1.Millal tuli riigi mõiste kasutusele? Mis oli enne terminiteks, kus? Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus, mis on rahvsvahelises suhtluses suveräänne igast muust võimust. 1. Millised tunnused iseloomustavad riiki? Iseseisvus ja suveräänsus. Territooriumil elavad püsielanikud ja stabiilne valitsus. 2. Maalima regioonide asukoht kaardi. Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid;
lekseemina, millel on oma leksikaalne kirjeldus. Leksikaliseerunud sõnade hulgas eristatakse kolme rühma: tavasõnad, tuletised, liitsõnad. Sõnad võivad oskuskeelest üldkeelde liikuda. Juhuslikult moodustunud sõnad on uued, varem kasutamata liitsõnad, mis järgivad sõnade liitmise põhireegleid ja on kontekstis läbinähtavad. Juhuslike sõnad, uusmoodustiste ja leksikaliseerunud sõnade vahel puudub selge piir. Paljud juhuslikud sõnad on hetkelised, osad võivad muutuda terminiteks, mõned kinnistuvad lekseemideks. On mitmeid keelekasutuse valdkondi - erikeel, oskuskeel, allkeel. Oma terminoloogiaga keeled, mis ei kuulu üldsõnavarasse. 43. Leksikograafia. Sõnaraamat on tavaliselt tähestiku järjekorras esitatud lekseemide loend ninde klssifikatsiooni, definitsioonide, kirjelduste ja näidetega. Üks lekseem ja selle juurde kuuluv info moodustab sõnaartikli. Suur ükskeelne sõnaraamar on keele standrdiseerimise üks põhilisi vahendeid. SEMANTIKA 44
Asuvad hinges ja tekivad sõltumatult tahtest ja mõistusest, loomulikul moel -- esmane intuitiivne eseme ettekujutus mõistuses (intentio prima) mõistuse suunatus nendele ettekujutustele kui objektidele (intentio secunda), teisene aktesemeline olemine teadvuses. Seda teisest akti nimetab O. prima cognitio abstractiva /esmane kognitiivne abstraktsioon/ ja see on juba üldine ning on välise olemise märgiks. Universaale nimetas terminiteks, mis tähistavad paljusid objekte ja suhteid (mitte vaimseid olemusi, nagu väitsid realistid). Need terminid on vaid tinglikud tähised ja neile ei vasta mingid vaimsed olemused ja mingid erilised omadused. PortRoyal'i grammatika 1660 Antoine Arnauld ja Claude Lancelot Toetuvad mitte ainult loogika seadustele ja ühele klassikalisele keelele, vaid võrdlevad mitmeid keeli. Püstitatakse küsimus universaalse, üldinimliku ja spetsiifilise suhtest ühe keele raames.
Teiste poolt raskesti mõistetud, mistõttu kutsuti ,,tumedaks". Ei sallinud rumalust ja rumalaid. Inimeste rumal elamine ja rumal suremine ajas teda nutma, siit ka tema nimetamine ,,nutvaks" mõtlejaks. Herakleitose mõtlemine sarnanes idamaade mõtlejate omaga. Herakleitos põlgas inimesi, kes ei näe seda, mis ON, seda, millega nad igapäev vahetult kokku puutuvad. Herakleitoselt on meieni säilinud üksnes fragmendid, mille keskseteks terminiteks on 2 logos, kosmos, tarkus (vt. Herakleitose fragmendid). Sõna logos tulenes sõnast legein (tõlkes: korjata kokku) ja tähistas Herakleitosel seda, mis ON. Kosmost mõistis Herakleitos kui loomisprotsesside ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist. Kosmose protsessi, milles igavik ja aeg on teineteisega lahutamatult seotud, võrdles tulega. Mõistis saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (selle, mis muutumises jääb
Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse
1. Süsteem annab häire, kui lähenev objekt on (ebasõbralik või tundmatu) ja (liigub ülehelikiirusel) 2. Süsteem annab häire, kui lähenev objekt on (ebasõbralik) või (tundmatu ja liigub ülehelikiirusel) Mitme ANDi ja ORi kasutamisel võib arusaamatuste vältimiseks kasutada mitut moodust: 1. Võib kasutada sulge nagu antud näite seletuses, 2. Võib kasutada loetelusid 3. Võib sellised "valemid" lihtsustada. 8.3 Ebamäärased terminid Ebamäärasteks terminiteks nimetab autor sõnu, mille tähendus on suhteline, ei ole üheselt määratud. Sellisteks sõnadeks on näiteks suur, väike, harva, tihti, kiiresti. Analoogsed sõnad spetsifikatsioonis viitavad otsesele ebatäpsusele, mis hiljem tekitab probleeme, kuna nendel sõnadel puutub ühene mõõt. Seetõttu ei tohi spetsifikatsioon selliseid sõnu sisaldada vaid need tuleks asendada konkreetselt mõõdetavate suurustega (koos mõõtühikuga). 8.4 Spetsiifilised mõisted
Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel
Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse
) Erinevaid sõnu, mis tähistavad sama mõistet, nimetatakse sünonüümideks: nt koer; peni. Samakujulisi sõnu, mis tähistavad erinevaid mõisteid, nimetatakse homonüümideks: nt sõna täht võib tähistada taevatähte või kirjatähte. Sõna tähendus sõltub indiviidi maailmapildist, emakeelest, ühiskondlikust seisundist jpm. Erialases sõnakasutuses on vajalik, et sõna oleks võimalikult täpselt piiritletud tähendusega. Selliseid sõnu (vahel ka sõnaühendeid) nimetatakse terminiteks (erialaterminiteks, ka konkreetse eriala, nt matemaatika terminiks). Analüütilise filosoofia rajaja Gottlob Frege (1848-1925) ütles, et sõnade puhul peame eristama kolme asja: mõte, tähendus ja osutus. Nt S teab, et Koidutäht on Ehatäht. Neist mõeldakse erinevalt, kuid lause on tõene, kuna neil on üks osutus (denotaat, ik reference). Frege eristas väljendi tähendust selle mõttest. Keelelise väljendi tähenduse (ik meaning,
positsiooni kolmes lauses. Kategoorilises süllogismis on kolm terminit. Terminit, mis on järelduse subjektiks (S), nimetatakse väiksemaks terminiks (ik minor term), ning eeldust, milles ta esineb - väiksemaks eelduseks (ik minor premise). Terminit, mis on järelduse predikaadiks (P), nimetatakse suuremaks terminiks (ik major term), ning eeldust, milles ta esineb - suuremaks eelduseks (ik major premise). Neid kahte terminit, mis esinevad järelduses, nimetatakse ühiselt ka äärmisteks terminiteks. Kolmas termin esineb ainult eeldustes ning seda nimetatakse keskmiseks (ik middle term). Keskmist terminit tähistatakse klassikaliselt tähega M (Id terminus medius - 'keskmine termin'). Traditsiooniliselt kirjutatakse kõigepealt välja suurem eeldus ning siis väiksem eeldus. Vastavalt sellele, kuidas terminid eeldustes paiknevad, eristatakse süllogismi nelja figuuri (ik figure, Id figura - 'kuju, välimus'). Kõige arusaadavam on esimene figuur, kõige raskem on
loogika oskussõna või oskuskeelend. Väljend oskuskeelend on üldisem kui oskussõna, sest termin võib koosneda mitmest sõnast. Selguse huvides püütakse allpool võimaluse piires vältida väljendi termin kasutamist erialatermini tähenduses, selle asemel eelistatakse väljendit oskussõna või oskuskeelend. Erialases sõnakasutuses on vajalik, et sõna või fraas oleks võimalikult täpselt piiritletud tähendusega. Selliseid sõnu või fraase nimetatakse oskuskeelenditeks ehk terminiteks või erialaterminiteks, ingl (technical) term, ka konkreetse eriala, nt matemaatika terminiteks. Termin õigusteaduses (õigusteaduslik termin) on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna või fraas. Mitmest sõnast koosnevat terminit võib nimetada ka. fraseoloogiliseks terminiks. Termin võib olla univookne ehk ühetähenduslik ehk ühemõtteline (univocal), ekvivookne ehk mitmetähenduslik (equivocat) või analoogiline (analogous). Univookset terminit kasutatakse alati
hooleks. Kaubandusõiguse (äriõiguse), (Handelsrecht, commercial law) termin on paljuski traditsiooniline - sellena käsitletakse norme, mis reguleerivad ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Terminina oli „kaubandusõigus“ Eesti Vabariigis kasutusel ka enne 1940. aastat. 2. Äriseadustiku üldsätted ÄS keskseteks juriidilisteks terminiteks on mõisted ettevõtja, kellena seaduse § 1 käsitleb äriühinguid ning oma nimel püsivalt majandustegevusega tegelevaid füüsilisi isikuid (füüsilisest isikust ettevõtjaid), seega subjekte (õiguste ja kohustuste kandjaid), kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (s.t isikuid). Mõistet ettevõte kasutatakse seaduses objekti tähenduses, s.t kui majandusüksust, sellesse
loogika oskussõna või oskuskeelend. Väljend oskuskeelend on üldisem kui oskussõna, sest termin võib koosneda mitmest sõnast. Selguse huvides püütakse allpool võimaluse piires vältida väljendi termin kasutamist erialatermini tähenduses, selle asemel eelistatakse väljendit oskussõna või oskuskeelend. Erialases sõnakasutuses on vajalik, et sõna või fraas oleks võimalikult täpselt piiritletud tähendusega. Selliseid sõnu või fraase nimetatakse oskuskeelenditeks ehk terminiteks või erialaterminiteks, ingl (technical) term, ka konkreetse eriala, nt matemaatika terminiteks. Termin õigusteaduses (õigusteaduslik termin) on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna või fraas. Mitmest sõnast koosnevat terminit võib nimetada ka. fraseoloogiliseks terminiks. Termin võib olla univookne ehk ühetähenduslik ehk ühemõtteline (univocal), ekvivookne ehk mitmetähenduslik (equivocat) või analoogiline (analogous). Univookset terminit kasutatakse alati
pöördtuletuseks (verbist nimisõna, ravitsema → ravi), aga nende eristus pakub huvi ainult keeleajaloo seisukohalt, vt täpsemalt Erelt 2007. Siin keskendume jällegi praktikas ettetulnud vaidlusküsimustele. Liidete produktiivsus Mõned liited on teistest oluliselt produktiivsemad, näiteks suudavad pädevad kõnelejad suvalisest, ka äsja esimest korda kuuldud verbist spontaanselt moodustada teonimesid (-mine) ja tegijanimesid (-ja) ning neid ka terminiteks pakkuda. Üldjuhul on liited vähem produktiivsed, näiteks liidetega -ti, -ur, -el, -mu, -ik, -e, -is, -us, -ng, -er, -le-, -ise- vms uute terminite moodustamine võtab rohkem jõupingutust ja sageli ka rohkem julgust. Mõned liited on lausa mitteproduktiivsed, nt -ard. Mida vähem produktiivne liide, seda kõvemini kuulajad alguses sellega moodustatud uue termini peale naeravad. Ei tasu heituda, sest teatavasti on naer füsioloogiline reaktsioon ootamatusele ja
annaabi.ee 
