lord Kelviniga. Ta arendas Kelviniga välja temperatuuri skaala kelvini. Tänan kuulamast!
Molekulaarfüüsika.Kontrolltöö nr.1 1.Energia jäävuse seadus 2.Molekulaarkineetilise teooria 3 põhialust.Too igaühe kohta ka üks näide. 3.Mikroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud 4.Makroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud. 5. Mida nimetatakse olekuparameetriks? 6. Mis on ideaalne gaas 7.Mis on kontsentratsioon? 8.Milline on normaalrõhk? 9.Mis on temperatuur? 10.Nimeta temperatuuriskaalad. 11.Mis on soojushulk,definitsioon,tähis,ühik. 12.Mida nimetatakse absoluutseks nulltemperatuuriks. 13. Mida käsitleb termodünaamika? 14.Kuidas saab kehade siseenergiat vähendada? 15Mis on siseenergia? 16.Mida nimetatakse soojusvahetuseks? 17. Mis on isoprotsess? 18. Iseloomusta isoprotsesse-mis on seal konstantne,kuidas nimetatakse. 19.Isoprotsesside graafikute joonistamine erinevates teljestikes. 1.Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid moondub ühest liigist teise. 2. 1)Kõik ained koosnevad molekulides. Nt. 2)Molekulid on pidevas liikumises...
Clapeyroni võrrand Clapeyroni võrrand on gaasi olekuvõrrand, kus muutuvad gaasi rõhk p(Pa), temperatuur T(K) ja ruumala V(m3), kui gaasi mass ei muutu: m=const. Normaaltingimustel 0C=273K, normaalrõhul 760 mmHg, s.o. 101 325 Pa, võtab gaasi 1 mool ruumala 22,4 liitrit ehk 0,0224 m3 (mool, tähis mol). Seega suurus pV/T on 8,31 J/ (mol . K). Seda nim. universaalseks gaasikonstandiks ja tähistatakse R-iga: R=8,31 J/( mol . K) Kui on suvaline kogus gaasi, siis tuleb leida, mitu mooli on gaasi. Selleks gaasi mass m(kg) jagatakse antud gaasi moolmassiga (kg/mol). Võrrandi lõplik kuju: pV=m/ . RT kus m/ - moolide arv gaasis Ülesanne: Sauna leiliruumi temperatuur on 100C normaalrõhul (105Pa). Palju tuleb veeauru, kui kerisele visati 1 liiter vett? ANDMED: T=100C=100+273=373K p=100 000Pa=105Pa m=1 liiter vett=1 kg R= 8,31 J/(mol...
SOOJUSLIIKUMINE Molekulide arvu ühes moolis aines annab Avogadro arv N A = 6.02 10 23 mool-1. Mool on ainehulk, milles sisalduvate struktuurielementide arv võrdub 0.012 kg nukliidi 12C aatomite arvuga. Sellise hulga osakeste liikumist saab kirjeldada vaid statistiliselt. Saab anda tõenäosuse, et hetkel t on osakese asukoht punktis P, ja tõenäosuse, et samal hetkel on tema kiirus v . Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada molekulide jaotust kiiruste järgi, sest molekulide liikumise kiirus on otseselt seotud keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · mol...
Molekulaarfüüsika 1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? 1) Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) 2) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) – lakkamatu, korrapäratu liikumine 3) Kõik aineosakesed on omavahel vastastikmõjus Ideaalgaas – molekulide vahel puudub vastastikmõju 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass mrx– ühe aatomi mass (amü) Molekulmass Mr– ühe molekuli mass (amü) Molaarmass MX – ühe mooli mass (kg/mol) Ainehulk 1 mool –selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatom- või molekulmassiga (mol), tähis (nüü) Avogadro arv NA – ühes moolis sisalduv aatomite või molekulide arv (1/mol) 3. Millised suurused määravad gaasi oleku (seisundi)? Rõhk (p), ruumala (V) ja temperatu...
Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteem...
Molekulaarkineetilise teooria käsitleb aine koosnemist osakestest ja nende liikumist. Erinevalt keemiast nim. Molekuliks sellist aineosakest, mis esineb soojusliikumises. Molekuli mõõtmed: mass 10e-27g , kg 10e-26 , molekulide suurusjärk d=10e-10m. Na=6,02*10e23 1/mol. Makroparameeter - füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse , vastavalt teooriat makrokäsitluseks. Makrokäsitlus lähtub sellest, et aine koosneb osakestest. Mikroparameeter on seotud molekulide ja nende liikumisega. Kõigi mikroparameetrite oluliseks tunnuseks on see, et nad iseloomustavad ainet molekulaarsena. Konsentratsioon osakeste arv ühes ruumalaühikus. Ideaalne gaas lihtsaim gaasi mudel. 3 põhipunkti 1) molekulid on punktmassid. V=0. 2) molekulide põrked anuma seintel on absoluutselt elastne (molekuli kiiruse arvväärtus põrkel ei muutu) 3)Molekulide vahel ei ole vastastikmõju. Normaaltingimused : P0= 101325Pa, T=273K. Temperatuu...
Soojusõpetus on f. osa milles uuritakse soojus nähtusi. Lähtuvalt aine ehitusest. Kõik ained koosnevad osakestest: Väikesed(Molekul,Aatom) Aine ehituse põhi seisukohad: -Kui tahkis on deformeerimata, on tõmbe/tõukejõud tasakaalus ja summa 0. -Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel...
FÜÜSIKA I KONTROLLTÖÖ (II KURSUS) 1) Mis on molekulmass, tema tähis ja ühik? Molekulmass on ühe molekuli mass. Tähis m0 Ühik 1 kg 2) Mis on mool, tema tähis? 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv molekule. Tähis 1 mol 3) Ainehulga mõiste, tähis ja ühik? Ainehulk, näitab, mitu mooli on ainet. Tähis (nüü) Ühik 1 mol 4) Molaarmass, tähis, ühik ja seos molekulmassiga. Molaarmass on 1 mooli aine mass. Tähis M Ühik kg/mol Seos molekulmassiga: M = m0 NA 5) Molekulide konstruktsioon, tema definitsiooni valem ja ühik. Molekulide konstruktsioon näitab 1 m³ olevate molekulide arvu. Tähis n Ühik 1/m³ n = N:V 6) Mis on mikroparameetrid? Too näiteid nende kohta. Ikroparameetrid on molekuli iseloomustavad parameetrid. Näited: M molaarmass; m - 1 molekuli mass; n molekulide konstruktsioon jne... 7) Mikroparameetrite seos ma...
A JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11. klass Minni Ansip ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS Uurimustöö Juhendaja: Maire Tuimets Jõgeva 2008 Sisukord ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS.........................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur......................................................................................................4 1. 2 Termomeetrite liigid..................................................................................................
Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: (molekulaarfüüsika ja termodünaamika) 1. Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: · Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused · Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 2. Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga Molekulaarfüüsika uurib soojusnähtusi mikromaailma baasil. Termodünaamika uurib soojusnähtusi makromaailma baasil. Molekulaarfüüsika alused Molekulaarfüüsika kirjeldab ainete omadusi tuginedes kolmele eeldusele: · Kõik ained koosnevad molekulidest · Molekulid on pidevas kaootilises liikumises / soojusliikumises · Molekulide vahel on vastastikmõju Aine omadusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks on mingi füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi või olekut. Parameeter erineb muutujast selle poolest, et muutuja võib omada suvalisi väärtusi aga parameetril...
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Füüsika Koostaja:Kristjan Hindre LE208 Juhendaja:Dimitri Luppa Tartu 2010 Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temper...
Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teise printsiibi põhimõte seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tõestada termodünaamika printsiipe ei saa, aga need põhinevad igapäevastest kogemustest tehtud järeldustel. Sisu seisneb looduslike protsesside kindlas suunas. Tihtipeale ei pane mõtle me nendele protsessidele sellise nurga alt, kuna tegu on väga loogilise asjade kulgemisega. Erinevad teadlased on seda printsiipi erinevalt ka sõnastanud ja selle kohta saab tuua mitmed näiteid. Rudolf Clausiuse sõnastus kõlab nii: soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. See sõnastus sobib soojuslikele protsessidele. Näiteks kui vanaisa kütab ahju soojaks, siis saavad ahjukividest antud süsteemis kuumemad kehad ja ülejäänud toas olevatest asjadest külmemad. Samas on toal samuti mingi soojus, hoolimata sellest, et see on madalam kui ahju soojus. Seetõttu tuleb soojust jälgida absoluuts...
* peamised makroskoopilised parameetrid-ruumala, rõhk, temperatuur-suurusi saab mõõta *makroskoopilisi suurusi, mis üheselt iseloomustavad gaasi olekut, nim gaasi termodünaamiliseks parameetriks-kui vaadelda selle puhul mingi gaasi massi, siis V,p,T=const. *termodünaam. tasakaal- olek, mille puhul term.dünaam. parameetrid enam ei muutu, vt temp teemat *temperatuur-iseloomustab makrokeha kui süsteemi soojuslikku olekut ehk soojusastet.Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. *Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse reaalse või kujuteldava piirpinnaga piiritletud füüsikalist keha või kehade süsteemi, mis on termodünaamilise käsitluse aineks(elusorganism, planeet). Termodünaamilisi süsteeme on võimalik liigitada vastavalt sellele, millises vastastikmõjus ...
Kordamisküsimused kontrolltööks ,,Molekulaarfüüsika" 1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? Kõik ained koosnevad molekulidest(aatomitest) Molekulid on pidevas liikumises(soojusliikumine) (lakkamatu ja korrapäratu liikumine) Kõik ained on omavahel vastastikmõkus. Ideaalgaas gaas, mille molekulidevaheline vastastikmõju puudub (vastastikmõju on nii nõrk, et me ei arvesta sellega) 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Molaarmass on aine ühe moli mass. MX kg/mol Avogadro arv on ühes molis sisalduv aatomite arv. N A=6,02 x 10231/mol 1 mool on selline kogus ainet, mille mass grammides võrdub selle aine aatommassiga. Elemendi aatommassiks nim suhtelist suurust, mis leitakse jagades elemendi mol...
Kordamisküsimused kontrolltööks „Molekulaarfüüsika“ 1. Loetle molekulaarkineetilise teooria kolm põhiseisukohta. Millist gaasi nimetatakse ideaalgaasiks? Kõik kehad koosnevad molekulidest Molekulid on pidevas kaootilises liikumises Kõikide kehade molekulid on seotud vastastikmõjuga Ideaalgaas on reaalse gaasi lihtsustatud mudel,(1)kus gaasimolekulid loetakse punktmassideks,(2)molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning (3) molekulide vahel puudub vastastikmõju. 2. Kuidas on määratletud aatommass, molekulmass, molaarmass, ainehulk 1 mool, Avogadro arv? Millised on nende suuruste mõõteühikute nimetused? Aatommass – ühe aatomi mass aatommassiühikutes – ühik 1/12 süsiniku aatomi C12 massist Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikustes – ühik Molaarmass - ühe mooli aine mass...
Tähed Referaat Merli-Riin Silts 10.klass 2009 Sisukord Sisukord......................................................................lk. 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 3 1. Mis on tähed?......................................................................lk. 4 2. Tähtede elukäik...................................................................lk. 4 3. Tähed- palju neid on?.............................................lk. 5 4. Tähtede värv ja helendus..............
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .......................................................
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .........
Soojusõpetus Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Temperatuur T kraad, Kelvin °; K Rõhk P paskal Pa Ruumala V kuupmeeter m3 Mass m kilogramm kg Molaarmass µ kg/mol Soojushulk Q dzaul J Konstandid: J Universaalne gaasikonstant: R = 8,31 mol K J Boltzmanni konstant: k = 1,38 10 -23 K 1 Avogadro arv (molekulide arv ühes moolis):...
Naturaalarv - Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ...; kõikide naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude kaks põhilist otstarvet on loendamine ja järjestamine. Täisarv - Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena. kasutatakse indeksitena mitmekomponendiliste objektide (maatriksid, vektorid, tensorid etc.) juures ning arvuridade kirjapanekul (summeerimisindeksid). Kõikide täisarvude hulka tähistatakse tavaliselt sümboliga Z. Täisarvude hulgal on defineeritud liitmine, lahutamine ja korrutamine ning lineaarne järjestus. Täisarve ei saa jagada, sest siis pole tulemuseks enam täisarv. Ratsionalarv arv, mida saab esitada kujul a/b , kus a ja b on täisarvud ning b0 . Ratsionaalarvude tähis on Q. Kompleksarvude hulk- Kompleksarvud on algebraline süsteem, mis lubab kirja panna suvalise astme võrrandi lahendeid. Koosneb reaal- osast (tavaline reaalarv) j...
Termodünaamika I kordamisküsimused 2013 1. Nimetada termodünaamika kolm printsiipi. Esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja pr...
1) Nimetada termodünaamika 3 printsiipi: Termodünaamika esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q- W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Termodünaamika teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu 2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika Statistiline füüsika seostab termo...
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
I. ÜLDOSA 1. Anatoomia ja füsioloogia aine, seosed teiste distsipliininidega. Ealise füsioloogia aine. Anatoomia käsitleb terve inimese organismi ehitust Füsioloogia - käsitleb terve inimese organismi talitust Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2. Organismi mõiste ja põhiomadused. Homoöstaas. Organism ühtne terviklik süste...
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesed peatükis tuuakse välja erinevad ilmategurid, seletatakse ära mis on ilm,...
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Päike.........................................................................................4 Tähtede kiirgus.........................................................................5 Tähtede värvus ja heledus.......................................................6-7 Tähtkujud..................................................................................8 Tähtede surm.............................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, ...
Maailmamere suurus. Ookeanid. Maakera pindalast (510 mln. km2) moodustab maailmameri 70.8% ja maismaa 29.2%. Maailmameri on jaotunud poolkerade vahel ebavõrdselt: põhja poolkera katavad ookeanid ja mered 61% ja lõuna poolkeral 81% pindalast. Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1.45*1018 tonni, sellest ligi 93.93% moodustab maailmamere vesi (ca. 1.36*1018 tonni).Maailmamere jaotus ookeanideks ja meredeks on kokkuleppeline. Kindlalt eristatakse kolme ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean. Neljandaks ookeaniks loetakse Põhja-Jäämerd, mis mõnede maailmamere jaotuste järgi arvatakse Atlandi ookeani osaks. Antarktikat ümbritsevad vett nimetatakse sageli Antarktika ookeaniks. Globaalne veeringe ehk hüdroloogiline tsükkel.Vesi on pidevas ringes ookeani, atmosfääri ja maismaa (järved, jõed, liustikud) vahel. Maailmam...
Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) O...
FÜÜSIKA ENERGIA 1. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund. 2. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Psühhomeetria) 1. Mis on psühholoogiline test? Testi kui mõõtvahendi peamised omadused. Test on süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks (samas ka kahe v. enama isiku käitumise võrdlemiseks!) numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil (Cronbach). Testi omadused: 1) objektiivsus (sh kvantifitseeritavus: numbriline väljund -skoorid-, mis võimaldab kasutada statistilisi meetodeid ja välja töötada ning kasutada normskaalasid).) - oleme kasutanud selgeid skaalasid ja saame nendest tulemustest edasi koostada normskaalad. 2) standardiseeritus (läbiviim., skoorim., interpret.) – kõik peaks olema ühte moodi, alates testi läbiviimisest, tulemuste skoorimisest või tulemuste interpreteerimisest. Vastuseid saab interpreteerida psühhomeetriliselt ja impressionistlikult (muljel põhinev). 3) väljavõte käitumisest! – sample of behaviour - testi tulemus on üks väljavõte käitumi...
1. · Kinemaatika on mehaanika osa, mis uurib kehade liikumist ruumis, kusjuures ei ole oluline, mis seda liikumist esile kutsub. · Seda joont, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. · Kulgeval liikumisel on kõikide kehade punktide trajektoorid ühesuguse kujuga. · Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkusek...
annaabi.ee 
