Mikroobifüsioloogia hädavajalik O2 või Inimese omab NO3 el ei ole range Bakter patogeen autotroof termofiilne N fix välismemb akseptorina eubakter anaeroob Borrelia Burgdorfer + + Rhizobia + + + Corynebacterium diphtheriae + Deinococcus radiodurans + + Treponema pallidum + + Chlamydia + + ?
Org. ühendid võivad maale saabuda ka kosmosest meteoriit sisaldas 90 aminohapet. Monomeeride polümerisatsioon: soodsates tingimustes tekkivad polümeerid ka lagunevad. Soodustavaks teguriks on mineraalid, mis seovad ja kontsentreerivad org. komponente (savimineraalid, püriit). Elu hällid: · Soe lomp (Darwin): elu aluseks olevad molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes - org. molekulide kontsentratsioon - reaktsioonid (80-110 kraadi- elas vaid termofiilne organism). · Kuum katlake (Wächtershäuser): anorg. CO2 sidumine org. ühenditeks püriidi pinnal (kõrge temp). · Jääkamber (Miller/Levy): elu tekkis madalal (0) temp, sest mitmed DNA ja RNA koostises olevad nukleotiidid püsivad sel temp-il (vaja püsivad koostisosi lagunemise/sünteesi tasakaalu säilimiseks). Elu käivitumine: elu põhiomaduseks on autoreproduktsioon e endasarnase taastekitamine.
90 min. Kalgendamisaja valikul arvest piima valmiduse astet. Kui piim on puudulikult valminud, tuleb kalgendamisaega pikendada. 7. Mis on kalgendi töötlemise eesmärk? Nimeta kalgendi töötlemise etapid. Piimakalgendi tükeldamine suurenenud üldpinna abil soodustub vadaku earadumine Segamine ei lase kalgenditükkidel kokku kleepuda --- suurem pind Järelsoojendus soodustab sünereesi ja terasse jäänud mikroobide elutegevust. Domin. termofiilne mikrofloora. Segamine ja järelsoojendust nim tera seadmiseks Etapid: · piimakalgendi lõikamine (lõikuritega kuubikuteks 28-32C 2) · Tera eelkuivatus lihtsalt segamine · Järelsoojendus (38-42C) temperatuuri kalgendil tõstetakse, see kiirendab sünereesi ja mõjutab mikroobide elutegevust. · Järelkuivatus - segamine 8. Kuidas mõjutab kalgendi lõikamine vadaku eraldumist?
millega on seotud mannoosi ja glükoosi jäägid. Genoom on v. väike. Tal on leitud ka histoonid ja aktiinitaoline valk, mis agregeerub rakuskeleti niitideks. Genoomi sekveneerimine lubas oletada, et Thermoplasma ja Sulfolobus solfataricuse vahel on nähtavasti toimunud palju horisontaalset ´geenivahetust. Mõlemad elavad sarnases keskkonnas! · Aastal 2000 kirjeldati Ferroplasma acidophilum, mis on kestata punguv mükoplasmalaadne arhe. Ei ole nii termofiilne, kui Thermoplasma. Membraanis dieeterlipiidid. Oksüdeerib rauda ja mangaani hapnikuga. Kemolitoautotroof. · Arhede evolutsioonipuul hargnevad hästi juure lähedalt. Thermococcus ja Pyrococcus. · Fakultatiivsed anaeroobid, heterotroofid. · Metaboliseerivad väävlit (hingavad väävliga). Thermococcuse ja Pyrococcuse esindajad on isoleeritud mustadest suitsetajatest. · S + orgaanilised ained ---> H2S + CO2
Põhilisteks erinevusteks on kasutatav tooraine (piim, lõss, pett, koor), tooraine ja valmistoote kuivainesisaldus, pastöriseerimis- temperatuur ja aeg, hapendamistemeperatuur ja kasutatavad juuretisekultuurid, hapendamismenetluse läbiviimise viis. Hapupiimatoodete liigitus juuretisekultuuride põhjal ehk tehnoloogiliselt vajalik miktrofloora: Mesofiilne piimhappekäärimine T. 18-45C, optimaalne 28-32C (kas hapupiimajookide valmistamisel pett, hapukoor, hapupiim) Termofiilne piimhäppekäärimine T. 37-60 C, optimaalne kasvutemp 42-45C (kas jogurti valmistamisel) ,,terapeutiline piimhappekäärimine" (AB-kultuurid), kas biotoodete valmistamisel. Segakäärimine ehk piimhape- ja alkoholkäärimine, kas keefiri, kumõssi valmistamisel. Piimhappekäärimine, valmimine halitustega- kas viili valmistamisel. Hapupiim ja hapukoor Peab olema tihe, tükkideta ja ilma vadaku eraldumiseta, puhta hapu maitse ning võile omase lõhnaga.
..9. Kui pH tõuseb üle 8 (muutub väga aluseliseks), hakkab lämmastik segust lenduma ammoniaagina. On pakutud variant, et pH stabiilsena hoidmiseks võib komposteeritavasse segusse lisada veidi turvast, mis toimiks pH madaldajana. Komposteerimise erinevates etappides on oluline jälgida segus olevat temperatuuri. Üldine temperatuuri vahemik peaks komposteerimise protsessi käigus jääma 40-65 C vahele. Protsessis leiab aset esmalt mesofiilne faas (25-40 C), seejärel termofiilne faas (40-65 C), siis taas mesofiilne faas ning järelvalmimine, mis võiks toimuda madalamal temperatuuril kui 40 C, sest üle selle ei suuda kompostis tekkida huumust. Määrusest tulenevalt nõutakse kompostimisel avatud aunades temperatuuri > 55 C vähemalt 10 ööpäeva jooksul või temperatuuri ≥ 65 C vähemalt 3 ööpäeva. Temperatuuril 55 C hävinevad patogeensed mikroorganismid ning 60..65 C juures kaotavad idanemisvõime umbrohuseemned.
õhustamisega. Niiskuse tähtsus: _ Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa _ Liigne niiskus tõrjub pooridest õhu ja muudab massi anaeroobseks _ Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30 %, soodne on 45 65 %. Temperatuur: _ Alla 5 °C kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub _ Iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ~ 2 × Mesofiilne (20 50 °C) temperatuurivahemik Termofiilne (55 70 °C) temperatuurivahemik _ Osa soojusest kulub vee aurustamisele (ühe grammi orgaanilise aine lagunemisel aurustub 10 g vett). _ Vesi aitab säilitada protsessi termodünaamilist tasakaalu. _ Kui vett on vähem, võib lagunemisel tekkida ülearust sooja. pH: Komposteerimisprotsessi vältel muutub lagundatav materjal kõigepealt veidi happeliseks ja siis tagasi peaaegu neutraalseks. Lagunemine on kõige efektiivsem pH vahemikus 6.0-8.0.
Hooldatud kompost soojeneb ja temp püsib 50-60 kraadi vahemikus pikemat aega. Kui temp üle 55 kraadi, siis hukkub enamik tõvestavatest organismidest ja taimehaiguste põhjustajaist. o Anaeroobne kääritamine viiakse läbi metaantankides, kus käärimise tulemusena orgaaniline aine laguneb metaanibakterite toimel. On 2 sobivat tempivahemikku: mesofiilne temp 30-37 kraadi või termofiilne temp 55 kraadi. Arenenud maades üldlevinud stabiliseerimismeetod. Kulukas seadmestik, keerukas protsess. o Keemiline stabiliseerimine o Termiline stabiliseerimine eesmärgiks stabiliseerida sete, kõrvaldada vesi, hävitada tõvestavad mikroorganismid. Vesi aurutatakse välja 310 kraadi juures, settesse jääb 10% vett. Põletamine on kasutusel suurlinnades, kus on setet
Veel kasutatakse omadusõnu: aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Bakteri nimetus peaks sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Metanobacterium thermoautotrophicum (metaani moodustav termofiilne autotroofne bakter). Ectothiorhodospira halophila (spiraalne halofiilne punaselt pigmenteerunud bakter, kes H 2S oksüdeerides ladestab moodustunud väävliterad väljaspoole rakku). Bakterite suurus Keskmine bakteriraku ruumala on 1 m3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm. Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 m-ni. Thiomargarita namibiensis: ühe raku diameeter on 100-750 m, seega peaaegu 1 mm
(tavaline), xanthos (kollane) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Thiothrix (niite moodustav bakter, kelle niidi rakkudesse ladestuvad väävliterad) Thiomargarita namibiensis (Namiibia väävlipärl) Thiospirillum (spiraalne väävliteradega fotosünteesiv bakter) Metanobacterium thermoautotrophicum (metaani moodustav termofiilne autotroofne bakter) Ectothiorhodospira halophila (spiraalne halofiilne punaselt pigmenteerunud bakter, kes H 2S oksüdeerides ladestab moodustunud väävliterad väljaspoole rakku). 20. Bakterite suurus. Mikroorganismid on elusorganismid, keda varustamata silmaga ei näe. Mikroorganismidest suurimad on algloomad. Nende joonpikkus (ca 100 µm) on inimsilma lahutusvõime piiril. Nendest 1 suurusjärk väiksemad on rohevetikad ja pärmid
Kuivas keskkonnas mikroorganismid elada ei saa Alla 5 °C kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub Liigne niiskus tõrjub pooridest õhu ja muudab massi Iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ~ 2 × anaeroobseks Mesofiilne (20 50 °C) temperatuurivahemik Termofiilne (55 70 °C) temperatuurivahemik Osa soojusest kulub vee aurustamisele (ühe grammi orgaanilise Massi suhteline niiskus peab olema vähemalt 30 %, aine lagunemisel aurustub 10 g vett). soodne on 45 65 %. Vesi aitab säilitada protsessi termodünaamilist tasakaalu.
isoleeritud baktereid, mis on nii termofiilid kui ka atsidofiilid: Sulfolobus, Stygiolobus, Metallosphaera, kes kõik on arhed. Sealt on isoleeritud ka kõige atsidofiilsem bakter arhe Picrophilus, kes kasvab hästi pH 0.7 juures, lüüsub kõrgemal pH-l kui 4.0. Picrophilus suudab kasvada 1.2M väävelhappes, rakusisene pH on tal ca. 4.6. Tioonbakter Thiobacillus thioxidans. G(-) bakter. Talub ka pH 1.0, optimaalne on talle pH 2- 3. Bacillus acidocaldarius on termofiilne ja atsidofiilne G(+) bakter. Tiobatsillid ja atsidofiilsed arhed saavad energiat S-ühendite, kas H2S või väävli oksüdeerimisest ja tekitavad oma metabolismi käigus väävelhapet. Oma elukeskkonna hapestavad ka kääritajad bakterid, kuid enamasti nad kõrget happesisaldust ei talu ja nende kasv peatub peagi. Laboris kasvatamisel lisatakse kääritajate söötnetesse puhverlahuseid, et pH stabiilsena püsiks. Vahel võib lisada ka kriiti. Hapete
annaabi.ee 
